← Eesti

1-22-3330/34

Obsah (9)§ 200§ 199§ 65§ 213§ 64§ 68§ 56§ 57§ 63

1-22-3330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 11.01.2023, Tallin

§ 200

lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 213 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Natalia Miilvee Leelo Viil (määratud kaitsja) Prokurör Kaitsja Süüdistatav KIRILL ŠVETS - ik: 38302070228; xxxx; emakeel on xxxx; xxxx; xxxx; vabaduses xxxx; kahtlustatavana kinnipeetud ja tõkendina vahistamist kohaldatud ajavahemikul 10.12.2021‒ 27.07.2022; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 9 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva, asendati üldkasuliku tööga 718 tundi; sama kohtu 18.05.2022 määrusega pöörati osaliselt ärakandmata karistus ‒ 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust ‒ täitmisele. Kannab alates 28.07.2022 karistust Tallinna Vanglas. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kirill Švets

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (2020. a episoodid) ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Kirill Švetsile karistuseks 6 kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista Kirill Švetsile 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. 4. Süüdi tunnistada Kirill Švets

§ 199lg 2 p 9 järgi (2021.

a episoodid) ning mõista talle karistuseks üks aasta ja 6 kuud vangistust. 5. Süüdi tunnistada Kirill Švets

§ 213lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks üks aasta 4 kuud vangistust.

6. Süüdi tunnistada Kirill Švets

§ 200lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks viis aastat vangistust.

7.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Kirill Švetsile liitkaristuseks kuus aastat vangistust. 1-22-3330 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Kirill Švetsile karistuseks neli aastat vangistust. 9.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (neli aastat vangistust) Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11.01.2023 seisuga on kantud 5 kuud 12 päeva vangistust ning kandmata on 1 aasta 5 kuud 9 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista Kirill Švetsile viis aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. 10.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus (10.12.2021-27.07.2022, s.o 7 kuud ja 17 päeva) ning lugeda ärakandmata karistuse neli aastat 9 kuud 22 päeva vangistust kandmise aja alguseks 11.01.

  2. Rahuldada järgmised tsiviilhagides esitatud nõuded ning välja mõista Kirill Švetsilt VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: - OÜ R kasuks 299,85 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx Xxxx pangas; - A AS kasuks 671,29 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx Xxxx pangas; - N. D.i kasuks 1190 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx Xxxx pangas; - H OÜ kasuks 599,80 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx Xxxx pangas.
  3. R AS esitatud tsiviilhagi 5,99 eurot jätta VÕS § 186 p 1 alusel rahuldamata.
  4. Välja mõista Kirill Švetsilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 5495,30 eurot, mille hulka kuulub: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1296,60 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 1118,40 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812,50 eurot; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1267,80 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Kirill Švetsil ühes kuus tasuda vähemalt 457,94 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud kogu temalt väljamõistetud menetluskulu. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE 522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE 957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (KrMS § 318 lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu. Kirjalik apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 319 lg 2). Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks (kuulutati) 11.01.
  7. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib KrMS §189 lg 3 järgi vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  8. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 11.01.
  9. 2 1-22-3330 SÜÜDISTUS Kirill Švets, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna ning omades kehtivat karistust röövimise ja kelmuse eest, leppis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tuvastamata meesterahvaga (kaastäideviijaga) kokku rollide jaotuse varguse toimepanemisel ning vastavalt kooskõlastatud teoplaanile sisenes kaastäideviija 12.08.2020 kella 16.33 ajal xxxx asuvas xxxx kaubanduskeskuses R OÜ-le kuuluvasse kauplusesse xxxx, Kirill Švets jäi aga kaupluse sissepääsu lähistele ootama. Peale seda, kui kaastäideviija oli viinud kassaga müügisaali taga asuvas meesteosakonnas kolm 99.95 eurot maksvat, dressipluusist ja dressipükstest koosnevat Nike komplekti vastavalt kokkuleppele proovikabiini, sisenes kauplusesse Kirill Švets ja liikus samuti meeste osakonda. Seejärel, kui kaastäideviija väljus proovikabiinist, jättes sellesse kolm dressikomplekti, sisenes samasse proovikabiini Kirill Švets, pani dressikomplektid kaasaolevasse kotti ja väljus nendega proovikabiinist. Peale seda liikus Kirill Švets kaastäideviija järel kassaga müügisaali, kus viimane jäi kassa lähistele seisma, Kirill Švets aga väljus peale turvaväravate läbimist kaupa täis kotiga kauplusest, jättes kassas tahtlikult kolme dressikomplekti eest tasumata. Seejärel väljus ka kaastäideviija kauplusest, ilma kassas millegi eest tasumata. Kolme dressikomplekti vargusega tekitas Kirill Švets R OÜ-le varalist kahju kokku 299.85 eurot. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna ning omades kehtivat karistust röövimise ja kelmuse eest, sisenes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.08.2020 kella 17.34 ajal koos tuvastamata meesterahvaga (kaastäideviijaga) xxxx asuvasse, AS-le A kuuluvasse kauplusesse xxxx, kus suundus koos kaastäideviijaga arvuti- ja mängutarvikute toodete sektorisse. Kõrvuti riiulivahes seistes valisid nad mõlemale poole jäävatelt riiulitelt üksteise järel karpides olevad elektroonikatooted, millel kõigil olid ümber 8eurose väärtusega trossiga elektroonilised turvaelemendid Invue. Nimelt juhtmevabad kõrvaklapid Sennheiser HD450 BT (tootekood xxxx, EAN ribakood xxxx) maksumusega 127.49 eurot; peakomplekti (mänguriklapid) SteelSeries Arctis Pro + GameDAC (EAN ribakood xxxx) maksumusega 191.33 eurot; juhtmevaba hiire Logitech G502 LightSpeed (tootekood xxxx, EAN ribakood xxxx) maksumusega 87.49 eurot; juhtmevaba hiire Razer Viper Ultimate + dokk (tootekood xxxx, EAN ribakood xxxx) maksumusega 106.24 eurot; juhtmevaba hiire Razer Basilisk Ultimate + dokk (tootekood xxxx, EAN ribakood xxxx) maksumusega 118.74 eurot. Kaastäideviija asetas need järjest Kirill Švets`i poolt käte vahel avatuna hoitavasse ja vahepeal põrandale maha asetatud kotti. Seejärel väljus Kirill Švets peale turvaväravate läbimist kaupa täis kotiga kauplusest, jättes kassas tahtlikult viie elektroonikakauba eest tasumata, misjärel väljus ka kaastäideviija kauplusest, ilma kassas millegi eest tasumata. Viie turvaelemendiga varustatud elektroonikauba vargusega tekitas Kirill Švets AS-le A varalist kahju kokku 671.29 eurot. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, olles korduvalt pannud toime ka röövimise ja kelmuse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 17.07.2021 kuni 21.07.2021 (k.a) täpselt tuvastamata ajal xxxx asuvas majas, kus üüris tuba, köögis asuvast lukustamata seinakapist N. D.ile kuuluva sularaha summas 300.00 eurot, mille omastas, tekitades N. D.ile varalist kahju 300.00 eurot. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, olles korduvalt pannud toime ka röövimise ning kelmuse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.07.2021 kella 18.59 ajal xxxx asuvas, R AS-le kuuluvas xxxx müügisaalis riiulilt karbis oleva 1-meetrise juhtme Type c textile Havit 617 maksumusega 5.99 eurot, millise juhtme võttis seejärel karbist välja ning peale kella 19:02 ajal tühja karbi alkoholiosakonnas riiulile poetamist läbis kella 19:04 ajal kassa nr 5 ja turvaväravad, jättes nimetatud juhtme eest kassas tahtlikult tasumata, tekitades R AS-le varalist kahju 5.99 eurot. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, olles korduvalt pannud toime ka röövimise ning kelmuse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.10.2021 3 1-22-3330 kella 16.31 ajal xxxx asuvas, H OÜ-le kuuluvas kaupluses xxxx ühe 1,4-liitrise malmist teekannu Pure Lotus maksumusega 299.90 eurot ja ühe 1,3-liitrise malmist teekannu Pucheng Xxxx maksumusega 299.90 eurot, millised turvaelementidega varustatud kannud pani kaasas olevasse kotti. Seejärel väljus peale turvaväravate läbimist kaupa täis kotiga kauplusest, jättes nimetatud teekannude eest kassas tahtlikult tasumata, tekitades H OÜ-le varalist kahju kokku 599.80 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Švets toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ning süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja kelmuse, s.o

199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kirill Švetsi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja kelmuse, üürides alates 17.07.2021 koos elukaaslasega Xxxx majas N. D.ilt tuba, võttis 20.07.2021 hilisõhtul elutoast N. D.`ile kuuluva mobiiltelefoni ning viimase teadmise ja nõusolekuta sisenes varalise kasu saamise eesmärgil telefoni alla laetud mobiilirakenduse kaudu N. D.i AS-i Xxxx arvelduskontole nr xxxx. Seejärel, ilma N. D. teadmise ja nõusolekuta kandis kell 22:32:52 tema arvelduskontolt 500.00 eurot selgitusega „Ülekanne“ oma venna A. Š.i arvelduskontole nr xxxx, milliselt A. Š.i arvelduskontolt kanti kell 22:45:05 25.00 eurot A. Š.i arvelduskontole nr xxxx, kell 22:49:27 maksevahendusteenust pakkuva T AB arvelduskontole nr xxxx Xxxx onlinekasiinos mängimiseks 425.00 eurot ja kell 22:53:12 50.00 eurot Y. R. arvelduskontole nr xxxx. Andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi tekitas Kirill Švets N. D.ile varalist kahju 500.00 eurot, mille aga Kirill Švets pärast kuriteo lõpuleviimist N. D.ile samal õhtul vabatahtlikult hüvitas. Seejärel samal ööl, s.o 21.07.2021 sisenes varem röövimise, varguse ja kelmuse toime pannud Kirill Švets uuesti varalise kasu saamise eesmärgil Xxxx majas viibides N. D.i mobiiltelefoni kasutades viimase teadmise ja nõusolekuta telefoni alla laetud mobiilirakenduse kaudu N. D.i ASi Xxxx arvelduskontole nr xxxx. Seejärel, ilma N. D.i teadmise ja nõusolekuta kandis Kirill Švets nimetatud N. D.i arvelduskontolt Y. R. arvelduskontole nr xxxx selgitustega „Ulejane“ kell 04:49:26 üle 500.00 eurot, kell 05:20:08 400.00 eurot ja kell 06:04:25 43.00 eurot, omades Y. R. loal juurdepääsu nimetatud kontole ja sellel olevatele rahalistele vahenditele. Y. R. arvelduskontole raha laekumise järel kandis Kirill Švets sellelt samal ööl kell 05:00:11, 05:13:39, 05:25:55 ja kell 06:11:42 T AB arvelduskontole nr xxxx Xxxx onlinekasiinos mängimiseks üle 300.00, 200.00, 400.00 ja 43.00 eurot. Andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi tekitas Kirill Švets N. D.ile varalist kahju kokku 943.00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Švets toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja kelmuse, s.o

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kirill Švetsi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, järgnes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.06.2021 alates kella 00.30st xxxx paiknevast maa-alusest xxxx jalakäijate tunnelist kuni xxxx kõrvuti asuvate elumajadeni S. Ž.ile, kus hoovis parkivate sõidukite vahel ründas kella 00.35 ajal S. Ž.i. Nimelt lõi ta S. Ž.i korduvalt rusikaga näkku, peksmise käigus kukkus kannatanu pikali ning kaotas hetkeks ka teadvuse. Samal ajal võttis Kirill Švets S. Ž.ilt seljas olevate riiete taskutest ära kannatanul kaasas olevad asjad, s.o eelnevalt kasiinos võidetud 300.00 eurot sularaha, kaardihoidja koos pangakaardi, elamisloakaardi ja tablettidega, kasiino kliendikaardi, kolmest võtmest koosneva võtmekimbu ning pooliku sigaretipaki, rebides seejuures ära ka kannatanul seljas oleva ruudulise triiksärgi vasakpoolse tasku. Seejärel lahkus Kirill Švets koos äravõetud rahaga, visates tema jaoks väärtust mitteomavad esemed sündmuskoha lähistel minema. Peksmisega tekitas Kirill Švets S. Ž.ile füüsilist valu, lühiajalise teadvusekao, ninaverejooksu ja vähemalt neli nädalat kestvad 4 1-22-3330 tervisekahjustused, nimelt vasaku silmamuna põrutuse silmaümbruse hematoomi ning tursega, vasaku näopoole koljuluude hulgimurrud: ülalõualuu (põskkoopa) eesmise ja külgmise seina murru, silmakoopa keskmise, külgmise ja alumise seina murru, sarnaluu murru ja parema ülalõualuu murru. Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Švets isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

  1. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kirill Švets end kõigis etteheidetud kuritegudes süüdi, jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enese kohtus ülekuulamist.
  2. Kohus on seisukohal, et lühimenetluses uuritud tõenditega on Kirill Švetsile etteheidetavad kuriteod tõendamist leidnud. Kohus toob esmalt esile tuvastatud asjaolud ja seejärel annab õigusliku hinnangu süüdistatava tegevusele. Kohus käsitleb esmalt varguste, seejärel arvutikelmuste ja röövimise etteheiteid. 12.08.2020 vargus kauplusest (kannatanu OÜ R)
  3. 24.08.2020 süüteoteade /II kd, tl 243/ tõendab süüdistuses nimetatud kolme 99,95 eurot maksva Nike dressikomplekti kuulumist OÜ-le R. Dressid olid musta värvi, dressipluusil punane märk. Avaldus kinnitab, et kannatanu jäi dressikomplektidest 12.08.2020 xxxx kaubanduskeskuse kaupluses xxxx toimunud varguse tõttu ilma, kogukahju oli 299,85 eurot.
  4. Asitõendi (kaupluse turvakaamera videosalvestis ning kuvatõmmised) vaatlusprotokoll /II kd, tl 260‒278/ tõendab, et 12.08.2020 kella 16.33 ajal sisenes xxxx asuva xxxx kaubanduskeskuse kauplusesse xxxx meesterahvas, kes kandis tumedat T-särki, lühikesi pükse ja beeži ruudumustriga nokkmütsi. Mees kandis prille ja käes hoidis mobiiltelefoni. Samal ajal kõndis kaupluse sissepääsu esises koridoris edasi-tagasi helesinakas triiksärgis ja pikkades tumedates pükstes, suure kirju kandekotiga meesterahvas, kes vaatas müügisaali sisenevale nokkmütsiga mehele järele. Ka tema kandis prille. Kell 16.38 suundus nokkmütsiga mees poest võetud 3 musta värvi rõiva ning 1 samblarohelise rõivaga meeste osakonna proovikabiini. Kell 16.39 sisenes helesinakas triiksärgis ja suure kirju kandekotiga mees müügisaali, vaadates käes hoitavat mobiiltelefoni. Kui helesinaka triiksärgiga mees jõudis meeste osakonda, väljus proovikabiinist nokkmütsiga mees, käes üksnes samblaroheline jope, millega suundus kabiinist eemale. Samal ajal võttis helesinaka triiksärgiga ja suure kirju kandekotiga mees stangelt sinise jope, millega suundus samasse proovikabiini. Samal ajal kõndis nokkmütsiga mees sama proovikabiini läheduses ringi, vaadates kaupu, käes olevat mobiiltelefoni ja aeg-ajalt proovikabiinide suunas. Kohe, kui helesinaka triiksärgi ja kirju kinkekotiga mees väljus proovikabiinist, liikus nokkmütsiga mees osakonna väljapääsu suunas. Kirju kinkekotiga mees asetas kabiini kaasavõetud sinise jope stangele, vaatas mobiiltelefoni, väljus osakonnast ja seejärel kauplusest. Samal ajal seisis nokkmütsiga mees müügisaalis kassa läheduses. Kui kirju kandekotiga mees väljus kaupluse turvaväravatest, järgnes turvaväravatest talle nokkmütsiga mees. Kumbki meestest ei tasunud kassas poest võetud kauba eest. Vaatluses fikseeritud meeste tegevus (üksteise tegevuse jälgimine, info vahetamine telefoni teel, teineteise järel proovikabiini kasutamine, nokkmütsiga mehe poolt proovikabiini 3 musta dressikomplekti jätmine, helesinise triiksärgiga mehe poolt nende proovikabiinist ja kauplusest kandekotis väljatoimetamine, nokkmütsiga mehe viivitamine kauplusest lahkumisega seni, kuni helesinise triiksärgiga mehel on õnnestunud kaup poest tasumata ja vahele jäämata välja toimetada) viitab üheselt sellele, et varguse panid toime kaks isikut – nokkmütsiga mees ja helesinise triiksärgiga mees, neil oli tegevusjaotus ja ühine plaan poest esemed maksmata jättes välja toimetada. Kuivõrd vaatluses olevad fotod on üsna teravad, on sealt kandekotiga mehe nägu ja tema prillid selgelt näha. 25.05.2020, s.o ca 2 kuud enne varguse toimumist, on Kirill Švets lisanud enda Facebook 5 1-22-3330 kontole uue kaanefoto /II kd, tl 257/, millel ta poseerib helesinakas triiksärgis, pikkades tumedates pükstes ja prillides. Kõrvutades asitõendi vaatlusprotokolli fotodel oleva helesinises triiksärgis mehe ja Kirill Švetsi FB-kontol oleva mehe rõivaid, prille, üldist välimust ja näojooni, saab piisava kindlusega tõdeda, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Järelikult on vaatlusprotokollis kirjeldatud helesinaka triiksärgiga ja suurekirju kandekotiga mees Kirill Švets. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et Kirill Švets võttis süüdistuses kirjeldatud viisil, ühiselt ja kooskõlastatult koos kohtueelses menetluses tundmatuks jäänud meesterahvaga 12.08.2020 kella 16.33 paiku xxxx kaubanduskeskuse kauplusest xxxx ära kolm musta värvi dressikomplekti, mille kogumaksumus on 299,85 eurot.
  5. Kirill Švetsi 09.06.2021 kahtlustatavana antud ütlustest /II kd, tl 283‒287/ ilmneb, et ta tunnistas end kohtueelses menetluses kõnealuses varguseepisoodis süüdi, kuid ütlusi anda ei soovinud. Samas Kirill Švets väitis kahtlustatavana, et turvakaamera salvestisel nähtuvat nokkmütsiga meesterahvast ta ei tunne. Arvestades, et asitõendi vaatlusprotokollist on selgelt tajutav helesinises triiksärgis Kirill Švetsi ja nokkmütsis meesterahva koostöö varguse toimepanemisel, ei pea kohus Kirill Švetsi kahtlustatavana esitatud väidet, et ta nokkmütsiga meest ei tunne, kuigi usutavaks. Kohus peab usutavaks, et Kirill Švets salgas teise isiku tundmise maha, lootes seeläbi saavutada enesele kriminaalmenetluses soodsam tulem.
  6. Karistusregistri teatis ja Harju Maakohtu 28.09.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-5283 /III kd, tl 1‒7, 26‒31/ tõendavad, et Kirill Švetsi on enne 12.08.2020 karistatud mh süstemaatiliste varguste eest.
  7. Kohtu hinnangul vastab Kirill Švetsi 12.08.2020 tegu varguse tunnustele, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupis (

§ 199lg 2 p 7, 9).

Kauplustest võetud dressid olid Kirill Švetsile võõrad, need ei olnud tema ega kaastäideviija omandis. Kaubad olid enne äravõtmist kaupluse pidaja OÜ R valduses. Varguse pani Kirill Švets toime koos tundmatuks jäänud kaastäideviijaga. Kirill Švetsi roll oli kaastäideviija poolt proovikabiini jäetud kaubad kandekotti panna ja need poest maksmata jättes välja toimetada. Seda ta ka tegi. Selline tegevus viitab Kirill Švetsi soovile omastada ebaseaduslikult tema jaoks võõrad vallasasjad ja pöörata need enda valdusesse. Kirill Švetsil õnnestus dressikomplektidega poest lahkuda ning nendega enda äranägemise järgi talitada. Järelikult kehtestas ta võõrale varale enda valduse, saavutas selle üle võimu. Kirill Švetsi tegevust 12.08.2020 on alust pidada süstemaatiliseks, sest teda on ka varem süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul viitab Kirill Švetsi tegevus kaupluses – kaastäideviija tegevuse jälgimine ja temaga telefonitsi info vahetamine, kaastäideviija poolt proovikabiini jäetud esemete kandekotti paigutamine, kummagi poolt prooviikabiinist väljudes ühe kaasavõetud eseme müügisaali tagasi panemine, jätmaks mulje, et tegemist on tavalise ostlemisega, samas võetud kolme dressikomplektiga poest maksmata jättes lahkumine sellele, et poevargus oli etteplaanitud ja teostus hästi läbi mõeldud. Sellest, et turvaväravates alarm ei rakendunud, saab järeldada, et varguseks kasutati spetsiaalselt ettevalmistatud kandekotti. Kohtu hinnangul on tegu toimepandud kavatsetult. 17.08.2020 vargus kauplusest (kannatanu AS A)

  1. 04.09.2020 süüteoteade /II kd, tl 104‒107/ tõendab süüdistuses nimetatud juhtmevabade kõrvaklappide Sennheiser HD450, peakomplekti SteelSeries Arctis Pro+Game DAC, juhtmeta hiire Logitech G502 LightSpeed, juhtmeta hiire Razer Viper Ultimate+Dock, juhtmeta hiire Razer Basilisk Ultimate + Dock koos 5 turvaelemendiga kuulumist A AS-le. Avaldus kinnitab, et kannatanu jäi neist tehnikatoodetest 17.08.2020 xxxx asuvas A AS kaupluses xxxx toimunud varguse tõttu ilma, kogukahju oli 671,29 eurot. AS A esitatud S AS ostuarved nr MA20009702/29.01.2020, MA20-077361/08.06.2020, MA20-093101/15.07.2020, MA20094186/17.07.2020, MA20-103524/10.08.2020 tõendavad varastatud tehnikatoodete väärtust /II kd, tl 129‒145/. 6 1-22-3330
  2. A AS esindaja A. F.i e-kiri ja sellele lisatud kuvatõmmis turvakaamera salvestiselt /II kd, tl 111‒112/ näitab, et varguse toimepannud isikud – lühikestes mustades pükstes, lillas triiksärgis, varbavaheplätudes ning beeži ruudumustriga nokkmütsis mees ja helesinakas triiksärgis, lühikestes hallides pükstes ning heleda nokkmütsiga ja suure kirju kandekotiga mees, mõlemad prillikandjad ‒ sisenesid üksteise järel 17.08.2020 kella 17.34 paiku xxxx kauplusesse.
  3. Asitõendi (kaupluse turvakaamera videosalvestised) vaatlusprotokoll /II kd, tl 117‒126/ tõendab, et A. F.i e-kirja järgi 17.08.2020 kella 17.34 ajal xxxx asuvasse xxxx kauplusesse sisenenud kaks meesterahvast liikusid müügisaalis üksteise läheduses ringi. Mõlemad suundusid samasse riiulivahesse, kus beeži nokkmütsiga mees pööras end kirju kandekotiga mehe poole. Beeži nokkmütsiga mees võttis riiulist tooteid ja pani need viiel korral helesinaka triiksärgiga mehe poolt avatuna hoitud kirjusse kandekotti. Seejärel suundus helesinaka triiksärgiga mees kandekotis olev kauba eest maksmata poest välja. Beeži nokkmütsiga mees jälgis telefoni ning suundus riiulite vahel sik-sakitades samuti poest kauba eest maksmata välja. Asitõendi vaatlusprotokollist on piisavalt selgelt näha, et helesinakas triiksärgis mees on nii näoplaanilt, kui välimuselt (triiksärk, kehakuju, kaasas kantav suur kirju kandekott) samasugune xxxx poevarguse episoodi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuva isikuga, kelles kohus tuvastas Kirill Švetsi. Lisaks on ka lillas triiksärgis mees kehakujult ja välimuselt (peas kantav beež ruudumustriga müts, mustad lühikesed püksid, prillid) äärmiselt sarnane xxxx poevarguse episoodi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuva kohtueelses menetluses tundmatuks jäänud kaastäideviijaga. Asjaolu, et kaubad olid varustatud turvaelementidega ja turvaväravad ei andnud Kirill Švetsi lahkudes häiret, näitab, et kirju suur kandekott oli spetsiaalselt kohandatud selliseks, et alarm turvaväravas ei rakenduks. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et Kirill Švets võttis süüdistuses kirjeldatud viisil, ühiselt ja kooskõlastatult koos kohtueelses menetluses tundmatuks jäänud meesterahvaga ka 17.08.2020 kella 17.34 paiku xxxx asuvasse xxxx ära viis turvaelementidega varustatud tehnikatoodet, mille kogumaksumus on 671,29 eurot.
  4. Kirill Švetsi 06.01.2022 ja 31.01.2022 kahtlustatavana antud ütlustest /II kd, tl 123‒231, 237‒242/ ilmneb, et ta tunnistas end kohtueelses menetluses kõnealuses varguseepisoodis süüdi. Seejuures Kirill Švets selgitas, et oli xxxx kaupluses meesterahvaga, kes oli juhuslik möödakäija. Selle meesterahva andmeid ta ei tea. Kirill Švetsil oli kaasas fooliumiga vooderdatud paberkott. Juhututtav ei teadnud midagi sellest, et Kirill Švets läheb poodi vargile. Nad panid esemed kotti ja Kirill Švets väljus kauplusest, meesterahvast ei oodanud, rohkem pole teda näinud. Kohus ei pea Kirill Švetsi ütluseid usaldusväärseks osas, milles ta väidab endaga koos kaupa kotti ladunud mehe juhuslikuks möödakäijaks. Nimelt jäi xxxx poevarguse episoodi ja xxxx varguse episoodi vahele napilt viis päeva, üks episood toimus xxxx, teine xxxx, mõlemas on toimepanijaks samasuguse välimusega meesisikud, nende tegutsemise viis on mõlemas episoodis sarnane – esemed toimetatakse poest välja kirjus suures kandekotis, üks ootab, kuniks teine on jõudnud poest lahkuda. Siin ei jää kohtule kahtlust selles, et mõlemas episoodis tegutsesid samad üksteist tundvad isikud ning tegevust kooskõlastavad isikud, st Kirill Švets ja sama tundmatuks jäänud kaastäideviija. On ilmne, et ka xxxx poevarguse episoodis on Kirill Švets püüdnud soodsama lahenduse ootuses salata maha varguse toimepanemine isikute grupis ning saavutada seeläbi enesele kriminaalmenetluses soodsam tulem.
  5. Kohtu hinnangul vastab Kirill Švetsi 17.08.2020 tegu samuti varguse tunnustele, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupis (

§ 199lg 2 p 7, 9).

Kauplustest võetud tehnikatooted olid Kirill Švetsile ja kaastäideviijale võõrad, need kuulusid kaupluse pidajale A AS. Varguse pani Kirill Švets toime koos tundmatuks jäänud kaastäideviijaga. Kirill Švetsi roll oli kaastäideviija poolt kandekotti asetatud kaubad poest maksmata välja toimetada. Seda ta ka tegi. Selline tegevus viitab Kirill Švetsi soovile omastada ebaseaduslikult tema jaoks võõrad vallasasjad ja pöörata need enda valdusesse. Kirill Švetsil õnnestus tehnikatoodetega poest lahkuda ning nendega enda äranägemise järgi talitada. Ta kehtestas nii võõrale varale enda valduse, saavutas selle üle võimu. Kirill Švetsi tegevust 17.08.2020 on alust pidada süstemaatiliseks, sest kohus eespool otsuses tõdes, et Kirill Švets oli varem süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud. Ka xxxx 7 1-22-3330 poevargus oli etteplaanitud ja teostus hästi läbi mõeldud. Seda saab järeldada sellest, et kandekott oli fooliumiga vooderdatud turvaväravates alarmi rakendumise vältimiseks, samuti oli kaastäideviijaks sama isik, kes xxxx poevarguse episoodis. Samuti kaastäideviija ootas poest lahkumisega seni, kuniks oli kindel, et Kirill Švets on kaubaga turvaväravad takistamatult läbinud. Kohtu hinnangul on tegu toimepandud kavatsetult. 17.

  1. ‒21.07.2021 vargus eramajast (kannatanu N. D.)
  2. Kannatanu N. D.i 16.12.2021 ja 28.04.2022 ütlustest /II kd, tl 24‒29, 32‒38/ selgub, et ta üüris enda kasutuses olevas Xxxx asuvas majas 17.07.2021 tuttavale Kirill Švetsile välja ühe toa. Köök oli neil ühiskasutuses. Kirill Švets maksis 17.07.2021 kannatanule ette ühe kuu üüriraha. Kirill Švets maksis sularahas 300 eurot ja kannatanu pani saadud raha igapäevaselt kasutatavasse köögikappi. Koos Kirill Švetsiga kasutas tuba Y. R.. 20.07.2021 küsis Kirill Švets kannatanult laenuks 1000 eurot, kuid kannatanu keeldus. 21.07.2021 kella 17 paiku avastas kannatanu, et tema teadmata on mobiiltelefoni kaudu samal hommikul kantud pangakontolt ära 943 eurot. Kannatanu teatas sellest Kiril Švetsi kuuldes telefoni teel Häirekeskusele. Kannatanu palus pärast seda Kirill Švetsil ja ta kaaslasel majast elamast lahkuda. Pärast viimaste lahkumist avastas kannatanu 21.07.2021 hilisõhtul, et köögikapist oli kadunud ka sinna varasemalt pandud 300 eurot.
  3. Kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi (Häirekeskuse kõnesalvestise) vaatlusprotokolliga /II kd, tl 15-23/, millest selgub, et 21.07.2021 kell 17.18 helistas Häirekeskusesse N. D., kes teatas üüriliste Kirill Švetsi ja Y. poolt tema kontolt 943 euro ülekandmisest sama päeva hommikul. Kuna kõnest on näha, et kannatanu räägib üksnes enda loata tehtud pangaülekannetest, siis järelikult köögikapist raha kadumise pidi N. D. avastama hiljem.
  4. Kannatanu ütlused sellest, et
  5. juulis viibisid tema kasutatavas majas lühikest aega üürilised, on kooskõlas ka tunnistaja Y. R. 01.09.2021 ütlustega /II kd, tl 57‒64/. Tunnistaja Y. R. selgitas, et üüris
  6. juulis koos Kirill Švetsiga N.-nimelise naise majas tuba. Üürilepingu sõlmis Kirill Švets. Toas elati umbes kolm päeva. Tunnistaja sõnul Kirill Švets tunnistas talle, et kandis N. internetipangast raha ära. Tunnistaja sõnul oli Kirill paanikas, tahtis raha N. tagastada, aga raha ei olnud kusagilt võtta. Siis sõitsid nad N. majast minema. Tunnistaja luges hiljem Facebooki postitusest, et naisterahvalt oli varastatud ka raha. N. tagant raha vargusest ei teadnud tunnistaja midagi, ei olnud sellega seotud.
  7. Kirill Švetsi 06.01.2022 ja 31.01.2022 kahtlustatavana antud ütlustest /II kd, tl 123‒231, 237‒242/ ilmneb, et ta tunnistas end kohtueelses menetluses kõnealuses varguseepisoodis süüdi, kuid ei soovinud toimepanemise kohta üksikasjalikke ütlusi anda.
  8. Kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistaja ütlustest saab teha järelduse, et kannatanu köögikapist võttis 300 eurot sularaha ära Kirill Švets. Kuna kannatanu pani 300 eurot köögikappi 17.07.2021 ja 21.07.2021 pärast üüriliste lahkumist avastas samal kuupäeval sularaha kadumise, siis järelikult võttis Kirill Švets sularaha ära just sellel ajavahemikul. Kirill Švetsi nimetatud tegu vastab varguse tunnustele, mis on toime pandud süstemaatiliselt (

§ 199lg 2 p 9).

Köögikapis asuv sularaha oli Kirill Švetsile võõras, see kuulus üürileandjale N. D.. Võõra sularaha endale võtmine ja endale jätmine üheselt viitab Kirill Švetsi soovile omastada ebaseaduslikult tema jaoks võõras vallasasi ja pöörata see enda valdusesse. Kirill Švets viis sularaha üüripinnalt minema, kehtestas nii võõrale varale enda valduse, saavutas selle üle võimu. Kirill Švetsi tegevust ajavahemikul 17.07.2021‒21.07.2021 on alust pidada süstemaatiliseks, sest kohus eespool otsuses tõdes, et Kirill Švets oli varem 28.09.2017 süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud. Samuti oli ta karistusregistri teatise ja Harju Maakohtu 09.03.2021 otsuse nr 1-211253 resolutiivosa ja sama asja süüdistusakti / III kd tl 1-7, 8-19/ järgi selleks ajaks veelkord süüdi mõistetud süstemaatilise varguse toimepanemises, lisaks toime pannud

  1. aastal poevargused xxxx ja xxxx kauplustest. Varguse teostus – köögikapist võõra sularaha avastamine ning selle kaasavõtmine - viitab sellele, et tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud teoga. 8 1-22-3330 28.07.2021 vargus kauplusest (kannatanu R AS)
  2. Süüteoavaldus /II kd, tl 80‒81/ tõendab süüdistuses nimetatud 1-meetrise Type C textile juhtme Havit 617, kood xxxx kuulumist R AS-le. Avaldus kinnitab, et kannatanu jäi neist tehnikatoodetest 28.07.2021 xxxx asuvas xxxx kaupluses toimunud varguse tõttu ilma, kahju oli 5,99 eurot. R AS esitatud 1-meetrise Type C textile juhtme Havit 617 müügiandmete väljavõte Rimi e-poest /II kd, tl 98/ tõendab toote andmeid, sh maksumust.
  3. Asitõendi (kaupluse turvakaamerate videosalvestised) vaatlusprotokoll /II kd, tl 93‒97/ tõendab, et 28.07.2021 kella 18.58 sisenes xxxx asuva xxxx kauplusesse sinise triiksärgi, hallide lühikeste pükste ja varbavaheplätudega meesterahvas. Meesterahvas kandis prille. Poes oli meesterahvas ühe naisterahvaga. Üksinda tehnikatoodete riiuli juurde jäädes võttis mees riiulist ühe karbi, kõndis seejärel alkoholiosakonda naisterahva juurde. Sinna liikudes tegi mees midagi karbiga. Naisterahvas valis alkoholipudeli ja lahkus alkoholiosakonnast. Meesterahvas pani karbi veiniletile ja lahkus samuti osakonnast. Kassas tasus naisterahvas alkoholi ja veepudelite eest. Kauplusest lahkusid mees ja naine kell 19.
  4. Vaatlusprotokollis fotodel olev mees on kehahoiakult ja näoplaanilt väga sarnane varasemates Xxxx ja Xxxx varguste episoodides asitõendi vaatlusprotokollides oleva isikuga, kelle osas kohus asus seisukohale, et tegemist on Kirill Švetsiga. Kuivõrd Kirill Švets 06.01.2022 ja 31.01.2022 kahtlustatavana antud ütlustes /II kd, tl 123‒231, 237‒242/ tunnistas mh xxxx toimepandud vargust, selle kohta küll üksikasjalikke ütlusi andmata ning kohtuistungil selgus, et on nüüdseks hüvitanud R AS-le tekitatud kahju summas 5,99 eurot, siis asub kohus seisukohale, et kõnealuses varguse episoodis asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud ja fotodel kujutatud mees on Kirill Švets. Ühtlasi loeb kohus tõendatuks, et Kirill Švets võttis 28.07.2021 kella 18.58‒19.04 ajal xxxx Type C textile juhtme Havit 617, jättis tühja karbi poodi ning lahkus kauplusest juhtmega. Ei tasunud juhtme eest.
  5. Tunnistaja T. L. ütlused /II kd, tl 86‒91/ haakuvad asitõendi vaatlusprotokolliga. Tunnistaja selgitas, et vargus avastati videoanalüüsi tulemusel. Tunnistaja rääkis, et 28.07.
  6. kella 19.04 paiku võttis meesterahvas xxxx riiulilt Type C textile juhtme Havit 617 väärtusega 5,99 eurot. Seejärel läks mees alkoholiosakonda, võttis juhtme karbist välja ja jättis tühja karbi osakonda. Mees jättis juhtme eest tasumata ja lahkus kauplusest.
  7. Kohtu hinnangul vastab Kirill Švetsi 28.07.2021 tegu varguse tunnustele, mis on toime pandud süstemaatiliselt (

§ 199lg 2 p 9).

Kauplustest võetud juhe oli Kirill Švetsile võõras, see kuulus kaupluse pidajale R AS-le. Varguse pani Kirill Švets toime üksi, sest video põhjal ei ole alust arvata, et koos Kirill Švetsiga olnud naisterahvas oleks vargusega seotud. Kirill Švets võttis riiulist juhtmekarbi, võttis toote karbist välja, jättis tühja karbi poodi. Juhtme eest ta kassas ei maksnud. Selline tegevus viitab Kirill Švetsi soovile omastada ebaseaduslikult tema jaoks võõras vallasasi ja pöörata see enda valdusesse. Toote karbist välja võtmine muudab keeruliseks isiku tabamisel toote identifitseerimise. Kirill Švetsil õnnestus juhtmega poest märkamatult lahkuda ja sellega enda äranägemise järgi talitada. Ta kehtestas nii võõrale varale enda valduse, saavutas selle üle võimu. Kirill Švetsi tegevust 28.07.2021 on alust pidada süstemaatiliseks, sest kohus eespool otsuses tõdes, et Kirill Švets oli varem süstemaatilise varguse toimepanemises korduvalt süüdi mõistetud ja pani lisaks

  1. aastal toime poevargused Xxxx ja Xxxx kauplustest ning
  2. aastal J. D.i kodust. Varguse teostus viitab sellele, et tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud teoga. 14.10.2021 vargus kauplusest (kannatanu H OÜ)
  3. Süüteoteade /II kd tl, 154‒55/ tõendab süüdistuses nimetatud kahe malmist teekannu kuulumist H OÜ-le. Süüteoteade kinnitab, et kannatanu jäi neist kannudest ilma 14.10.2021 xxxx asuva xxxx keskuse kaupluses xxxx toimunud varguse tõttu, kahju on 599,80 eurot. 9 1-22-3330
  4. H OÜ esitatud kaubaartiklite väljavõtted /II kd, tl 168‒169/, teekannu Pure Lotus müügiandmete väljavõte xxxx e-poest /II kd tl 170/ ja teekannu Xxxx müügiandmete väljatrükk HotTeaspot.com e-poest /II kd tl 171‒172/ tõendavad toodete andmeid, sh maksumust.
  5. Tunnistaja S. J. 28.01.2022 ütlused /II kd, tl 158‒161/ näitavad, et 15.10.2021 avastati kaupluses kahe malmist teekannu puudumine. Videoanalüüsiga tuvastati, et vargus toimus 14.10.2021 kella 16.30-st kuni 16.35-ni. Sel ajal sisenes kauplusesse xxxx meesterahvas. Mees pani kaupluses kaks kannu kaasas olnud kinkekotti ja väljus kauplusest kaupade eest tasumata. Tunnistaja sõnul olid mõlemal kannul küljes turvaelemendid, aga väravas need märku ei andnud.
  6. Tunnistaja S. L. 20.01.2022 ütlustest /II kd, tl 219‒221/ selgub, et tööülesannete täitmisel vaatas ta 2021.oktoobris läbi xxxx keskuse turvateenistuselt saadud videosalvestise, kus oli fikseeritud 14.10.2021 kella 16.25-16.35 toimunud kahe teekannu vargus kaupluses xxxx. Tunnistaja salvestas videosalvestise DVD-plaadile ja edastas selle uurijale.
  7. aasta detsembris sai ta uurijalt info, et DVD-plaadile salvestatud videolõik on tehnilise rikkega ja varguse momenti ei ole näha. Tunnistaja mäletas läbivaadatud videosalvestist. Tunnistaja mäletas, et videosalvestise järgi sisenes kauplusesse xxxx tumedas jopes, sinise T-särgiga ja nokkmütsiga mees, kelle käes oli kinkekott. Mees liikus kaupluse nurka, kus olid väljas teekannud. Mees vaatas kanne, võttis ühe kätte, vaatas üle õla müüja suunas ja pani kannu siis kinkekotti. Siis liikus mees paar sammu väljapääsu suunas, pööras tagasi teekannude juurde, pani veel teise kannu kotti ning seejärel lahkus poest ilma kauba eest tasumata.
  8. Asitõendi (Xxxx turvakaamerate videosalvestised) vaatlusprotokoll /II kd tl, 189‒198/ järgi sõitis 14.10.2021 kella 16.30 ajal xxxx juurde sõiduk xxxx, (registreerimismärk xxxx), millest väljus tumedas jopes, tumedate pikkade pükste, sinise T-särgiga ja nokkmütsiga mees, kelle käes oli kinkekott. Näo ees oli mehel mask. Mees sisenes xxxx. Kell 16.35 lahkus sama mees, käes pungil kinkekott, xxxx. Mees istus heleda takso (xxxx, registreerimismärk xxxx) tagaistmele ja lahkus. Viis kaadrit kaupluse xxxx 14.10.2021 turvakaamerate videosalvestistelt /III kd tl 72‒74, 76‒77/ tõendavad, et sama riietusega ja kinkekotiga mees, kes saabus xxxx xxxx ning lahkus sealt xxxx, viibis kaupluses xxxx. Kaupluses xxxx hoidis ta 14.10.2021 kell 16.31 käes samasugust tumedat teekannu nagu näha Xxxx e-poe müügiandmete väljavõtetel, pani teekannu kinkekotti. B OÜ vastus koos päringuga /II kd, tl 213‒218/ näitab, et 16.30 ajal xxxx juurde sõitnud sõiduki xxxx tellis Bolt-sõiduteenuse rakenduse kaudu isik, kes enda e-postiks märkis xxxx. Kuivõrd Kirill Švets 06.01.2022 ja 31.01.2022 kahtlustatavana antud ütlustes /II kd, tl 123‒ 231, 237‒242/ tunnistas mh kauplusest Xxxx toimepandud kahe teekannu vargust, selle kohta küll üksikasjalikke ütlusi andmata, samuti xxxx Bolt-rakenduse kaudu tellinud isik andis kontaktiks epostiaadressi, milles sisaldub Kirill Švetsi nimi, samuti kauplusest Xxxx toimepandud vargus on toimepandud spetsiaalselt selleks tarbeks ettevalmistatud kotiga ja sellist viisi kasutas Kirill Švets varasemalt ka kauplustest Xxxx ja xxxx toodete vargusel, siis on kohus seisukohal, et Kirill Švets oli isik, kes 14.10.2021 kell 16.31 viibis kaupluses Xxxx, võttis sealt kaks malmist teekannu, pani need kinkekotti, ei tasunud nende eest ja lahkus kaubaga kauplusest.
  9. Kohtu hinnangul vastab Kirill Švetsi 14.10.2021 tegu varguse tunnustele, mis on toime pandud süstemaatiliselt (

§ 199lg 2 p 9).

Kauplustest võetud teekannud olid Kirill Švetsile võõrad, need kuulusid kaupluse pidajale H OÜ-le. Teekannud pani Kirill Švets kinkekotti ja lahkus nende eest tasumata kauplusest. Selline tegevus viitab Kirill Švetsi soovile omastada ebaseaduslikult tema jaoks võõras vallasasi ja pöörata see enda valdusesse. Kirill Švetsil õnnestus kannudega poest märkamatult lahkuda ja nendega enda äranägemise järgi talitada. Ta kehtestas nii võõrale varale enda valduse, saavutas selle üle võimu. Kirill Švetsi tegevust 14.10.2021 on alust pidada süstemaatiliseks, sest kohus eespool otsuses tõdes, et Kirill Švets oli varem süstemaatilise varguse toimepanemises korduvalt süüdi mõistetud, lisaks pani

  1. aastal toime poevargused Xxxx ja Xxxx kauplustest,
  2. aastal Xxxx kauplusest ja J. D.i kodust. Varguse teostus - spetsiaalselt kohandatud kinkekott, et turvavärav ei annaks häiret - viitab sellele, et tegemist oli etteplaanitud teoga. Kohtu hinnangul viitab see kavatsetusele. 10 1-22-3330 20.07.2021 hilisõhtune ja 21.07.2021 öine arvutikelmus (kannatanu N. D.)
  3. Kannatanu N. D. selgitas kohtueelses menetluses, et 20.07.2021 öösel oli ta mobiiltelefon alumisel korrusel laadimas. Kannatanul oli mobiiltelefonis Xxxx äpp, kuhu sisenemisel isikukoodi ja kasutajatunnust sisestama ei pidanud. Smart-ID koodid olid paberile kirjutatult laual. 21.07.2021 kella 17 paiku avastas kannatanu, et tema teadmata on mobiiltelefoni kaudu samal hommikul kantud pangakontolt kolmes osas ära 943 eurot. Üks ülekanne oli tehtud A. Š.ile. Kaks ülekannet oli tehtud Y., kes elas koos Kirill Švetsiga üüritud toas. Ülekannete avastamisel oli kannatanu kahekesi koos Kirill Švetsiga. Kannatanu pärimise peale, kuhu kadus raha, vastas Kirill Švets, et see saadetakse kannatanule Venemaalt tagasi. Kirill Švetsi sõnul tegi ta need ülekanded, sest vaja oli venda aidata. Kirill Švets palus politseisse mitte helistada. Kannatanu aga helistas Häirekeskusesse, teatas tehtud raha ülekannetest. Kirill Švets raha tagasi ei kandnud. Seda, et kannatanu avastas 21.07.2021 enda teadmata telefoni kaudu pangakontolt tehtud ülekanded kogusummas 943 euro, on kooskõlas asitõendi (Häirekeskuse kõnesalvestise) vaatlusprotokolliga, mille järgi on N. D. teavitanud 21.07.2021 kell 17.18 Häirekeskust juhtunust.
  4. N. D.i Xxxx kontolt 20.07.2021 hilisõhtul ja 21.07.2021 öisel ajal ülekannete tegemine ja raha edasine liikumine nähtub N. D.i, Y. R. ja A. Š.i AS-s Xxxx asuvate kontode väljavõtetest /II kd, tl 44‒54/. Väljavõtete järgi kanti 20.07.2021 kell 22.32 on N. D.i arvelduskontolt nr xxxx kantud 500 eurot selgitusega „Ülekanne“ A. Š.i arvelduskontole nr xxxx. Sellelt A. Š.i arvelduskontolt on kell 22.45 kantud 25.00 eurot A. Š.i teisele arvelduskontole nr xxxx, kell 22.49 kanti 425 eurot selgitusega „Xxxx“ T AB arvelduskontole nr xxxx ja kell 22.53 kanti 50 eurot Y. R. arvelduskontole nr xxxx. Kell 23.25 laekus A. Š.i arvelduskontole nr xxxx T AB arvelduskontolt 1200 eurot selgitusega „Xxxx“, millest 500 eurot kanti kell 23.34 tagasi N. D.i arvelduskontole nr xxxx.
  5. Edasi, 21.07.2021 öösel, on N. D.i arvelduskontolt nr xxxx kantud kolmel korral selgitusega „Ulejane“ 943 eurot Y. R. arvelduskontole nr xxxx. Kell 04.49 kanti üle 500 eurot, kell 05.20 kanti 400.00 eurot ja kell 06.04 kanti 43.00 eurot. Y. R. arvelduskontolt kanti 943 eurot neljas jaos selgitusega „xxxx“ edasi kell 05.00, 05.13, 05.25 ja kell 06.11 T AB arvelduskontole nr xxxx.
  6. Tunnistaja Y. R. selgitas, et Kirill Švets tunnistas tunnistajale N. internetipangast raha ärakandmist. Lisaks rääkis tunnistaja Y. R., et Kirillil oli juurdepääs tunnistaja telefonile, smartID-le, salasõnadele ja internetipangale. Tunnistaja sõnul kandis Kirill N. raha tunnistaja kontolt edasi internetikasiinosse. Sellest kõigest sai tunnistaja teada alles siis, kui raha oli kasiinos juba maha mängitud. Tunnistaja räägitu sellest, et raha liikus internetikasiinosse, on kooskõlas eelnevalt pangakontode väljavõtetest nähtuvaga, mille kohaselt liikus 21.07.2021 N. D.i arvelduskontolt laekunud raha 943 eurot Y. R. arvelduskontolt edasi T AB arvelduskontole. Seda, et T AB pakub maksevahendusteenust, saab järeldada Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud andmetest ja väljavõttega portaalist www.eestikasiino.com, /II kd, tl 55; III kd, tl 68‒70/. Neist on näha, et T AB kaudu saab teha sissemakseid kasiinodesse, sh Xxxx online kasiinosse.
  7. Kahtlustatavana ülekuulamisel 06.01.2022 ja 31.01.2022 /II kd, tl 123‒231, 237‒242/ Kirill Švets tunnistas end süüdi mh arvutikelmuste toimepanemises. Tema ütlustest nähtub, et kulutas N. D.ilt varastatud raha online kasiino mängudele. Kirill Švets oli valmis kuriteoga kahju hüvitama ning kohtuistungil selgus, et nüüdseks on N. D.ile hüvitatud 50 eurot.
  8. Kuna Kirill Švets tunnistas kõnealuse kuriteo toimepanemist Y. R.le ja N. D., tal oli üürnikuna juurdepääs laadima jäetud mobiiltelefonile, siis saab lugeda tuvastatuks, et just Kirill Švets oli see 20.07.2021 hilisõhtul ja 21.07.2021 öösel võttis kannatanu mobiiltelefoni, sisenes kannatanu loata ja teadmata lauale jäetud kannatanu smart-ID koodidega mobiiltelefonis Xxxx äpi kaudu kannatanu arvelduskontole ja tegi sealt ülekandeid. Kirill Švets on ise kahtlustatavana selgitanud, tunnistanud seda ka Y. R.le, et N. D.i raha kulus online kasiinos mängimisele. Y. R. arvelduskontolt 21.07.2021 öösel T AB arvelduskontole liikunud rahaülekannete selgituses sisaldubki „Xxxx“. 11 1-22-3330 See kinnitab N. D.i arvelduskontolt ülekantud raha kandmist online kasiinosse. Samasugune selgitus „Xxxx“ sisaldub ka A. Š.i arvelduskontolt 20.07.2022 hilisõhtul T AB arvelduskontole tehtud ülekannete selgituses. Arvestades N. D.i arvelduskontole ligipääsemise viisi ja ülekannete ajalist lähedust, on põhjust järelduseks, et ka 20.07.2021 hilisõhtul kandis Kirill Švets N. D. kontolt raha ära ja suunas selle online kasiinosse.
  9. Kohtu hinnangul vastavad Kirill Švetsi 20.07.2021 ja 21.07.2021 teod arvutikelmuse tunnustele, mis on toime pandud korduvalt (

§ 213lg 2 p 1).

Mobiiltelefonis asuva Xxx äpi kaudu kannatanu loata ja teadmata arvelduskontole sisenemine ja sealt ülekannete tegemine on käsitatav andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi. Selline ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi tõi kaasa selle, et 20.07.2021 hilisõhtul jäi N. D. ilma 500 eurost. Asjaolu, et pärast kasiinovõitu kandis Kirill Švets 500 eurot kannatanule tagasi, ei muuda olematuks varasemat kahju tekkimist. Mõned tunnid hiljem, 21.07.2021 öösel, Kirill Švets uuesti sisestas ebaseaduslikult andmed ülekande tegemiseks N. D.i mobiiltelefonis oleva Xxxx äpi kaudu arvutisüsteemi ja kannatanu jäi ilma 943 eurost. On ilmne, et Kirill Švets teadis nii 20.07.2021 kui 21.07.2021, et ta sisestab andmeid teise isiku internetipanga kontole pääsemiseks ja seal ülekannete tegemiseks kannatanu loata ja teadmata. Kirill Švets tegi seda vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai ka aru, et ülekannete tulemusena saab kannatanu kahju, kuid see ei takistanud teda tegutsemast. Seega kannatanule varalise kahju tekitamise osas oli tal vähemalt kaudne tahtlus. Kirill Švets tahtis neid ülekandeid teha, sest tal oli vaja võõrast raha oma huvides kasutada. See näitab, et tal oli andmetöötlusprogrammi sekkumisel eesmärk (kavatsus) saada varalist kasu. Nii 20.07.2021 kui 21.07.2021 kannatanu internetipanka sisenemist ja seal ülekannete tegemist saab pidada korduvaks tegevuseks, sest Kirill Švetsi oli 28.09.2017 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud mh arvutikelmuses

§ 213lg 2 p 1 ja 4 järgi.

30.06.2021 kella 00.35 ajal S. Ž.i röövimine

  1. Kannatanu S. Ž.i ütluste /I kd tl 28-32/ järgi läks kannatanu 29.06.2021 õhtusel ajal xxxx asuvasse kasinosse Xxxx mängima. Täpset võidetud rahasummat kannatanu ei mäletanud, aga mäletas, et raha oli tal rinnataskus. Mäletas, et jõi kasiinos õlut. Koju läks kannatanu xxxx alusest tunnelist, möödus bensiinijaamast ja jõudis kortermajade vahele hoovi. Hoovi kõige pimedamas kohas kuulis ta kedagi järgi endale kõndimas. See isik kõnetas kannatanut vene keeles, tahtis midagi. Kannatanu ei teinud välja ja liikus xxxx suunas. Seejärel sai kannatanu rusikalöögi vasaku silma alla, tundis valu, kukkus ja kaotas hetkeks teadvuse. Ta tundis, et teda katsutakse rinna pealt tasku juurest. Tõustes tundis kannatanu näos valu ja märkas, et nina jookseb verd. Kannatanu läks koju, ütles lähedastele, et sai peksa ja et temalt varastati ära asjad. Esialgu arvas kannatanu, et temalt varastati kõik asjad. Hiljem selgus, et varastati ainult sularaha. Kuna tütrel hakkas kannatanu välimust nähes halb, kutsus kannatanu tütrele kiirabi. Kiirabi tuli ja võttis kaasa kannatanu. Kannatanu jäeti haiglaravile.
  2. Kannatanu ütlused haakuvad muu tõendikogumiga. Nii on asitõendi (Xxxx väliturvakaamerate videosalvestised) vaatlusprotokollist /I kd, tl 56‒57/ näha, et heledate juustega eakam mees, kel seljas ruudulise mustriga hele triiksärk ja jalas teksad lahkus 30.06.2021 kella 00.24 ajal xxxx asuvast Xxxx kasiinost. Mees hoidis käes kandilise, täpsemalt lehtja kujuga rahakupüüri(de)le sarnanevat eset. Kõnealuse mehe välimus langeb kokku kannatanu S. Ž.i välimusega, mis on kajastatud isiku läbivaatuse protokollis /I kd, tl 28‒32/. N OÜ vastustest /I kd, tl 77‒85/ selgub, et S. Ž. saabus xxxx asuvasse Xxxx kasiinosse 29.06.2021 kell 20.15, klientide lahkumise aega ei fikseerita. Kohus asub eelnevalt kajastatud tõendite põhjal seisukohale, et mees, kes lahkus 30.06.2021 kell 00.24 ajal Xxxx kasiinost oli kannatanu S. Ž..
  3. Edasi nähtub asitõendi (jalakäijate tunneli turvakaamerate videosalvestised) vaatlusprotokollist /I kd, tl 59‒61/, et sama eakas helehallide juuste ja ruudulise triiksärgiga mees (kannatanu S. Ž.) liikus 30.06.2021 kell 00.30 läbi xxxx aluse xxxxjalakäijate tunneli. Fotolt nr 2 on selgelt näha, et kannatanu S. Ž.i triiksärgi vasakpoolne rinnatasku on taskus olevatest esemetest 12 1-22-3330 kummis. Fotodelt nr 2-4 on näha, et kannatanu S. Ž.ile järgneb noorem mees. Selle mehe välimus sarnaneb väga kohtuotsuses eespool kajastatud poevarguse episoodide turvakaamerate videosalvestistelt nähtuva Kirill Švetsiga, aga ka kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /I kd, tl 87‒92/ fotodel kujutatud kahtlustatava Kirill Švetsiga. Nimetatut kinnitavad ka Kirill Švetsi ütlused, kes kahtlustatavana /I kd, tl 97‒100/ tunnistas süüd osaliselt (tunnistas konflikti kannatanuga, kuid mitte raha võtmist) ja süüdistatavana /IV kd, tl 50‒53/ tunnistas enda süüdi röövimises täies mahus.
  4. Pärast maa-aluse jalakäijate tunneli läbimist jõudsid nii kannatanu S. Ž. kui ka Kirill Švets 30.06.2021 kella 00.31 paiku xxxx asuva xxxx tankla juurde. See nähtub asitõendi (tankla turvakaamerate videosalvestised) vaatlusprotokollist /I kd, tl 63‒68/. Kannatanu S. Ž. külastas kella 00.32 ajal tankla teenindussaali ning Kirill Švets ootas tankla läheduses.
  5. Seejärel liikus kannatanu S. Ž. 30.06.2021 kella 00.35 ajal läbi xxxx kõrvuti asuvate kortermajade hoovi. Tema kõrval liikus Kirill Švets. See on näha asitõendi (Xxxx asuva turvakaamera videosalvestis) vaatlusprotokollist /I kd, tl 71‒73/. Parkivate autode vahelisel alal keeras Kirill Švets järsult kannatanu S. Ž.i poole ning kannatanu S. Ž. kukkus parkivate autode taha. Kirill Švets kadus samuti samasse kohta parkivate autode taha. Arvestades kannatanu ütlusi ja vaatlusprotokollist nähtuvat, on ilmne, et Kirill Švets ründas kannatanut S. Ž.it eelmärgitud kortermajade vahelises hoovis. Kohus ei kahtle selles, et Kirill Švets lõi seal hoovis kannatanut S. Ž.it rusikaga näkku ja võttis ära temalt taskus olnud esemed, sh sularaha. Nimelt viitab kannatanu löömisele ka see, et asitõendi (Xxxx asuva turvakaamera videosalvestis) vaatlusprotokollist /I kd, tl 75‒76/ järgi 30.06.2021 kella 00.35‒00.36 ajal, liigub kannatanu S. Ž. näost kinni hoides xxxx kortermaja suunas. Tunnistaja N Ž. ütlused /I kd, tl 45‒49/ näitavad, et tunnistaja oli 30.06.2021 öösel kodus koos oma tütre ja lapselastega. Öösel jõudis koju tunnistaja mees S. Ž.. Kui mees tuppa tuli nägid tunnistaja ja tema tütar, et S. Ž.i ninapiirkond oli verine, näos kriimud ning vasak silm oli kinni paistetamas. Tunnistaja nägi, et S. Ž.i särgi vasak tasku oli katki rebitud. Tütrel hakkas vaatepildist halb ja kaotas teadvuse. S. Ž. kutsus seepeale tütrele kiirabi. Kiirabi saabudes rääkis mees, et talle tuldi kallale ja talt varastati ära raha. Mees oli saabudes purjus. Kiirabi viis S. Ž.i haiglasse. Pärast tulid politseinikud ja ütlesid, et leidsid mehe pangakaardi, kasiino kliendikaardi ja koduvõtmed. Politseinikud andsid need esemed tunnistajale üle.
  6. Kooskõlas kannatanu S. Ž.i ja tunnistaja N Ž. räägituga ilmneb asitõendi (Häirekeskuse kõnede salvestised) vaatlusprotokollist /I kd, tl 2‒11/, et 30.06.2021 kell 00.48 tegi meesisik Häirekeskusesse kõne, kutsudes abi teadvuse kaotanud tütrele. Kõnes öeldud tütre nimi viitab, et tegemist on S. Ž.i tütrega ning aadress on sama, mis nähtub tunnistaja N Ž. kontaktandmetest. Kõne sisust on võimalik teha järeldus, et Häirekeskusele helistajaks oli S. Ž.. Ka see kaudselt tõendab, et 30.06.2021 enne kella 00.48 oli S. Ž.i pekstud ja avanenud vaatepildist kaotas tütar teadvuse. Edasi nähtub järgmisest 30.06.2021 kella 01.59 kõnest Häirekeskusele, et helistaja abikaasa S. Ž. sai peksa, viidi haiglasse ja helistaja tunneb muret, kuidas sulgeda abikaasa IDkaart. Ka sellest kõnest saab teha sisu pinnal järelduse, et tunnistaja N Ž. abikaasat oli hoovis majade vahel rünnatud ja võetud ära taskus olevad esemed.
  7. Tunnistaja R. V. ütlustest /I kd, tl 50‒53/ ilmneb, et tunnistaja sai politseinikuna 30.06.2021 öösel väljakutse Ida-Tallinna haigla EMO osakonda. Sinna oli toimetatud kiirabiga peksa saanud mees, keda oli röövitud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla kaaskiri ja S. Ž.i haigusjuhtude epikriisid /I kd, tl 37‒44/, samuti Tallinna Kiirabi kaaskiri ja S. Ž.i 30.06.2021 kiirabikaart /I kd, tl 33‒36/ näitavad, et 30.06.2021 öösel kella 01.16 ajal toimetati EMO osakonda S. Ž., kellel tuvastati vasaku silmamuna põrutus, silma ümbruses hematoom ning turse; tuvastati ka kolju- ja näoluude hulgimurrud: vasakus ja paremas põskkoopas, vasakus sarnaluus. S. Ž.i vasaku silma ümbruse hematoom on nähtav veel 15.07.2021 isiku läbivaatuse protokollis ehk enam kui kahe nädala möödudes toimunust. Kuivõrd luumurde esines kolju- ja näoluudes mitmes kohas, on alust järelduseks, et lööke näkku pidi olema mitu. Tunnistaja R. V. selgitas, et nägi 30.06.2021 öösel EMO-s meest, kelle nägu oli verine, huul katki. Mees oli kerges alkoholijoobes ja rääkis vene keeles. Mees rääkis xxxx kasiinos käimisest ja raha võitmisest, koduteel enda maja ligiduses 13 1-22-3330 toimunud kallaletungist, mille käigus võeti mh ära särgi rinnataskust raha. Tunnistaja käis paarilisega xxxx majade juures, leidis pargitud sõidukite juurest haljasalalt veretilkasid ning nende juurest kannatanu suitsupaki, kaarditasku ja võtmekimbu, mis anti üle kannatanu abikaasale.
  8. Maa-ameti kaardiandmete väljatrükk /I kd, tl 21/ koos sündmuskoha vaatlusprotokolliga /I kd, tl 15‒20/ näitavad, et 30.06.2021 kella 04.00 paiku leiti xxxx kortermajade juures asuvalt parkimis- ning kõnniteealalt suitsupakk, võtmekimp, S. Ž.i pangakaart, elamisloakaart, kliendikaart, kaardihoidja ja tabletid. Läheduses oleva xxxx tagaosal oli verekahtlane määrdumine. Mõni meeter eemal, oli maas sinakas-hallikas ruudulise mustriga riidetükk. Leitud esemed anti protokolli järgi koheselt üle N Ž.le. Kuivõrd sõidukil oli veremäärdumine ja esemed olid maas samas piirkonnas, kus xxxx turvakaamera videosalvestise järgi Kirill Švets kannatanut S. Ž.it ründas, maas vedeles lisaks kannatanu isiklikele esemetele ka riidetükk, mis kujult tasku sarnane ja sama mustriga nagu kannatanu triiksärk, siis ka sündmuskoha vaatluse tulemus koos muu tõendikogumiga kinnitab, et nimetatud kohas sai kannatanu tervisekahjustused ning jäi ilma taskus olnud rahast. Kuna N OÜ vastuste järgi alla 2000 euroste võitude saamist ei fikseerita, kannatanu S. Ž.i ütluste järgi ta võitis kasiinos mängides raha ning ka kasiino turvakaamera videosalvestiselt on näha kasiinost lahkuva kannatanut käes rahakupüüridele sarnanevaid esemeid, siis asub kohus seisukohale, et võit pidi olema alla 2000 euro. Järelikult ka summa, mille Kirill Švets kannatanult pärast tema löömist rinnataskust ära võttis pidi jääma alla 2000 euro.
  9. Kohtu hinnangul vastab Kirill Švetsi 30.06.2021 tegu röövimise tunnustele, mis on toime pandud korduvalt (

§ 200lg 2 p 4).

Teisele isikule rusikaga näkku löömine, mille tulemusena tekivad valu ja tervisekahjustused (luumurrud ja hematoom) on käsitatav füüsilise vägivallana. Kannatanu sabas kõndimine, tema ründamine kohas, kus oldi kahekesi, rinnatasku küljest rebimine, raha ära võtmine ning muude kannatanu taskus olnud esemete maha viskamine näitab, et vägivalda rakendas Kirill Švets selleks, et kannatanu tahet murdes saavutada võõrale varale enda valdus. Ühtlasi kinnitab Kirill Švetsi selline käitumine ebaseadusliku omastamise eesmärki. Nimetatud röövimist saab pidada korduvaks tegevuseks, sest 28.09.2017 Harju Maakohtu otsusest nähtub, et Kirill Švetsile mõisteti liitkaristus, milles üheks liidetavaks oli

§ 65

lg 2 alusel varasema, s.o Harju Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 (korduva röövimise katse) mõistetud karistuse ärakandmata osa (III kd, tl 40‒46). Kirill Švetsi väline teopilt viitab kannatanu löömisel ja temalt sularaha äravõtmisel vähemalt otsesele tahtlusele.

  1. Õigusvastasust välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. 01.05.2022 koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 5/9 /I kd, tl 161‒184/ näitab, et Kirill Švetsil ei tuvastatud süüdimatuse meditsiinilisi kriteeriume. Kohtus ei ilmnenud süüd välistavaid asjaolusid.
  2. Seega on Kirill Švetsi tegevus õigesti kvalifitseeritud ning kohus mõistab ta KrMS § 309 lg 3 alusel süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 200lg 2 p 4, järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

KARISTUSE MÕISTMINE 46. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest, võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 47.

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et rahalist karistust Kirill Švetsile kohaldada ei saa. Karistusregistri väljatrüki järgi on Kirill Švetsi varasemate varavastaste kuritegude eest püütud mõjutada vangistusega; väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kirill Švets jätkas varguste toimepanemist ka ajal, mil kandis karistust varasemate varguste eest – pidi tegema vangistuse asendusena üldkasulikku tööd. Kuivõrd varasem rangem karistus ei ole mõjutanud Kirill Švetsi eluviisi muutma, rahatrahve ta ei tasu, siis ilmselgelt rahaline karistus karistuse mõistmise eesmärke ei 14 1-22-3330 täidaks. Kohtuistungil väljendatud kahetsus kuritegude toimepanemise osas ei ole kohtu hinnangul siiras, vaid paljasõnaline, väljendatud soovist saada võimalikult leebe karistus.

  2. aastal toimepandud kahes varguse episoodis esineb kvalifitseeriva tunnusena süstemaatilisus ja kuriteo toimepanemine isikute grupis. Xxxx ja Xxxx poevargused olid etteplaanitud ja teostus hästi läbimõeldud. Seda näitab kaastäideviijaga koordineeritud tegevus kaupade poest välja toimetamisel. Kirill Švets kasutas spetsiaalselt ettevalmistatud kandekotti, mille abil sai turvaelementidega varustatud tooted turvaväravatest välja toimetada ilma alarmi rakendumiseta. Varastatud toodete loend (3 dressikomplekti, hulk tehnikakaupu) viitab sellele, et need varastati edasimüügiks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid
  3. aasta varguse episoodides ei esine. Eelneva alusel mõistab kohus neis episoodides Kirill Švetsile vangistuse sanktsiooni alumisse kolmandikku jäävas määras. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Kuna kõnealused kaks varguseepisoodi pani Kirill Švets toime enne Harju Maakohtu 09.03.2021 süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus

§ 65lg 1 korras.

Kohus loeb Xxxx ja Xxxx kauplustest toimunud varguste eest mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega mõistetud raskema karistusega.

  2. aastal toimepandud kolmes varguse episoodis esineb üks kvalifitseeriv tunnus, süstemaatilisus. Kohus arvestab, et xxxx kauplusest vargus oli ette plaanitud ja teostus läbi mõeldud, kuivõrd kauplusesse läks Kirill Švets spetsiaalselt ettevalmistatud kandekotiga, mille abil sai turvaelementidega varustatud teekannud turvaväravatest välja toimetada ilma alarmi rakendumiseta. Kahe sarnase teekannu varastamine viitab nende edasimüügi soovile. Kohtu arvates suurendab Kirill Švetsi süüd N. D.i tagant raha varastamisel see, et ta kasutas üürnikuna ära üürileandja usaldust, kes oli ta enda majja elama lubanud. Ta võttis üürileandja eemalolekul köögikapist ära summa, mis oli sama suur kui terve kuu üür. Karistust raskendavaid asjaolusid neis episoodides ei esine. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Xxxx kauplusest varguse episoodis seda, et kahju summas 5,99 eurot on kannatanule hüvitatud. Eripreventiivsest aspektist arvestab kohus, et Kirill Švets pani need kolm varguse episoodi toime ajal, mil talle oli antud viimane võimalus näidata üles õiguskuulekust ja teha varasemate varguste eest mõistetud vangistuse asendusena üldkasulikku tööd. Eelnevat arvestades mõistab kohus Kirill Švetsile nende varguste eest vangistuse, mille määr jääb sanktsiooni alumise kolmandiku ülaossa. 50.

§ 213lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Nendes tegudes esineb üks kvalifitseeriv tunnus. Kohtu arvates suurendab Kirill Švetsi süüd see, et ta kasutas jällegi üürnikuna ära üürileandja usaldust, võttis üürileandja eemalolekul viimase telefoni, milles tegi omatahtsi võõral pangakontol mitmel korral ülekandeid. Kuigi 20.07.2021 episoodi järgselt kandis Kirill Švets pärast kasiinovõitu kannatanu kontole raha tagasi, kandis ta 6 tundi hiljem 21.07.2021 jällegi üürileandja kontolt raha minema – nii kahju hüvitusena üle kantud 500 eurot kui ka veel 443 eurot. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus neis episoodides ei tuvastanud. Kirill Švets on kannatanule tekitatud kahjust hüvitanud 50 eurot. Kohus leiab, et ka kahju osaline hüvitamine, s.o kahju hüvitamisega alustamine, on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

Eelnevat arvestades tuleb süüdistatavale mõista arvutikelmuste eest sanktsiooni alumisse kolmandikku jääv karistus. 51.

§ 200lg 2 p 4 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Selles teos esineb üks kvalifitseeriv tunnus. Kohus arvestab, et Kirill Švets ründas talle ilmselgelt arusaadavalt eakamat ja kergelt joobes inimest, kes oli talle kerge saak, sest kõndis üksinda pimedal ajal tänaval. Kirill Švets lõi kannatanut rusikaga mitu korda näkku, mille tulemusena tundis kannatanu valu ja talle tekkisid mitmed kolju- ja näoluude murrud. Kirill Švets rebis pikali kukkunud ja teadvuse kaotanud kannatanult esemete kättesaamiseks puruks viimase triiksärgi tasku. Ta lahkus kannatanult võetud sularahaga, tundmata huvi, mis saab kannatanust edasi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid selles episoodis ei esine. Kohus mõistab süüdistatavale röövimise eest vangistuse, mille määr jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku. 15 1-22-3330 52. Lähtudes

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 tuleb 2021.

aasta varguste, arvutikelmuste ja röövimise eest mõista liitkaristus, milleks kohus suurendab üksikkaristustest raskeimat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus eelnevalt mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

  1. Kuivõrd
  2. aasta vargused, arvutikelmused ja röövimine on toime pandud pärast Harju Maakohtu 09.03.2021 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 09.03.2021 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Kohus arvestab seejuures, et kohtuotsuse kuulutamise seisuga on Kirill Švetsil Harju Maakohtu 09.03.2021 mõistetud karistusest ära kantud 5 kuud 12 päeva vangistust ning kandmata on veel 1 aasta 5 kuud 9 päeva vangistus. 54.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Kirill Švetsi eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2021‒27.07.2022, s.o 7 kuud ja 17 päeva. Kahtlustatavana peeti Kirill Švets kinni 10.12.2021 /I kd tl 87-92/. Alates 11.12.2021 Kirill Švets vahistati, vahistamine jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrusega muutmata. Vahistamist pikendati kuni 10.06.

  1. 31.05.2022 süüdistatava kohtu alla andmisel jäeti tõkend vahistamine muutmata /I kd, tl 87‒92, 102‒104, 108‒111, 122‒124, 146‒149; IV kd, tl 2‒3/. Harju Maakohtu 18.05.2022 määrusega pöörati Harju Maakohtu 09.03.2021 kohtuotsusega osaliselt ärakandmata karistus ‒ 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust ‒ täitmisele /III kd, tl 61‒67/. See määrus jõustus kohtuinfosüsteemi andmetel 28.07.
  2. Käesoleva otsusega ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 11.01.
  3. TSIVIILHAGID
  4. Kirill Švetsi vastu esitati järgmised varalise kahju hüvitamise nõudega hagid. OÜ R nõudis Kirill Švetsilt 299,85 euro välja mõistmist, A AS nõudis 671,29 nõudis euro välja mõistmist, N. D. nõudis 1240 euro välja mõistmist, H OÜ nõudis 599,80 euro välja mõistmist ning R AS nõudis 5,99 euro välja mõistmist. Kohtuistungil Kirill Švets selgitas, et tunnistab kõiki tema vastu esitatud hagisid, võtab need õigeks. Kirill Švets selgitas, et R AS-le on kahjusumma 5,99 eurot nüüdseks tasutud ja kannatanule N. D. on kahjust hüvitatud 50 eurot. Prokurör kinnitas avakõnes R AS-le kahjusumma 5,99 laekumist ning N. D.ile 50 euro laekumist.
  5. Eelnev näitab, et Kirill Švets võttis TsMS § 440 lg 1 järgi hagid õigeks. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus seejuures arvestab, et N. D.i hagis esitatud nõue on juba vabatahtlikult 50 euro suuruses summas tasutud. Selle võrra rahuldatav summa väheneb. Seega rahuldab kohus kannatanute hagid järgmiselt. Välja mõista Kirill Švetsilt VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks OÜ R kasuks 299,85 eurot, A AS kasuks 671,29 eurot, N. D.i kasuks 1190 eurot ning H OÜ kasuks 599,80 eurot. R AS esitatud nõude Kirill Švetsi vastu summas 5,99 eurot jätab kohus VÕS § 186 p 1 alusel rahuldamata, kuna vabatahtliku kahjusumma hüvitamisega kannatanule lõppes nende vaheline võlasuhe. MENETLUSKULUD
  6. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära, mille suurus
  7. aastal on 1812,50 eurot.
  8. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks riigi õigusabi korras kaitsjale määratud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasu kokku 187,80+54+129,60+81,60+97,20+98,40+97,20+550,80=1296,60 eurot /I kd, tl 107, 113, 121, 16 1-22-3330 128, 145, 152; II kd, tl 233; III kd, tl 60/. Kohtumenetluses oli määratud kaitsja tasu 1086+32,40=1118,40 eurot /IV kd; tl 54‒56/. Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaitsjatasude suuruste määratlemisel arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis.
  9. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks eksperdile KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Kirill Švetsi ja tema kaitsja initsiatiivil /I kd, tl 125 pöördel/ määrati kohtueelses menetluses Kirill Švetsile kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisiga seotud kulud on kokku 1267,80 eurot. Kummalgi eksperdil kulus ekspertiisile 163 tundi, kokku 326 tundi. KrMS § 178 lg 2 järgi makstakse eksperdile kohustuste täitmise eest tasu ja tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda enam kui 50-kordselt. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 51 lg 2 järgi ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud hüvitatakse vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, kuid kuni 63,90 eurot ühe ekspertiisi kohta. Praegusel juhul on ekspertiisi kuludeks ka ekspertide sõidukulud Tallinna ja Tartu vahel (372 km). Kummagi eksperdi on sõidukulu oli 63,90 eurot.
  10. aastal kehtis tunnitasu alammäär 3,86 eurot. Järelikult ekspertiisi tegemise kulud 2x570 eurot ja ekspertiisiga seotud sõidukulud 2x63,90 eurot, kõik ekspertiisikulud kokku 1267,80 eurot, vastavad eeltoodud regulatsioonile.
  11. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus mõistis Kirill Švetsi süüdi, tuleb tal eeltoodud menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1296,60 eurot, kohtumenetluses 1118,40 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812,50 eurot ning kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise kulu 1267,80 eurot riigieelarve tuludesse hüvitada.
  12. Kuna süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud on suured, kokku 5495,30 eurot, võimaldab kohus süüdistataval menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi. Menetluskulud tuleb Kirill Švetsil tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Kirill Švetsil ühes kuus tasuda vähemalt 457,94 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud kogu temalt väljamõistetud menetluskulu 5495,30 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.