lg 2 p-de 1, 2, § 424 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 4, § 203 lg 1 järgi ja Ivo Järvoja süüdistuses
lg 2 p-de 1, 2 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
lg 1 järgi mõistetud karistuses ja
Mõista Taavi Tammikule
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Taavi Tammikule üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. 1 Taavi Tammiku kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Taavi Tammikut süüdistatakse muuhulgas selles, et tema grupis K.K. i ja kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutega, rikkus 7. juulil 2020 kella 01:30 paiku Tartu linnas Tamme pst 73a juures SIA UniCredit Leasingule kuuluva sõiduauto Peugeot 5008, registreerimismärgiga XXX , pekstes kurikaga katki auto esi- ja küljeklaasi ning mõlki juhi kõrvalistuja ukse, millest tingituna tagurdas nimetatud sõidukiga põgeneda üritanud O.K. otsa taga seisnud sõiduautole Citroën. Lõhkumise ja avarii tagajärjel tuli sõiduk Peugeot 5008, registreerimismärgiga XXX , väärtusega 4060,60 eurot maha kanda, kuna seda polnud majanduslikult mõistlik taastada. Taavi Tammik tekitas grupis K.K. i ja kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutega võõra asja rikkumisega kannatanu SIA UniCredit Leasingule 4060,60 eurot varalist kahju.
Seega pani Taavi Tammik toime võõra asja rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav
Maakohtu otsus 24. oktoobri 2022 otsusega tunnistas Tartu Maakohus Taavi Tammiku süüdi
u ja I.P. episood) ning karistas teda 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Taavi Tammik tunnistati süüdi
Taavi Tammik tunnistati süüdi ka
lg 1 järgi ning teda karistati 2 aastase vangistusega.
lg 1 alusel moodustas maakohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuse ja mõistis Taavi Tammikule karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistus kandmise aja alguseks Taavi Tammiku kinnipidamise aja, so 12. aprilli 2021. Taavi Tammiku süüditunnistamist
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning Ivo Järvoja süüditunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei toimu nimetatud osas ka apellatsiooni menetlust. Süüdistus
lg 1 järgi 2 Tunnistades Taavi Tammiku süüdi
lg 1 järgi, asus maakohus seisukohale, et kuigi Taavi Tammik ei tunnista sõiduauto Peugeot reg.nr. XXX kurikaga peksmist, näitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid nende kogumis, et Taavi Tammik on selle kuriteo toime pannud. Tunnistaja O.K. ütluste kohaselt oli sõiduk Peugeot 5008 reg.nr. XXX tööauto, sõiduki omanik oli T.A. . See juhtus, kui ta viis oma sõbra tuttava A.M. Tartus Tamme pst 82 maja juurde. Tema sõitis sinna 82 maja juurde. Peale seda sõitis Jeep ninaga vastu nende autot, kust hüppas välja 4 meest. Tema nendest neljast mehest kedagi ei tundnud. Kaks tükki läksid A.M. poolse auto poolele ja kaks tükki tema poolsele küljele. Kahel isikul olid kurikad, nad lõid kurikatega vastu klaase, üritades autosse saada. A.M. poolt löödi küljeklaas katki. Temal õnnestus autost välja saada ja minema joosta. Neist kahest, kes autot kurikaga peksid, jäi talle üks meelde: inimene oli suuremat kasvu, hästi lühikeste juustega, turske, laiema näoga, vanus kuskil 25 kanti. Autol löödi klaase – esiklaas ja kõrvalistuja küljeklaas löödi puruks, uksepiidad. Ka mõlemate esiuste piirete peal olid kurikajäljed, kapoti peal oli ka. Pärast selgus, et A.M. tundis sealt kedagi, aga tema (O.K. ) ei tea keda. Tunnistaja A.M. ütluste kohaselt sattus tema sõidukisse Peugeot seetõttu, et palus enda koju, Jalaka tänavale viia. Ta pidi enne koju minemist kohtuma tuttavaga Tammelinnas. Nad jõudsid selle maja ette, mille aadressi ta ei mäleta enam. Natukese aja pärast tuli nurga tagant Jeep Cherokee, kust hüppas välja päris suur punt inimesi, kes vajusid lihtsalt neile auto juurde. Tema vaatas, et midagi on imelikku ja järsku tulid kurikad küljelt ning hakati kurikatega peksma autoklaasi. Ta ei tea, mitu kurikat oli. Ta nägi otseselt ainult ühte kurikat, kuid ei ole kindel, kas seal võis neid rohkem olla. Tema tundis inimestest ära Taavi Tammiku, kellega ta oli enne sündmust aasta-kaks tuttav, oli teda korra ühes seltskonnas näinud. Taavi Tammik oli tema küljeakna juures ja peksis kurikaga seda auto kõrvalistuja küljeklaasi. Too klaas ei läinud katki, aga läks tagumine klaas, kus oli tema tolleaegne elukaaslane E.S. . Ta ei näinud, kas Taavi Tammik veel midagi tegi. Alguses tundus talle, et esimene, kes tuli rooli juurde, on K.K. , suuremat kasvu selline, aga ei ole kindel selles. T.T. t ta ei tunne. Tunnistaja E.S. ütlused haakuvad nii O.K. kui ka A.M. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt 2020 aasta suvel soovis A.M. kellegagi kokku saada ja siis Nõka ehk siis O.K. , sõidutas neid Peugeotiga. Nad hakkasid minema Jalaka tänavasse, aga hüppasid läbi Tamme puiesteelt, kus tuli keegi nurga tagant kurikatega. Neid inimesi oli mitu, võib olla 2-4. Tema neid inimesi ei näinud. Ta nägi Jeepi. Alguses sõitis see maastur neile auto ette, siis tulid kurikad. Kurikatega tuli võib-olla 2, 3 inimest ja nad hakkasid autot peksma, klaase küljelt. Peksti esi- ja küljeklaase. Tema oli siis tagaistmel. Ta ei oska nimetada isikuid, kes tulid Peugeoti juurde, kuid kui ta A.M. ga rääkis, ütles tema, et nägi paari inimest ehk siis K.K. it ja Taavit. Tema neid inimesi isiklikult ei tunne, pole kokkupuudet nendega, nad ei ole tema tuttavad. Politseis ta mainiski K.K. i ja Taavi Tammikut, kuna A.M. ütles pärast juhtunut, et nemad olid. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et nimetatud kuriteoepisoodi puhul esineb kõrvaldamata kahtlus, s.o, et Taavi Tammik oli üheks isikuks, kes sõiduautot Peugeot reg.nr. XXX kurikatega peksis ning tekitas sõidukile sellega erinevaid kahjustusi. Kohtu hinnangul kirjeldasid kõik autos viibinud tunnistajad, s.o O.K. , A.M. ja E.S. kui ka K.K. sündmuse toimumist ühetaoliselt. Kohtukoosseisul ei tekkinud kahtlusi, et A.M. , kes viitas Taavi Tammikule kui ühele isikule, kes autot kurikaga peksis, ka tegelikult Taavi Tammiku ära tundis. 3 Tõepoolest oli situatsioon selline, kus ilmselgelt olid sõidukis viibinud isikud hirmul, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et A.M. sõnul oli Taavi Tammik auto lõhkumise momendil vahetult tema ukse juures, pekstes kurikaga tema küljeakent. Ehk siis oli Taavi Tammik, keda tunnistaja tundis enne sündmust aasta-kaks ja oli korra näinud, vahetult tema autoukse ees ja A.M. l oli seega võimalik ka kurikaga peksja isikus veenduda ja seda A.M. tegigi, kinnitades, et selleks isikuks oli Taavi Tammik. Liiatigi jäävad kaitsja väited ainetuks seetõttu, et ka O.K. ja E.S. ütlustest tuleb välja, et A.M. avaldas toimunu järel O.K. le, et tundis kedagi ära ja E.S. le ütles, et nägi K.K. it ja Taavit. K.K. on kinnitanud, et tema oli üheks Peugeoti peksmise juures olnud isikuks. Samas välistas K.K. , et temaga oli koos Taavi Tammik. Samas ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et K.K. ei soovinud julgeoleku kaalutlustel öelda, kes peale tema Peugeoti peksis. Ehk siis, kuigi K.K. välistas Taavi Tammiku kui ühe peksja, tuleb seda kohtukoosseisu hinnangul vaadelda läbi isikute nimetamisest keeldumise põhjuse. Kohtul ei tekkinud ka T.T. tunnistajana antud ütluste pinnalt kahtlust, et just Taavi Tammik oli üks isik, kes Peugeoti kurikaga peksis. Nimelt ei kinnita ükski käesolevas episoodis kohtule esitatud tõend üksikult ega kogumis teistega, et A.M. , kes viitas Taavi Tammikule kui temapoolset küljeakent kurikaga peksnud isikule, ajas Taavi Tammiku kellegi teisega, näiteks T.T. ga, segi. Seda enam, et A.M. kinnitas istungil ütlusi andes, et tema T.T. t ei tunne. Neil asjaoludel, kus A.M. on kindlalt väitnud, et tundis Taavi Tammiku ära, jäävad Taavi ja T.T. ütlused nende tihedast segi ajamisest ainetuks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kuigi kaitsja on kohtumenetluse käigus üritanud esile tuua asjaolusid, mis peaksid tekitama põhjendatud kahtluse, et Taavi Tammikule
lg 1 järgi etteheidetava teo võis panna toime keegi teine, kuid mitte Taavi Tammik, ei ole kaitsja väited kohtu käsutuses oleva tõendikogumi pinnalt tõsiselt võetavad ega usutavad. Seega ei esine kõrvaldamata kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõttes, mida tuleks tõlgendada Taavi Tammiku kasuks. Karistus Analüüsides Taavi Tammiku süü suurust, märkis kohus, et Taavi Tammik pani toime
mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid
Kohus leidis, et kuigi Taavi Tammik tunnistas amfetamiini käitlemist ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning avaldas ka viimases sõnas kahetsust, siis kahetsuse avaldamise viisist tulenevalt ei pidanud kohtukoosseis seda siiraks, eriti arvestades asjaolu, et Taavi 4 Tammik on andnud menetluse vältel vastuolulisi ütlusi (kohtueelse uurimise ajal võttis amfetamiini käitlemise valdavas mahus omaks, kuid kohtus eitas). Kohtule tõendina esitatud Taavi Tammiku värskeimast karistusregistri väljavõttest nähtub, et Taavi Tammik ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid tal on kolm kehtivat väärteokaristust nii liiklusseaduse kui ka relvaseaduse rikkumiste eest. Kohus ei pidanud võimalikuks Taavi Tammikule mõistetud karistusest osaliselt tingimisi vabastamist, määrates ülejäänud karistuse ärakandmisele käitumiskontrollile allutamisega. Kohtul puudus veendumus, et Taavi Tammik on senise kinnipidamisasutuses viibimise jooksul tõepoolest saanud aru teda kuritegude toimepanemiseni viinud põhjustest ja seega senisest vanglas viibimise ajast õiged järeldused teinud, mis omakorda võimaldaks asuda seisukohale, et tema karistusest osalise vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus oleks meetmeks, mis aitaks tagada tema õiguskuulekuse ja seega tagaks katseaja eduka läbimise. Seega tuleb Taavi Tammikul mõistetud vangistus kanda ära reaalselt kinnipidamisasutuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks Taavi Tammiku kaitsja taotlust kergendada Taavi Tammiku karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu (kuna maakohus ei kontrollinud tähtaegselt Taavi Tammiku vahi all viibimise põhjendatust). Kohus asus seisukohale, et kuivõrd ka Tartu Ringkonnakohus leidis 31. augustil 2022 sarnaselt maakohtuga, et Taavi Tammiku vahi all pidamine on jätkuvalt põhjendatud ja pole võimalik rääkida ebaproportsionaalselt pikast vahi all viibitud ajast, st tõkendi kohaldamise mõistlikku aega ei ole ületatud, pole karistuse kergendamiseks alust. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse Taavi Tammiku süüditunnistamises ja karistamises
Samuti palub kaitsja vähendada Taavi Tammikule mõistetud karistust ja/või kohaldada Taavi Tammikule karistusest osaliselt tingimisi vabastamist koos kontrollnõuetega kohtu äranägemisel
Süüdistus
lg 1 järgi Apellant leiab, et Taavi Tammiku süüdistuses
MS § 61 põhimõtteid ning jõudnud seetõttu valedele järeldustele. Apellandi hinnangul on kohus rajanud antud episoodis oma järeldused Taavi Tammiku süüdimõistmise osas ühele tõendiallikale – tunnistaja A.M. le. Asja materjalidest nähtuvalt on A.M. Taavi Tammikut näinud ühe korra elus ning vähemalt aasta enne sündmust. Kaitsja leiab, et kuigi tunnistajad O.K. ja E.S. ütlustest tuleb välja, et A.M. avaldas toimunu järel O.K. le, et tundis kedagi ära ja E.S. le ütles, et nägi K.K. it ja Taavit, siis tuleb arvestada asjaoluga, et tunnistajad said kellestki A.M. poolt äratuntud isikust teada A.M. enda käest ehk siis tegemist on ühe ja sama tõendiallikaga. Apellant ei arva, et A.M. oleks kohtuistungil teadvalt või tahtlikult andnud valeütlusi. A.M. võis ise olla tõepoolest veendunud, et ta ühe isikuna tundis ära Taavi Tammiku. Apellandi 5 hinnangul ei välista A.M. eespoolnimetatud veendumus seda, et A.M. võis Taavi Tammiku segi ajada tema venna T.T. ga. Kaitsja arvates on maakohtu väide, et kuivõrd A.M. ei tunne T.T. t, siis see kinnitab A.M. väidet, et kurikaga peksjaks oli Taavi Tammik, põhjendamatu. Asjaolu, et A.M. T.T. t ei tunne, viitab justnimelt võimalusele, et tegemist võis olla Taavi Tammikule sarnaneva isikuga, nt tema vennaga. Juhul, kui A.M. T.T. t tunneks, oleks ta saanud kinnitada või ümber lükata, et sündmuskohal oli/polnud tegelikult T.T. . Muuhulgas selgitas T.T. , et teda ja Taavi Tammikut aetakse tihti segamini. Samuti andis T.T. ütlusi selle kohta, et Taavi Tammik oli
Kohus mõistis Taavi Tammikule
lg 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust Märkimisväärne on see, et prokuratuur nõudis süüdistuses § 184 lg 2 p 2 järgi Taavi Tammikule karistuseks 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust kuid kohus mõistis Taavi Tammikule sama karistuse
Karistuse mõistmisel ei ole kohus arvesse võtnud mitte ühtegi kaitsja poolt esiletoodud asjaolu ega põhjendust. Karistuse mõistmise põhjendamisel märgib kohus, et Taavi Tammiku kuritegelik aktiivsus oli enne tema kinnipidamist
MS § 338 p 4 alusel maakohtu otsuse Taavi Tammikule
lg 1 järgi mõistetud karistuses ja
Süüdistus
lg 1 järgi Ringkonnakohtu arvates on maakohus kohtuotsuses veenvalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et Taavi Tammik on toime pannud talle süüks arvatud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud sellekohaste põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Vaidlustades Taavi Tammiku süüditunnistamist
ütlused selle kohta, et
Karistus Apellatsioonis taotleb kaitsja Taavi Tammikule mõistetud karistuse kergendamist ning Taavi Tammiku karistusest osalist tingimisi vabastamist koos kontrollnõuete kohaldamisega. Ringkonnakohtu arvates väärib kaitsja taotlus Taavi Tammiku karistuse kergendamiseks tähelepanu ja seda Taavi Tammikule
Küll aga ei pea ringkonnakohus võimalikuks vabastada Taavi Tammikut osaliselt karistuse kandmisest tingimuslikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd Taavi Tammik pani ajavahemikul juulist 2020 kuni 25. veebruarini 2021 s.o lühikese ajavahemiku jooksul toime erinevaid kuritegusid, siis võib tema kuritegelikku aktiivsust nimetatud perioodil pidada kõrgeks. Samas ei anna Taavi Tammiku kuritegelik aktiivsus ringkonnakohtu arvates veel alust hinnata tema süü suurust kuritegude toimepanemisel suureks. Ringkonnakohus leiab, et hinnangu andmisel süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine (vt n RKKKo otsus asjas nr 1-194150). Ringkonnakohus leiab, et Taavi Tammikule
lg 1 järgi karistust mõistes ei ole maakohus süüdistatava süü suuruse hindamisel ülaltoodud asjaoludega arvestanud. Maakohus tunnistas Taavi Tammiku süüdi ühes narkootikumide ebaseadusliku käitlemise episoodis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole Taavi Tammikule varasemalt narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist ette heidetud ehk tegemist oli süüdistatava esmakordse sellelaadse eksimusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole Taavi Tammiku poolt käideldud narkootikumide kogus sedavõrd suur (puhta amfetamiini kogus 27,85 g, piisab ca 200 inimesele narkojoobe tekitamiseks), et see õigustaks Taavi Tammiku pikaaegset ühiskonnast isoleerimist. 10 Ringkonnakohtu arvates tuleb karistusmäära valikul arvestada sedagi, et
lg 1 ettenähtud karistusraamides tuleb mõista karistust ka isikutele, kes käitlevad palju ohtlikumaid narkootilisi aineid (amfetamiin on üks kergemaid sünteetilisi narkootikume) ja oluliselt suuremas koguses. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Taavi Tammiku tegevus ei toonud endaga õnneks kaasa käideldud narkootikumide sattumist n.ö tänavale, sest
Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Taavi Tammik on varem kriminaalkorras karistamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista Taavi Tammikule
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 11 Kuivõrd ringkonnakohus vähendab Taavi Tammikule
lg 1 järgi mõistetud karistust, siis tuleb
Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks Taavi Tammiku osalist tingimisi vabastamist mõistetud karistusest ning nõustub seejuures maakohtu sellekohaste põhjendustega. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. Taavi Tammik on süüdi tunnistatud kolmes kuriteos, sealjuures ka narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, mis on I astme kuritegu. Kuigi käideldud narkootilise aine kogust ei saa pidada suureks, lõi Taavi Tammiku taoline tegevus võimaluse, mis politseitöötajate sekkumiseta oleks võinud kahjustada rahva tervist olulisel määral. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-20-16 selgitanud, et
§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes. Ringkonnakohus ühtegi sellist asjaolu aga ei tuvastanud. Tugev perekondlik võrgustik, elukaaslase ja laste olemasolu on kindlasti positiivne, kuid perekond oli Taavi Tammikul olemas ka siis kui ta kuriteod toime pani. Ometi ei takistanud see teda kriminaalselt käitumast. Seega ei saa nimetatud asjaolu pidada sedavõrd oluliseks, et olla veendunud Taavi Tammiku edasises õiguskuulekuses. Ka asjaolu, et Taavi Tammik on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuse teenuste järjekorda ei anna alust süüdistatava osalist tingimisi vabastamist mõistetud karistusest, sest nimetatud ravi on Taavi Tammikul võimalik läbida ka pärast karistuse ärakandmist. Taolisteks erandlikeks asjaoludeks ei saa pidada seda, et Taavi Tammik on Täiskasvanute Gümnaasiumi 11-nda klassi õpilane ega ka seda, et Taavi Tammik läbib vanglas sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Taoline Taavi Tammiku poolne enese arendamine on igati tunnustamist väärt, kuid ei anna veel kinnitust, et tema positiivsed arusaamad õiguskuulekast elust oleks piisavalt kinnistunud. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuivõrd maakohus rikkus Taavi Tammiku suhtes vahistamise põhjendatuse kontrollimise tähtaega KrMS § 275 lg 2 mõttes, siis tuleks nimetatud rikkumine süüdistatavale KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistuse kergendamise näol kompenseerida. Seejuures viitab kaitsja RKKKo määrusele asjas nr 1-17-10573 punktile 42. KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaselt peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimuse, kas süüdistatavale mõistetavat karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. Nimetatud määruses on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et juhul kui on tegemist KrMS § 275 lg 2 rikkumisega võib rikkumisega kaasnenud tagajärje heastada ka KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud moel. Kui tuvastatakse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks ette nähtud tähtaja rikkumine, mis on viinud isiku vahi all pidamise mõistliku aja nõude eiramiseni, tuleb kohtul süüdimõistva otsuse tegemisel ühe võimalusena kaaluda mõistetava karistuse kergendamist. 12 Ringkonnakohtu arvates tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülaltoodud seisukohast, et süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamist tuleb kaaluda juhul, kui
lg 2 ettenähtud tähtaja rikkumine viis olukorrani, kus isiku vahi all pidamise mõistlikku aega on ületatud. Seega tuleb käesoleval juhul vastata küsimusele, kas Taavi Tammiku suhtes maakohtu poolt 275 lg 2 ettenähtud tähtaja rikkumine, viis selleni, et rikuti Taavi Tammiku vahi all pidamise mõistlikku aega. Ringkonnakohtu arvates tuleb sellele küsimusel vastata eitavalt, sest 12. juuliks 2022, mil maakohus nimetatud küsimuse lahendas oma määrusega lahendas, et olnud Taavi Tammiku vahi all pidamise mõistlikku aega veel ületatud. Seega on maakohus õigustatult kohtuotsuses leidnud, et ainuüksi
(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.