← Eesti

4-11-1885/19

4-11-1885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2011.a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Väärteoas

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 11.50 eurot.

Otsuse kohaselt I.E , viibides 28.05.2010.a kella 22 paiku X koos veel kolme isikuga, lõi vastu metallpostkasti, mille tulemusena postkast sai muljuda ning sinna tekkis mõlk, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise kahju lubatud piirmäära. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja X ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik rikkus karistusseadustiku § 203, pannes sellega toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Menetlusalune isik esitas vastulause, milles väitis, et viibis 28.05.2010.a X, mistõttu tema ei saanud väärtegu toime panna. Vastulauses esitatut ei arvestatud, sest menetlusaluse isiku poolt ei ole esitatud uusi tõendeid ning seetõttu on väide X viibimise kohta paljasõnaline. I.E esitas 11.05.2011.a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes. Kaebaja seletuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja tõendanud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise fakti, st asjaolu, et just menetlusalune isik on pannud toime konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja kohas talle inkrimineeritava väärteo. Kohtuväline menetleja on üle kuulanud vaid tunnistaja X ja menetlusaluse isiku. Muid uurimistoiminguid käesolevas asjas tehtud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks ta peab tunnistajana antud ütlusi usaldusväärseteks, samas aga jätab menetlusaluse isiku poolt antud ütlused tähelepanuta ja peab neid paljasõnaliseks. Lisaks on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalune isik ei ole esitanud uusi tõendeid ning seetõttu on tema väide viibimise kohta X paljasõnaline. Süüteomenetluses ei ole menetlusalune isik kohustatud oma süü olemasolu või selle puudumist tõendama ja tal ei lasu tõendamiskoormist. Lõuna Prefektuur esitas 05.09.2011.a väärteoasjas nr 4-11-1885 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et I.E pani toime temale süüks pandud väärteo. Kohtuvälisel menetlejal puudub alus seada kahtluse alla Xütlusi. X ütluste kohaselt viibis I.E süüteo toimepanemise hetkel koridoris ning pani süüteo toime koos seal olnud 3 isikuga. I.E poolt välja toodud väide, et ta viibis X ühiselamus, on kohtuvälise menetleja arvamusel tühine ja paljasõnaline, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamisel ei viidanud viimane kordagi asjaolule nagu ta oleks viibinud X eemal. Seetõttu jääb kohtuväline menetleja oma otsuses esitatud seisukoha juurde ja palub menetlusalusele isikule tehtud otsus jätta jõusse. Kohtuistungil jäi I.E esitatud kaebuse juurde, korrates kaebuses esitatud asjaolusid. Kaebaja ütluste kohaselt on tema suhted tunnistaja X halvad ja seetõttu viimane tema peale kaebuse esitaski. Politseile ta ei rääkinud X viibimisest, kuna temalt seda ei küsitud. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et ei ole tõendatud see, et I.E oleks väärteo toime pannud. Tunnistaja ütlusi ei saa usaldada, sest tunnistaja ei räägi kindlalt, et I.E teo toime pani. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtus kirjaliku seisukoha juurde ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et otsuses on vale kuupäev ekslikult märgitud ning õige väärteo toimepanemise kuupäev on 28.05.2010.a. Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et I.E on talle tuttav, isiklikult ta teda ei tunne. I.E oli väike poiss, kui hakkas oma X käima ja seda seest lõhkuma. Suurem lõhkumine oli 2009.a detsembris. Postkasti lõhkumise kuupäeva ta täpselt ei mäleta, I.E oli seal koridoris. Seal joodi. Kui ta trepist alla vaatama läks, siis I.E lõgistas postkasti. Selle klapp kukkus alla ja siis läks I.E uksest välja. Kambas oli peale I.E ka Haded, kes elavad kõrvalkorteris. Ta on pöördunud politsei poole korduvalt. Väärteoprotokolli nr AB 1070814 andmetel 28.05.2010.a. kella 22 paiku I.E, viibides veel koos 3 isikuga aadressil X, lõi vastu metallpostkasti, mille tulemusena postkast sai muljuda ning sinna tekkis mõlk, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise kahu piirmäära. Sellega pani I.E toime

§-s 203 kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, millega tekitatud varaline kahju ei ületa olulise kahju piirmäära – s.o pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata ja I.E kaebus rahuldamata. Otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, milles on märgitud väärteo toimepanemise kuupäevaks 31.05.2010.a. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et otsuses on vale kuupäev ekslikult märgitud ning õige väärteo toimepanemise kuupäev on 28.05.2010.a. I.E-le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus

§ 203

nõudeid, millega pani toime

§ 218

lõikes 1 sätestatud väärteo.

§ 203

kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 218

lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 56lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlust ei ole selles, et 28.05.2011.a kella 22 paiku lõhuti X trepikojas ära metallpostkast. Tunnistaja X ütluste kohaselt tegi seda I.E. Kaebuse esitaja väitel tema sündmuskohal ei viibinud, vaid oli sel ajal X. Menetlusalune isik on arvamusel, et tunnistaja on esitanud tema vastu kaebuse, kuna nendevahelised suhted on halvad. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kaebaja ja tema esindaja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millega oleks ümber lükatud, välistatud kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolud I.E viibimise kohta Tartus, Rahu tn 8 majas 28.05.2010.a õhtul. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et I.E väide selle kohta, et ta 28.05.2010.a viibis X, on paljasõnaline seetõttu, et ta ülekuulamisel ei rääkinud midagi selle kohta, et ta oleks 28.05.2010.a viibinud Tartust eemal. Keegi ei pea väärteomenetluses tõendama enda süüd või selle puudumist, ei ole usutav, et isik, keda kahtlustatakse süüteo toimepanemises, ei avalda ülekuulamisel kontrollimiseks asjaolusid (alibit), mis annavad talle võimaluse enda süüd välistada. Seetõttu on alust muude tõendite taustal suhtuda menetlusaluse isiku ütlustesse kriitiliselt. Tunnistaja X kinnitas kohtus, et postkasti lõhkus ära just I.E. Tunnistaja on andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühesuguseid ütlusi antud sündmuse kohta. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda tunnistaja ütlustes. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kinnitavad, et I.E on toime pannud võõra asja rikkumise

§-s 203 tähenduses, kuid tekitatud kahju ei ulatu olulise kahju määrani. Tema vastutus tuleneb

§ 218lg1 sätetest.

Kohus ei tuvastanud I.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ka ei tuvastanud.

§ 218lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati I.E rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o summas 11.50 eurot ehk 180 krooni. Seega karistati teda sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud

§ 56sätestatud karistamise alustega.

Karistus on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või osaliseks muutmiseks kaebuses esitatud põhjustel puudub alus. Küll aga tuleb tühistada osaliselt Lõuna Prefektuuri 20.04.2011.a otsus osas, milles on märgitud väärteo toimepanemise kuupäev 31.05.2010.a ja märkida õigeks väärteo toimepanemise kuupäevaks 28.05.2010.a ning muus osas jätta otsus muutmata. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.