KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-250 Haldusasi Riigi Kinnisvara AS-i kaeb

) § 123 lg 1 p 4 tingimustele. Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke tulemus, kui hankes huvitatud isikutele oleks teada olnud, et lepingu täitmise tähtaeg on 126 päeva asemel 155 päeva. Lepingumuudatus on oluline ka seetõttu, et tingib lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise lepingu täitja kasuks, kuivõrd talle võimaldati soodsamad tingimused kui hankelepingu sõlmimisel. Hankelepingu täitmise tähtaja muudatuse lubatavust tuleb hinnata

§ 123

alusel sõltumata sellest, et muutmise vajaduse tingis lepingu täitja poolne kohustuste rikkumine.

§ 123

lg-s 1 toodud hankelepingu lubatavad muudatused ei ole võlaõigusseaduses (VÕS) kehtestatud õiguskaitsevahendite alternatiiviks ning lepingu täitja poolne kohustuse rikkumine ei õigusta

§ 123mõttes lubamatuid hankelepingu muudatusi.

Kui lepingu täitja rikkus lepingulist kohustust, oli kaebajal õigus kasutada VÕS-ist tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid hankelepingu muutmise osas tuli lähtuda ainult

§ 123lg-s 1 toodud alustest.

Kuna kaebaja ei rakendanud hankelepingu p-s 4 ettenähtud leppetrahvi hankelepingu täitmise tähtaja ületamise eest ja pikendas tähtaega, on tegemist kaebaja ja lepingu täitja vahelise kokkuleppega hankelepingu muutmiseks. Seega ei ole kaebaja järginud

§ 123lg 1 p 7 nõudeid.

3.2. Olukord, kus kaebaja on tulnud hea usu põhimõttest tulenevalt töövõtjale vastu ja pikendanud hankelepingu tähtaega, viitab kahepoolsele kokkuleppele hankelepingu tähtaja muutmiseks. Vaidlust ei oleks, kui kaebaja oleks rakendanud leppetrahvi, sest sel juhul oleks selge, et tegemist on töövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, mida kaebaja ei aktsepteerinud. Kuigi hankelepingust tulenevad pooltevahelised suhted alluvad VÕS-ile, siis hankelepingu muutmise küsimustes kehtib eriseadusena

. Seega kuigi hankelepingu alusel on õiguskaitsevahendite rakendamine hankija võimalus, mitte kohustus, siis ei luba

VÕS-ist tuleneva täiendava tähtaja andmise võimaluse varjus sõlmida lubamatuid hankelepingu 1 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Toetuse otsus“. Kättesaadav https://dokumendiregister.rahandusministeerium.ee/?id=95057232. 2 Kaebuse lisa 1. 2

§ 123

lg 1 p 7, kuna tegemist oli

§ 123lg 2 p-de 1 ja 2 kohase olulise muudatusega.

Kaebaja rikkus

§ 3

p-des 1 ja 2 sätetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet, sest hankelepingu tingimuste oluline muutmine ei ole kooskõlas hanke läbipaistvuse põhimõttega ja asetab hankest potentsiaalselt huvitatud isikud pakkumuse esitamisel ebavõrdsesse olukorda. Hankelepingute muutmine on keelatud, v.a olukorrad, mis on ammendavalt loetletud

§-s 123.

§ 123lg-s 1 sätestatud alused hankelepingu muutmiseks ei olnud täidetud.

5.2. Kaebaja ja töövõtja muutsid kahepoolse kokkuleppe alusel hankelepingu tähtaega. Vaidlust ei oleks, kui kaebaja oleks rakendanud töövõtjale leppetrahvi, sest siis olnuks selge, et tegemist on töövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, mida kaebaja ei aktsepteerinud. Pooltevahelised suhted alluvad küll VÕS-i sätetele, kuid hankelepingu muutmise küsimustes kehtib eriseadusena

, mis ei luba VÕS-ist tuleneva täiendava tähtaja andmise võimaluse varjus sõlmida lubamatuid hankelepingu muudatusi. Vastasel juhul ei oleks tagatud pakkujate ja hankes osalemisest huvitatud isikute võrdne kohtlemine. 5.

1. Hankija peab kinni pidama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Seega tuleb hankijal hankelepingu mittenõuetekohasel täitmisel kõigepealt lähtuda lepingus sätestatust, sh kohaldada leppetrahvi, kui lepingus on see sätestatud, ning seejärel VÕS-i vastavatest sätetest. 5.
2. Õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus ei tohi pooled tegelikult sõlmida lepingumuudatust. Kui õiguskaitsemeetme rakendamisel nähtub poolte tahe leppida kokku mõjutusmeetme valikus või ulatuses või muus lepingu täitmist puudutavas asjaolus, siis loetakse sellist õiguskaitsevahendi rakendamist lepingumuudatuseks ja hinnatakse selle õiguspärasust vastavalt

§-le

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks osas, mis puudutab riigihanget nr 220489, ja 31.12.2021 vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Põhjendused: 6.
3. Töövõtjale 28.08.2020 saadetud kirja puhul on tegemist VÕS § 114 kohase täiendava tähtaja andmisega. Vastustaja pidas põhjendamatult täiendava tähtaja andmist

§ 123tähenduses lepingu muutmiseks.

Hankelepingu täitmise käigus esines lepingu sõlmimise ajal ettenägematuid asjaolusid (parapeti muudatus, aknaavade olukord). Samuti oli lepingu tähtaja rikkumise põhjuseks akende ja väravate tarne hilinemine, mille kaebaja luges töövõtja riisikoks, st lepingu mittenõuetekohast täitmist mitteõigustavaks asjaoluks. Kaebaja andis töövõtjale hea usu põhimõttest (

§ 8

lg 2, VÕS § 6 lg-d 1 ja 2) lähtuvalt lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 30.09.2020 (algne tähtaeg oli 01.09.2020). 6.

1. Kaebajal oli õigus, mitte kohustus rakendada õiguskaitsevahendeid. Sellisena oli see kirjas ka hankelepingu p 2 ap-s
2. Kuna hankelepingu täitmisel ilmnesid ka mõningad ettenägematud 3 4 Kaebuse lisa
3. Kaebuse lisa
4. 3

§ 123

alusel ja kaebajal ei olnud lepingulist ega seaduslikku kohustust leppetrahvi kohaldada. 6.3. Alternatiivselt oli hankelepingu muudatus lubatav

§ 123

lg 1 p 1, 4 või 7 alusel.

§ 123

lg 1 p-des 1-6 toodud tingimustele vastavate koosseisude puhul muudatuse olulisust eraldi kaaluma ega hindama ei pea. Samuti loetakse aktsepteeritavaks ka igasugune muu (täpsustamata) muudatus, mis ei ole oluline5. Parapeti muudatuse ja aknaavade olukorraga seotud asjaolud ei ole lepingu sõlmimisel ettenähtavad ja sellest tulenev tähtaja pikenemine ei olnud oluline, sest hankelepingu üldist olemust ei muudetud ja muudatuse väärtus ei ületanud olemuselt kindlasti 50% hankelepingu algsest maksumusest. Samuti ei rikkunud minimaalne tähtaja muudatus

§ 3p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Hankelepingu muudatus oli lubatav ka

§ 123lg 1 p 1 alusel.

Hankelepingu täitmise tähtaja 30-päevane pikenemine ei muutnud hankelepingu üldist olemust. 6.4. Vastustaja ei ole otsuses ega vaideotsuses esile toonud asjaolusid, mis võiksid viidata väidetavale teistsugusele pakkujate ringile seoses hankelepingu tähtaja vähese pikenemisega. Vastustaja väide, et hankes esitati suhteliselt suur hulk pakkumisi, millest järeldub, et esialgselt hankelepingu täitmiseks ettenähtud tähtaeg oli selline, mis oleks võimaldanud hankelepingu tähtaegselt täita, on vastuolus paljasõnalise lõppjäreldusega, et tähtaja muudatus ei vasta

§ 123lg 1 p-le 7.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et juhul, kui hankija on riigihanke alusdokumentides kehtestanud teatud tingimuse ja seda tingimust tähtaegselt ei vaidlustatud, siis on see kehtiv ja siduv kõigile asjast puudutatud isikutele, sh hankijale endale. Seega tuleb hankijal hankelepingu mittenõuetekohasel täitmisel kõigepealt lähtuda hankelepingus sätestatust, sh kohaldada leppetrahvi, kui leping seda ette näeb, ja seejärel VÕS-i vastavatest sätetest. Kuigi õiguskaitsevahendi rakendamine ei pea vastama

§ 123

lepingumuudatuste alustele, ei tohi pooled õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus tegelikult lepingumuudatust sõlmida. Juhul, kui õiguskaitsemeetme rakendamisel nähtub poolte tahe leppida kokku mõjutusmeetme valikus või ulatuses või muus lepingu täitmist puudutavas asjaolus, siis loetakse sellist õiguskaitsevahendi rakendamist lepingumuudatuseks ja hinnatakse selle õiguspärasust vastavalt

§-le

1. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlusaluses otsuses on tuginetud õigusliku alusena riigihalduse ministri 05.03.2019 määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 10) §-le 19 ja § 23 lg 1 p-le
3. Määruse nr 10 § 23 lg 1 p 3 järgi võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui toetuse saaja ei täida taotluse 5 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
4. § 123, p 11., lk
5. 4

-ist ega viima läbi

-i nõuetele vastavat hanget. Määruse nr 10 § 19 p 2 kohustas vaid viima hanked läbi riigihangete registris. Samas tuli kaebajale riigihanke läbiviimise kohustus ja

-i järgimise kohustus

§ 5

lg-st 1, sest kaebaja näol on tegemist avaliku sektori hankijaga

§ 5lg 2 p 5 tähenduses.

Kaebaja ainuaktsionäriks on riik ning kaebaja eesmärgiks on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes

2. Vastustaja heidab kaebajale ette hankelepingu lubamatut muutmist. Riigihanke viitenumbriga 220489 hanketeate7 p II.2.7 järgi oli lepingu kestuseks 130 päeva. Töövõtjaga sõlmitud lepingu8 p 3.6 järgi pidi lõplik kasutusvalmidus olema saavutatud 130 päeva jooksul lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest (s.o 01.09.2020). Ka riigihangete registris avaldatud teabe9 järgi oli lepingu täitmise tähtajaks 01.09.
3. Leping lõpetati registris avaldatud teabe kohaselt alles 21.10.2020, s.o 50 päeva hiljem. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt koostati ja allkirjastati täitmisakt 20.10.
4. Kaebaja 28.08.2020 kirjast10 töövõtjale nähtub, et tööde valmimise viibimise põhjusteks olid parapeti muudatus, aknaavade olukord ning akende ja väravate tarne hilinemine. Kaebaja pikendas tööde valmimise tähtaega kuni 30.09.
5. Tööde valmimise tähtaja pikendamist kuni 20.10.2020 menetlusosaliste esitatud dokumendid ei kajasta ja kaebaja ei selgita. Seega tuleb lugeda lepingu täitmise tähtaeg vaikimisi pikendatuks.
6. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul ei kohaldu

§ 123

, vaid VÕS-i regulatsioon.

§ 8

lg 2 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule VÕS-is ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui

-is ei ole sätestatud teisiti. Seega kohaldub VÕS-i regulatsioon vaid osas, milles

ei näe ette teistsugust regulatsiooni. Hankelepingu muutmist reguleerib

§ 123

, seega tuleb viidatud sätte alusel hinnata, kas praegusel juhul toimus hankelepingu muutmine õiguspäraselt.

näeb ette eriregulatsiooni VÕS-is sätestatud lepinguõigusliku regulatsiooniga võrreldes, sest riigihankes kasutatakse avalikke vahendeid, mille kasutamine peab olema läbipaistev, kontrollitav ega tohi moonutada konkurentsi (vt

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid). Seega ei ole hankijal samasugust lepinguvabadust nagu VÕS ette näeb. 12. Kohus märgib esmalt, et lähtub asja lahendamisel kuni 31.05.2022 kehtinud

-i redaktsioonist, sest see kehtis hankelepingu täitmise ajal. 13.

§ 123

lg 1 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: 1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa

§ 14

lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10% asjade või teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest; 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. 6 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokumendid „Äriregistri kaart“ ja „Põhikiri“. Vt kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Hanketeade“. 8 Kaebuse lisa 4. 9 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1671792/contracts/2774950. 10 Kaebuse lisa 2 lisa. 7 5

§ 123lg 1 p 1 kui ka p 4.

17. Kohtu hinnangul ei olnud lepingu muudatus oluline (

§ 123lg 1 p 7).

Lepingu pikendamine pea 2 kuu võrra võib tunduda lepingu täitmise esialgse perioodiga (veidi üle 4 kuu) võrreldes pigem märkimisväärne (erinevus 38%), kuid viivituse kaasa toonud tööde iseloomu ja tarne viibimist arvestades pigem ebaoluline. Selle eest, et tellitud toodete tarne võib kuu või paar hilineda, ei ole kaitstud ükski ehitusettevõtja. Samuti oleks ka teised pakkujad olnud hankelepingu täitmisel silmitsi ehitusprojekti viidatud puudustega. Seetõttu ei ole põhjust viivituse põhjusi ette heita töövõtjale. Viivitust ei saa pidada töövõtjale ka kuidagi kasulikuks või talle konkurentsieelist andvaks, sest see tõi tema jaoks kaasa tööde eest tasu saamise viibimise. Oluline muudatus tähendab seda, et lepingut ei ole lubatav muuta ja konkurentsi tagamiseks tuleks korraldada uus riigihange, kus kõigil nõuetele vastavatel pakkujatel oleks võimalik osaleda. Praegusel juhul oleks uue riigihanke korraldamine avalike ressursside põhjendamatu raiskamine. Ajakulu uue menetluse läbiviimiseks olnuks selgelt põhjendamatu ja ületanuks perioodi, mille võrra lepingut pikendati. Uue pakkujaga lepingu sõlmimine ei oleks pruukinud tagada, et tarnitud tooted oleksid jõudnud kohale oodatust kiiremini, eriti olukorras, kus tooted oleks tellitud sama tarnija käest. 18. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et lepingu pikendamine oli võimalik vaid juhul, kui kaebaja oleks nõudnud töövõtjalt leppetrahvi.

ei kohusta hankijat lepingu rikkumise korral leppetrahvi nõudma ja tegemist ei ole lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusega. Leppetrahvi nõuet lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusena ei ole ette näinud ka hankelepingus. Leppetrahvi nõudmine oli kaebaja õigus, mitte kohustus. Seega on vastustaja etteheide leppetrahvi nõudmata jätmise osas asjakohatu. 19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja poolt hankelepingu muutmine oli

§ 123lg 1 p-de 1, 4 ja 7 alusel lubatav.

Kaebaja ei ole

-is sätestatut rikkunud, seetõttu puudus alus tema suhtes finantskorrektsiooni kohaldada. Vastustaja 12.11.2021 otsus on hanget 6