4-12-70/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 70 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja Z.I , isikukood XXX; määratlemata kodakondsusega; elukoht: xxx; ei tööta Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 15.08.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 2373,11,004479 Z.I karistamise kohta LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata Z.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 15.08.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas 2373,11,004479 ja tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Z.I esitas 03.01.2012.a Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 15.08.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas 2373,11,
2. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 alusel kohaldades KarS § 63 lg 1 LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga summas 300,00 eurot. Kaebuse esitaja avaldab, et ta ei ole nõus otsusega. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt välja nõutud väärteotoimikus olevalt 22.07.2011.a koostatud väärteoprotokollilt AB 1245877, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 23.08.2011.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 22.07.2011.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa nr xxx. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt Z.I-le 15.08.2011.a. koostatud väärteootsusest on sellel kirjas, et otsuse peale võib esitada Harju Maakohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.09.2011.a. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Z.I pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus on kohtule esitatud 04.01.2012.a, so pärast edasikaebe tähtaja lõppemist. Kaebuses ei ole aga sõnagi märgitud sellest, et kaebus on esitatud pärast edasikaebe tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole ka taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saa kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb Z.I-le tagastada, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus juhindub VTMS §-dest 118 lg 2 p 1,
3. Aulike Salo Kohtunik 2