KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2023 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4046 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi X väärteoasi Liiklusseaduse §217 lg.1 ja §215 järgi X sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Annika ELM Ida Prefektuuri liiklusgrupi grupijuht Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika ELMI 07.11.2022 otsus väärteoasjas nr.2440,22,004686 X karistamise osas Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 (kaheksakümmend) eurot ja Liiklusseaduse §215 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot – tühistada täielikult ning menetlus nimetatud väärteoasjas Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. X kaebus rahuldada osaliselt. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsus on Viru Maakohtu kantseleis teatavaks tehtud alates 11.01.
- Asjaolud ja menetluse varasem käik 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi uurija Eduard Blaško koostas 09.10.2022 väärteoprotokolli nr.20221009114001 X kohta selles, et viimane juhtis 09.10.2022 kell 11.11 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee 27-ndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning sõidumeeriku andurile oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas ajavahemikul 08.10.2022 kell 12.29 – 09.10.2022 kell 06.52 tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Samuti ei kasutanud juht nõuetekohaselt sõidumeeriku lükiteid ajavahemikul 07.10.2022 kell 10.28 – kell 10.31 ja jättis juhikaardile eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade kestvused, rikkudes andmete lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus X Liiklusseaduse §131 lg.3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 32 lg.3 / AETR Lisa 32 artikkel 12-34 p.8 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 / AETR Lisa 32 artikkel 12-34 p.3 nõudeid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §215 ja §217 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika Elmi 07.11.2022 otsusega väärteoasjas nr.2440,22,004686 määrati Xle Liiklusseaduse §217 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 € ja Liiklusseaduse §215 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 €. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistajate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, väljavõttega sõiduki liikumise marsruudist, veodokumendi (CMR) koopiaga, tollideklaratsiooniga nr.10210100/071022/0016634, sõiduki juhi nädala graafiku väljavõttega, tahhograafi andmete aruandega (neljal lehel) ja tahhograafi andmete aruandega igapäevaste tegevuste kohta (kahel lehel). Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ja vastulauset ei ole esitatud. Kohtuväline menetleja on otsuse kohaselt seisukohal, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis etteheidetud õigusvastased teod vastavad Liiklusseaduse §215 ja §217 lg.1 sätestatud süüteokoosseisudele, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi ja tema süü on menetluse käigus tõendatud. X esitas 18.11.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada. Kaebuse kohaselt ei vasta süüdistused tegelikkusele ja ei ole tõendatud. 07.10.2022 kell 22.30 saabus menetlusalune isik Venemaale Peterburi linna, kus viibis ettevõtte territooriumil puhkamas kuni 08.10.2022 kell 05.50, mis on märgitud CMR B nr. FEB 193097044 (lisa nr.3 tempel). 08.10.2022 kell 06.28 alustas menetlusalune isik tööd Venemaa – Eesti piiripunkti ületamiseks Ivangorodis. Kuna piiripunktis oli järjekord, jättis menetlusalune isik auto ööseks Ivangorodis Kingissepa maanteel asuvasse PTK tanklasse. 09.10.2022 kell 06.52 alustas menetlusalune isik tööd, ületas Venemaa – Eesti piiri ja suundus Läti poole kuni kella 11.11-ni, mil teda peatati ja vormistati väärteoprotokoll. Menetlusalune isik kinnitas, et sõidumeeriku andmed vastavad tõele ja ta ei sooritanud tahtlikke tegevusi sõidumeeriku näitude mõjutamiseks. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud, kuid tema vastuväiteid ei võetud kuulda. Protokoll, millele 2 ta alla kirjutas, oli koostatud eesti keeles, mida menetlusalune isik ei valda, talle ei selgitatud tema õigusi, see oli valesti tõlgitud ning talle ei antud võimalust ennast kaitsta. 07.10.2022 kell 10.28 – kell 10.30 seisis sõiduk tollivormistuse läbiviimiseks Peterburis tollipunktis. Peale protokolli koostamist lubas politseinik jätkata sõitu Läti Vabariiki. Kaebuse kohaselt palub selle esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.11.2022 määrusega kohtualluvuse korras lahendamiseks Jõhvi kohtumajale. edastati kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 27.12.2022 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/17705-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud, teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Samuti on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlus- ja materiaalõiguse norme ei ole rikutud, menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ja vastab toimepandud teo raskusastmele. Kohtuvälise menetleja esindaja juhtis tähelepanu sellele, et menetlusaluse isiku poolt viidatud kuupäevad, mil ta saabus Ivangorodi ja jäi puhkama PTK tanklas, ei ühti juhikaardil olevate andmetega. Väärteoasja materjalides oleva Nädalagraafiku väljavõttest on näha, et juht lõpetas oma tööpäeva 08.10.2022 kell 12.29, olles eelnevalt sõitnud 1 tund 22 minutit. Seega ei vasta tegelikkusele juhi väide, et ta alustas oma tööpäeva 08.10.2022 kell 06.28 Venemaa – Eesti piiripunkti ületamiseks Ivangorodis. Järgnevalt viitas kohtuvälise menetleja esindaja tunnistaja A ütlustele ja heitis menetlusalusele isikule ette, et viimane ei ole koos kaebusega esitanud jälgimisseadme GPS väljavõtet, kuigi sõidukile oli see paigaldatud. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis ka, et kohapeal teostati sõidumeeriku kui asitõendi vaatlus ning selle tulemusel jõuti järeldusele, et sõidumeerik toimis korrektselt ja ning salvestas juhikaardile õigeid andmeid. Juht häiris sõidumeeriku tööd magneti abi, mistõttu sõidumeerik salvestab juhikaardile puhkeaega sõiduki liikumise ajal. Antud juhtumi puhul on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et juht varjas teadlikult ja tahtlikult oma tegelikku tööaega. Ei ole usutav, et piiripunktis ei olnud pea ühtegi sõidukit järjekorras. Enne piiriületust peab juht planeerima oma tööaega selliselt, et jõuab oma tööpäeva jooksul piiri ületada. Kohtuvälise menetleja esindaja tugines oma varasemale töökogemusele ja teab, et Venemaal seisavad sõidukid piiriületuse võimalust oodates elavas järjekorras ning ei lähe ööpäevast puhkeaega veetma parklatesse või tanklasse, vaid seda tehakse tee ääres järjekorras. Tollipunkti lehel on kirjas, mis kell menetlusalune isik esitas vastavad dokumendid tolliametnikule ning millal antud dokumendid edastati edasimenetlemiseks, samuti on märgitud, millised dokumendid juht esitas. Ei ole usutav, et juht andis dokumendid 07.10.2022 kell 04.59 tolliametnikule vormistamiseks ja läks sõidukisse puhkama ning hiljem toodi talle vormistatud dokumendid enne juhi väljasõitu. Samuti ei ole usutav, et tollis vormistatakse dokumente ilma juhita ning ei vaadata kauba õigsust ja selle vastavust dokumentidele. Seega ei saanud juht edastada ja vastu võtta dokumente tollipunktis oma vabast ajast. Kõik see oli juhi muu töö, mille ta oli kohustatud salvestama sõidumeerikusse manuaalse sisestuse abil. 3 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et X kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele sisuliste põhjenduste tõttu, kuid kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.12.2022 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/17705-5 Viru Maakohtu 06.12.2022 päringule nr.4-22-4046 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §217 lg.1 ja §215 alusel. Liiklusseaduse §217 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogvõi digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest ning sama seaduse §215 näeb ette vastutuse sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest. Enne väärteoasja sisulist lahendamist hindab maakohus asja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt vastavalt menetlusnormidele. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik on Läti Vabariigi kodanik ja ka elab Läti Vabariigis. Kuigi maakohtule esitatud kaebus on vormistatud eesti keeles, nähtub väärteoprotokollist, et isik on sellele omakäeliselt kirjutanud märkuse vene keeles. Maakohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik viidanud sellele, et väärteoprotokoll oli koostatud eesti keeles, mida ta ei valda ja tõlget ei usalda. Maakohus leiab, et nimetatud väited on tähelepanu väärivad. Maakohtule esitatud 09.10.2022 väärteoprotokoll nr.20221009114001 on koostatud eesti keeles ja vormistatud trükituna. Selle on koostanud Eduard Blaško ja tema on sellele protokollile ka kahel korral alla kirjutanud. Kuigi väärteoprotokolli viimasel real on viide osalenud tõlgi nimele, allkirjale ning hoiatusele tõlkimisest keeldumise ja teadvalt vale tõlkimise eest, on nimetatud rida tühi. Väärteoprotokolli koostaja Eduard Blaško on väärteoprotokollile omakäeliselt kirjutanud, et juhile on väärteoprotokoll lahti selgitatud ja koopia kätte antud. Nimetatud märkest ei nähtu, mida on protokolli koostaja mõelnud lahti selgitamise all. Seda, et kogu 4 väärteoprotokoll oleks menetlusalusele isikule tõlgitud vastutusest KarS §318 ja §321 järgi hoiatatud tõlgi poolt, väärteoprotokollist ei nähtu. Maakohus leiab, kogu väärteoasja menetlemine on toimunud kiirustades ning kohapeal ei ole tähelepanu pööratud olulistele väärteomenetlusõigust tagavatele toimingutele. Kohus möönab, et vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §24 lg.2 kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele muuhulgas menetlusosalise taotlusel ning vastavat taotlust menetlusalune isik väärteomaterjalide kohaselt ei esitanud. Samas puudub maakohtul veendumus selles osas, kas menetlusalusele isikule üldse sellist võimalust pakuti või kas ta oli sellisest õigusest teadlik. Menetlusalusele isikule on küll selgitatud tema õigusi vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §19, kuid nimetatud õiguste loetelu ei sisalda tõlgi kaasamise võimalust. Maakohtule esitatud väärteoprotokollis puudub menetlusaluse isiku kinnitus selle kohta, et talle oleks väärteoprotokolli sisu tõlgitud ja see oli talle arusaadav. Väärteoprotokollis on vaid selle koostaja märge selle kohta, et väärteoprotokoll on menetlusalusele isikule lahti selgitatud ja koopia kätte antud. Sellest märkest ei nähtu kuidagi, mis tähendab lahti selgitatud ning mis keeles seda tehti. Menetlusalune isik on väärteoprotokollile alla kirjutanud vaid selle kohta, et sai eestikeelse väärteoprotokolli ärakirja kätte. Maakohus leiab, et tõlgi kaasamine käesoleval juhul kohtuvälises menetluses oli äärmiselt oluline juba isikule etteheidetavate väärtegude kirjelduste tõttu. Väärteoprotokollis on teokirjeldus väljendatud ühtlase tekstina ning sellest ei ole kuidagi võimalik aru saada, milliste nõuete rikkumine on konkreetse kirjeldusega seotud ning mille seadusesätte järgi mingi tegu on kvalifitseeritud. Väärteoprotokoll sisaldab lühendeid (LS, AETR), mille tähenduse teadmist ei saa menetlusaluse isiku poolt eeldada. Taolisel viisil täidetud väärteoprotokoll, eriti teokirjelduse osas, viitab ilmselgelt kohtuvälises menetluses aset leidnud kiirustamisele, kus põhirõhk on ilmselt olnud menetlusaluse isiku karistamisel, mitte talle arusaadaval viisil etteheidetavate rikkumiste kirjeldamisel ja viitamisel tõenditele. Vastavalt väärteoprotokollile on tõenditeks antud väärteoasjas muuhulgas Asitõendi vaatlusprotokoll ja kaks tunnistaja ülekuulamise protokolli. Väärteoprotokoll käesolevas väärteoasjas on koostatud 09.10.2022 kell 11.
- Asitõendi vaatlus algas vastavalt Asitõendi vaatlusprotokollile 09.10.2022 kell 14.05 ja lõppes kell 14.
- Tunnistaja B on vastavalt Tunnistaja ülekuulamise protokollile üle kuulatud 09.10.2022 kell 14.20 ja tunnistaja A 09.10.2022 kell 13.
- Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas, mil viisil, millal ja mis keeles on nimetatud väärteoprotokollis nimetatud tõendeid tutvustatud menetlusalusele isikule. Maakohus möönab, et kaebuse on menetlusalune isik maakohtule esitanud eesti keeles. Samas ei anna see kuidagi tunnistust selle kohta, millal ja mil viisil sai menetlusalusele isikule teatavaks ja arusaadavaks nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse sisu. Maakohus leiab, et antud juhul on kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamata jätmine, kogu menetlusalusele isikule võõrkeelse materjali tõlkimata jätmine ning osade tõendite vormistamine ajaliselt hiljem oluline menetlusnormide rikkumine. 5 Järgnevalt kontrollib maakohus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2, kas väärteoprotokollis kajastatu on piisav, et menetlusalust isikut süüdistada ja karistada talle etteheidetavates väärtegudes. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas nii objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, tõendid ja vajadusel lisamaterjal, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätteid. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisude täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. Nagu maakohus juba eespool märkis, on väärteoprotokolli märgitud teokirjeldused raskesti mõistetavad ja raskesti on aru saada, millise nõude rikkumine on seotud konkreetse teokirjeldusega. Samuti ei ole väärteoprotokollist koheselt aru saada, missugune teokirjeldus vastab missugusele rikkumisele ja missugusele paragrahvile vastutuse järgi ning kus väärteod konkreetselt toime pandi. Vastavalt väärteoprotokollile on tõenditeks antud väärteoasjas lisaks eelviidatud Asitõendi vaatlusprotokollile ja kahe tunnistaja ütlustele ka koopia saatelehest, koopia veodokumendist, autojuhikaardi fail ja fail sõidumeeriku väljavõttest. Maakohtule esitatud materjalides selliste pealkirjadega tõendid puuduvad. Maakohus leiab, et antud juhul võib olla oluliselt rikutud menetlusalusele isiku kaitseõigus ning samuti toime pandud oluline menetlusnormide rikkumine. Kuna maakohus peab väärteoasja läbi vaatama täies mahus ja ulatuses, analüüsib ta nüüd kohtuvälise menetleja poolt koostatud karistusotsust. Grupijuht Annika Elmi poolt 07.11.2022 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,22,004686 on väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik. Nimetatud väärteootsuses on ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid nende sisu ei ole avatud. Kõigepealt märgib maakohus seda, et nimetatud otsuses ei ole ära märgitud, missuguste tunnistajate ütlusi on kohtuvälise menetleja esindaja aluseks võtnud. Kui otsuse koostaja lähtus väärteoprotokollist, siis märgib maakohus, et ka selles ei ole viidatud nimeliselt ühelegi tunnistajale. Väärteoasja materjalidele lisatud tunnistajate B ja A ütluste andmisele ajalisele aspektile viitas maakohus juba eespool. Veel on kohtuvälise menetleja esindaja otsuses viidatud järgmistele tõenditele – väljavõte sõiduki liikumise marsruudist, tollideklaratsioon nr.10210100/071022/0016634, sõiduki juhi nädala graafiku väljavõte, tahhograafi andmete aruanne ja tahhograafi andmete aruanne igapäevaste tegevuste kohta. Selliseid tõendeid ei ole väärteoprotokollis nimetatud. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui kohtuvälise menetleja otsuse koostaja on otsuse tegemisel võtnud aluseks dokumente, mida väärteoprotokollis ei ole nimetatud ning samuti juhul, kui erinevad kohtuvälise menetleja ametnikud nimetavad dokumente erinevate nimetustega, võib 6 olla taaskord tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Menetlusalune isik peab kogu süüdistusest, s.h. kõikidest seda süüdistust kinnitavatest tõenditest aru saama üheselt. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole. Lisaks sellele jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, kuidas on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Maakohtule esitatud Menetlusaluse isiku ülekuulamise 09.10.2022 protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks väärtegude toimepanemist tunnistanud. Vaidlustatud väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kuid selle väite kinnituseks ei ole lisatud mingeid seda kinnitavaid ja Karistusseadustiku §16 sätteid põhjendavaid asjaolusid. Vaidlustatud väärteootsusega on menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §217 lg.1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §215 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses. Nimetatud otsuses puuduvad igasugused põhjendused sellistes suurustes rahatrahvide määramiseks ning ei ole kuidagi aru saada, milliseid asjaolusid ja põhjendusi arvestades on sellise suurusega rahatrahvide määramiseni jõutud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §6 lg.1 kehtib karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Vastavalt Karistusseadustiku §8 sõltub Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta sõltumata teo toimepanemise koha õigusest juhul, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Väärteoprotokoll on käesolevas väärteoasjas koostatud 09.10.2022 kell 11.11 ning selles on viidatud väärtegude toimepanemisele 08.10.2022 kell 12.29 – 09.10.2022 kell 06.52 ja 07.10.2022 kell 10.28 – kell 10.
- Nimetatud väärteoprotokollist ei nähtu, kas selles nimetatud ajal oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Eesti Vabariigi territooriumil. Maakohtule esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik alustas Vene Föderatsiooni – Eesti Vabariigi piiri ületamist 09.10.2022 kell 06.
- Maakohus nõustub, et juhil on kohustus pidada kinni töö- ja puhkeaja reeglitest ja säilitada need andmed teatud ajavahemiku kestel. Samuti on Eesti Vabariigis Politseija Piirivalveametil õigus neid andmeid saada ja kontrollida. Samas ei ole Eesti Vabariigi politseiametnikel õigus asuda lahendama ja hiljem karistama menetlusalust isikut nende tegude eest, mis puudutavad väärtegu väljaspool Eesti Vabariiki. Maakohus viitas juba eespool, et väärteoprotokoll peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid ja asjaolusid võimalike toimepandud väärtegude kohta. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollist võimalik tuvastada, mis riigi territooriumil väidetavad väärteod toime pandi, siis on taaskord tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Nagu maakohus juba eespool viitas, lahendab maakohus väärteoasja vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2, kuid arvestades käesolevas kohtuotsuses märgitud menetlusnormide rikkumisi, ei pea maakohus vajalikuks hinnata kaebuse 7 väiteid sisuliselt. Maakohus on seisukohal, et isegi juhul, kui maakohus arutab antud väärteoasja avalikul kohtuistungil ja sisuliselt, ei ole kohtuvälise menetleja poolt eiratud menetlusnorme võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Neid rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada maakohtule esitatud kirjaliku vastusega. ka kohtuvälise menetleja poolt Esmalt märgib maakohus, et need asjaolud, mis on eelnimetatud kirjalikus vastuses seotud kuupäevadega enne väärteoprotokolli koostamist, jätab maakohus tähelepanuta. Maakohus viitas juba varasemalt, et väärteoprotokollist ei nähtu, missuguse riigi territooriumil on väärtegu/väärteod toime pandud. Menetlusaluse isiku väiteid selles osas ei ole kohtuvälise menetleja esindaja ühegi tõendiga ümber lükanud. Järgnevalt viitab kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses tunnistaja A ütlustele. Nagu maakohus juba varasemalt märkis, ei nähtu ei väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest, missuguse tunnistaja missugustele ütlustele need dokumendid põhinevad. Samuti on maakohus viidanud väärteoprotokollis viidatud kahe tunnistaja ütluste ajalisele ebakõlale. Järgnevalt viitab kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses oma varasemale töökogemusele, praktikale ja eluliselt mitteusutavatele asjaoludele. Maakohus tunnustab kohtuvälise menetleja esindajat igati tema töökogemuse ja praktika olemasolu eest, kuid märgib, et kõiki väärteorikkumisi tuleb lahendada eraldi tulenevalt nende asjaoludest ja esitatud tõenditest ning järgides samas kõiki menetlusnorme. Järgnevalt viitab kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses sellele, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ja see vastab toimepandud teo raskusastmele. Esmalt märgib maakohus siinkohal seda, et menetlusalusele isikule on karistus määratud kahe erineva Liiklusseaduse sätte alusel, kuid kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses on viide karistuse põhjendatusele ja toimepandud teo raskusastmele vaid ainsuses. Seega jääb maakohtule arusaamatuks kohtuvälise menetleja seisukoht, missuguse sätte alusel määratud karistust peab ta põhjendatuks. Lisaks sellele jääb maakohus endiselt varemviidatud seisukoha juurde, et kohtuvälise menetleja esindaja otsus ei ole karistuse suuruse osas põhjendatud mitte kummagi Liiklusseaduse sätte järgi. Menetlusalune isik taotles oma kaebuses väärteootsuse tühistamist ja asja lõpetamist nii sisuliselt kui menetlusnormide rikkumise tõttu. Kuna maakohus ei pea käesoleva väärteoasja sisulist arutamist põhjendatuks ja tühistab kohtuvälise menetleja esindaja otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, tuleb menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8