Obsah (5)

§ 203§ 121§ 65§ 184§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Lahendi kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 26. jaanuar 2023 1-22-5167 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Artjom

§ 203

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri
2. a otsus Artjom Titov Süüdistatav Artjom Titov isikukood 37902203721, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Elukoht XXX, viibib Viru Vanglas. Varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Priit Heinsoo RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
3. Artjom Titovi süüdistatakse selles, et tema 09.07.2022.a ajavahemikul 03:21-03:24 valas tahtlikult põlevmaterjaliga üle ja süütas Narvas, Puškini 13 maja juurde pargitud, Luminor Liising AS-ile kuulunud ning A.I. i vastutavas kasutuses olnud maasturi TOYOTA Land Cruiser reg nr XXX . Sõiduki süütamise ja sellele järgnenud põlenguga kahjustas Artjom Titov eelnimetatud sõidukit ning tekitas varalise kahju 44 500 eurot. Põhjustatud kahju ületab

§ 121p 1 sätestatud olulise kahju (4000 eurot) määra.

Eelkirjeldatud teoga, mis seisnes võõra asja tahtlikus rikkumises, kui sellega tekitati oluline kahju pani Artjom Titov toime

§ 203lg 1 sätestatud kuriteo.

Maakohtu otsus 2. Maakohtu otsusega tunnistati A. Titov süüdi

§ 203lg 1 järgi.

Teda karistati 3-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017.

a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust võrra. A. Titovi liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 13.07.

1. A. Titovilt mõisteti välja sundraha (981 eurot), kaitsja I. Belugini poolt osutatud õigusabikulud (414 eurot 24 senti kohtueelses menetluses ja 559 eurot 20 senti kohtumenetluses). Kriminaalmenetluse kulud võimaldati tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. A. Titovile mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt. 4.

§ 203

lg 1 järgi saab karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse korral sanktsiooni keskmine määr 2,5 aastat vangistust.

1. Hinnates süüdistatava süü suurust, võttis kohus arvesse seda, et A. Titov süütas sõiduki, mis oli pargitud maja juurde, seega kuriteo toimepanemise viis on ohtlik teiste inimeste tervisele ja varale. A. Titovil oli eesmärk saada süütamise eest tasu. Teo pani ta toime kavatsetult. A. Titovi süü on keskmisest suurem.
2. A. Titov tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis kergendab tema karistust. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv, kuna sõiduki süütamise eest lubati A. Titovile maksta 1500 eurot.
3. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus. Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega nr 1-177033 tunnistati A. Titov süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja teda karistati

§ 73

lg 1, § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva katseajaga 4 aastat 11 kuud. Otsus jõustus 08.02.

1. Arutatava kuriteo pani A. Titov toime katseajal. Varasem karistus ei ole talle mingit mõju avaldanud, sest ta taas pani toime kuriteo.
2. Kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus kohaldamisele ei kuulu, sest sellel ei ole A. Titovile preventiivset toimet.
3. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid, süü suurust ja preventiivseid eesmärke, karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, saab A. Titovile mõista vangistuse mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aastat vangistust. Kuna sündmus leidis aset 09.07.2022, siis pani A. Titov kuriteo toime katseajal ning A. Titovile tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsuse nr 1-17-7033 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning mõistis A. Titovile liitkarituseks 7 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

1. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu. A. Titovilt tuleb välja mõista määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 414,24 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 559,20 eurot. 2 Arvestades menetluskulude suurust, pidas kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale võimaluse tasuda väljamõistetud menetluskulud 1954,44 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioon
2. A Titov palub tühistada Viru Maakohtu otsuse ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks I astme kohtule. Alternatiivselt teha uus otsus, millega vähendada karistust miinimumini. Lisaks vabastada A. Titov advokaat I. Belugini tasudest (973 eurot 44 senti).
3. A. Titovi arvates tegi kohus väga range otsuse. Kõigepealt leiab A. Titov, et kohus kohaldas ebaõigesti

§ 65lg 2.

Kuna paragrahv, mille järgi ta süüdi mõisteti, näeb maksimaalse karistusena ette 5 aastat vangistust, ei tohiks liitkaristus ületada maksimaalset karistust, ehk 5 aastat.

1. Lisaks ei arvestanud kohus seda, et ta tunnistas enda süüd, kahetses ning on valmis osutama abi uurimisele auto süütamist soovinud naisterahva kindlaks tegemisel. Kohtus tundis ta selle isiku ära - O.I. , kes on auto omaniku A.I.i naine. Seega süütas ta auto omanike endi soovil. Asi tuleks saata uuesti arutamiseks I astme kohtusse.
2. Kui ringkonnakohus otsuse tühistamist ning maakohtule uueks arutamiseks tagastamist ei pea otstarbekaks, palub A. Titov vähendada vangistust miinimumini.
3. Lisaks palub süüdistatav ta vabastada advokaat I. Belugini tasude maksmisest, kuna nii uurimise ajal kui ka kohtus ta keeldus kaitsja teenustest. Kaitsja pole talle mingit abi osutanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Hinnates apellatsiooni sisulist põhjendust ning selle perspektiivi, jõudis kohtukoosseis ühisele arvamusele, et selle sisuline läbivaatamine edukas ei ole, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
5. A. Titovi taotlus tagastada kriminaalasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääks rahuldamata, kuna eelmenetluses ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi maakohtu poolt. A. Titovi süüd ei mõjuta asjaolu, kes oli temalt auto süütamise tellinud isik.
6. Maakohus on A. Titovile karistust mõistes arvestanud kõigi asjaoludega. Karistamise aluseks on isiku süü ning maakohus ei ole eksinud

§-s 56 sätestatu kohaldamisel. Kohus on veenvalt põhjendanud, miks on 3-aastane vangistus A. Titovi süüle vastav karistus. A. Titovi süü suurus ja omakasu motiiv on need asjaolud, mis ei võimaldaks ringkonnakohtul karistust kergendada, ammugi siis miinimumini, nagu soovib apellant. 19. Kuna A. Titov pani kuriteo toime katseajal, mõistis maakohus liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel.

Kohus pole siingi eksinud. Selgituseks märgib ringkonnakohus, et

§ 65

lg 2 kohaldmisel ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära (tähtajalise vangistuse ülemmäär on 20 aastat), mitte konkreetse eriosa sätte, s.o antud juhul

§ 203lg 1 sanktsiooni ülemmäära.

3 20. Ning lõpetuseks, A. Titovi taotlust vabaneda kaitsja I. Beluginile riigi poolt makstud tasude hüvitamiseks riigile, samuti edu ei saadaks. Menetluskulud on A. Titovilt välja mõistetud põhjendatult. (allkirjastatud digitaalselt) 4