← Eesti

2-22-5746/3

Obsah (7)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-5746 Tsiviilasi J. P. hagi J. V

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Praegusel juhul ei ole hageja kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 2 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

8. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja menetluses tasutud riigilõivu 420 eurot ja õigusabikulud 768 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 420 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, õigusliku analüüsi, hagiavalduse lisade komplekteerimise ning hagejaga nõupidamise eest kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta) ehk kokku 768 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on hagejale osutatud õigusteenuse maht asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 768 eurot, kokku seega 1188 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.