RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised 5-23-4 21. veebruar 2023

) kohaselt valimiste korraldaja, kelle toimingu peale saab huvitatud isik esitada kaebuse

-s sätestatud korras Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul rõhutas K. Grünthal, et halduskohtusse pöördumisel ei oleks mõtet, kuna lahendus saabuks alles pärast valimisi.

1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
2. veebruari
3. a otsusega nr 53 kaebuse läbi vaatamata. Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustasid kaebajad Paide Linnavolikogu otsust nr
4. Kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole valimiste korraldaja, kelle haldusakti õiguspärasust saaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustada. Linnasekretäri tegevus oli suunatud volikogu haldusakti andmisele ehk see oli menetlustoiming haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses, mida saab vaidlustada koos haldusaktiga. Linnasekretäri tegevus ei olnud seega valimiste korraldaja toiming.
5. K. Grünthal esitas
6. veebruaril 2023 enda ja EKRE nimel Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
7. veebruari
8. a otsuse nr 53 ning tunnistada Paide linnasekretäri toiming seadusvastaseks. Samuti soovivad kaebajad, et Riigikohus kohustaks Paide linnasekretäri tegema Paide volikogu esimehele ettepanek kutsuda kokku erakorraline volikogu, arutamaks EKRE ettepanekut nimetada erakonna esindaja valimisjaoskonna nr 2 komisjoni liikmeks. 2

§ 191

lõike 2 alusel volikogule tehtud – volikogu otsuse eelnõuna vormistatud – ettepanek jaoskonnakomisjonide moodustamiseks ja liikmete nimetamiseks. 13. RVKS § 191 lõige 7 lubab erakonna esitatud liikmekandidaadi nimetada jaoskonnakomisjoni asendusliikmeks üksnes juhul, kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem kui erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis. EKRE esitas ühe liikmekandidaadi iga jaoskonnakomisjoni kohta, nagu

§ 191lõige 4 seda võimaldab.

Seadus ei näe ette jaoskonnakomisjoni liikmete ülempiiri, mistõttu ei ole linnasekretäril võimalik jaoskonnakomisjonide liikmete arvu erinevatel kaalutlustel vähendada. Seaduse kohaselt ei pea jaoskonnakomisjoni liikmete arv olema proportsionaalne valijate arvu ja valimisteks kehtestatud eelarvega. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

1. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Komisjon jääb oma
2. veebruari
3. a otsuses nr 53 esitatud seisukohtade juurde. Kaebajad ei ole vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajatel vaidlustada Paide Linnavolikogu otsus Tallinna Halduskohtus. Kuigi de lege ferenda võib kaaluda jaoskonnakomisjonide moodustamise otsuste peale kaebuse esitamise võimaluse andmist Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, ei ole põhjust pidada halduskohtusse pöördumist ebatõhusaks. Halduskohtul on võimalik esialgse õiguskaitse korras kohustada linnavolikogu jaoskonnakomisjoni koosseisu muutma või näha ette kohtuotsuse viivitamatu täitmine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 247 lõike 2 alusel. Isiku õiguste kaitseks ei ole menetlustoimingu vaidlustamise lubamine vajalik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas ja millises menetluses saab vaidlustada linnasekretäri ettepanekut omavalitsusüksuse volikogule jaoskonnakomisjonide moodustamiseks. Kaebajad on seisukohal, et tegemist oli valimiste korraldaja toiminguga, mida saab vaidlustada

1. peatükis sätestatud korras, esitades kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
2. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga järgmistel põhjustel. 17.

12. peatükis sätestatud kaebemenetluses saab esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega kaebuse kohta seisukoht võetakse, on võimalik esitada aga kaebus Riigikohtule (

§ 69, § 721).

Vastavalt on sätestatud kaebemenetlus ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis, mille § 37 lõike 1 kohaselt saab Riigikohtult taotleda valimiste korraldaja toimingu õigusvastaseks tunnistamist ja valimiskomisjoni otsuse tühistamist. 3

§ 13lõike 1 punkt 2 nimetab valla- ja linnasekretäri ühena valimiste korraldajatest.

See ei tähenda aga, et linnasekretär oleks ainult valimiste korraldaja ning kõik tema toimingud oleksid seetõttu vaidlustatavad

12. peatükis sätestatud korras. Linnasekretäril on ka muid, eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS), aga ka teistes õigusaktides nimetatud ülesandeid, mille täitmisel tehtud toiminguid

-i järgi vaidlustada ei saa. 19. Praegusel juhul on määrava tähtsusega see, et kaebajate eesmärk on muuta Paide linna valimisjaoskonna nr 2 jaoskonnakomisjoni koosseisu. Jaoskonnakomisjonide moodustamine on KOKS § 22 lõike 1 punkti 13 ning

§ 191lõigete 1 ja 2 järgi omavalitsusüksuse volikogu ainupädevuses.

Kuigi jaoskonnakomisjonide moodustamist reguleerib

ning jaoskonnakomisjon ise on valimiste korraldaja (

§ 13

lõike 1 punkt 3), ei ole nende moodustamise üle otsustav omavalitsusüksuse volikogu valimiste korraldaja. Seetõttu ei saa volikogu otsust vaidlustada

1. peatükis sätestatud korras, vaid oma õiguste väidetava rikkumise korral tuleb pöörduda halduskohtusse (HKMS § 4 lõige 1). Paide Vallavolikogu moodustas jaoskonnakomisjonid oma
2. veebruari
3. a otsusega nr 7 ning selles oli olemas ka asjakohane vaidlustamisviide võimaluse kohta pöörduda kaebusega Tallinna Halduskohtu poole.
4. Valla- või linnasekretäri ettepanek volikogule jaoskonnakomisjonide moodustamise kohta (

§ 191lõige 2) on osa volikogu otsuse ettevalmistamise menetlusest.

Kuivõrd volikogu otsust ei saa vaidlustada

1. peatükis sätestatud korras, ei saa selles menetluses vaidlustada ka volikogu otsust ettevalmistavat valla- või linnasekretäri menetlustoimingut.
2. Kuigi

1. peatükis ja PSJKS
2. peatükis sätestatud menetlus on lühemate tähtaegadega, pakkudes seeläbi huvitatud isiku väidetava õiguste rikkumise vastu kiiremat kaitset, on kaebuse lahendamisel halduskohtus võimalik kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks rakendada esialgse õiguskaitse meetmeid (HKMS § 249 jj). Seejuures ei ole välistatud esialgse õiguskaitse tagamiseks sellise HKMS §-s 251 nimetatud abinõu võtmine, mis on kaebuse esemeks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-18-1331/63).
5. Kuivõrd Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse lahendamine ei kuulunud Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, jäi K. Grünthali ja EKRE kaebus põhjendatult läbi vaatamata ning puudub alus Vabariigi Valimiskomisjoni
6. veebruari
7. a otsuse nr 53 tühistamiseks. Isikul, kes leiab, et tema õigusi rikub Paide Linnavolikogu
8. veebruari
9. a otsus nr 7, on võimalik esitada kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud tähtaegadel ja korras.
10. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium EKRE ja K. Grünthali kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4