KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 06. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-19 Haldusasi X kaebus Keskkriminaalp

§ 121lg 4, §-d 203—204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas 04.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Keskkriminaalpolitsei kohustamist Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas XXXXXX tehtud kohtuotsuse kohaselt kaebajale tagastamisele kuuluvate asitõendite tagastamiseks ning nende tagastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole Keskkriminaalpolitsei tagastanud kaebajale osasid eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt talle tagastamisele kuuluvaid asitõendeid.
2. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna selles esitatud kohustamisnõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „

“) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vaidlus, mis puudutab kriminaalmenetluses kogutud asitõendite tagastamist, on iseenesest avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus. Sellise vaidluse lahendamiseks on aga kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi „KrMS“) ette nähtud erikord. Nimelt tuleneb 1 KrMS § 431 lõikest 1, et kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmist puudutavad küsimused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. See, kas, millal ja milliseid toimingud peab uurimisasutus tegema selleks, et täita kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse resolutsioonist tulenev kohustus tagastada süüdimõistetule asitõendeid, on kohtuotsuse täitmist puudutav küsimus KrMS § 431 lõike 1 tähenduses. Seega olukorras, kus uurimisasutus ei täida kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tulenevat asitõendite tagastamise kohustust, ei saa isik esitada nende asjade tagastamiseks kohustamisnõuet halduskohtule, vaid peab pöörduma vastava maakohtu ehk antud juhul Harju Maakohtu poole kõnealuse kohtuotsuse täitmist puudutava küsimuse lahendamiseks. Seetõttu tuleb kaebus kohustamisnõude osas tagastada

§ 121lg 1 punkti 1 alusel (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses).

4. Kaebust ei saa menetlusse võtta ka Keskkriminaalpolitsei tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ainult juhul kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul on kaebaja eesmärk saada tagasi kriminaalasjas asitõendiks olevad asjad. Nagu eespool märgitud, saab kaebaja selles osas oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Seega on kaebajal võimalik kasutada tõhusamat õiguste kaitse viisi. Tuvastamisnõude läbi vaatamine halduskohtus ei annaks kaebajale maakohtu poole pöördumisega võrreldes mitte mingisugust õiguslikku kasu ega aitaks reaalselt saavutada soovitud eesmärki. Seega tuleb kaebus tuvastamisnõude osas tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

5.

§ 104

lg 5 punkti 2 kohaselt tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõiv tuleb täies ulatuses tagastada hoolimata sellest, et tuvastamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimelt ei ole tasutud riigilõivu suurus sõltuuses kaebuses esitatud nõuete arvust. Esmaseks kaebuses esitatud nõudeks on kohustamisnõue, mis tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel ning sel juhul kuulub riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 2