4-11-2240/15

Väärteoasi nr.4-11-2240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.01.2012.a. Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse kiirreageerija Alar Siniorg poolt 13.05.2011.a. koostatud kiirmenetluse otsus nr. 10220102204558 väärteoasjas nr. 2302,11,007235 Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) V.U, isikukood XXX, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1.Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse kiirreageerija Alar Siniorg poolt 13.05.2011.a. koostatud kiirmenetluse otsus nr. 10220102204558 väärteoasjas nr. 2302,11,007235 muutmata ja V.U kaebus otsuse tühistamises või rahatrahvi vähendamises rahuldamata.

1. Rahuldada V.U kaebus rahatrahvi tasumise võimaldamises osade kaupa ja KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 10 eurot. Rahatrahvi esimene makse tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu 22 V.U karistati kohtuvälise menetleja otsusega Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 60 eurot selle eest, et tema 13.05.2011.a. kell 00:10 Tallinnas Tartu mnt. 98 juures juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 +-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Taotlus V.U avaldas kaebuses soovi arutada kaebust kohtuistungil, kuid 24.oktoobril 2011.a. kohtule faksitud avalduses palus kohaldada kirjalikku menetlust. Esialgses kaebuses V.U ei nõustunud väärteo kvalifikatsiooniga, kuid oma väidet ei põhjendanud. Alternatiivselt taotles juhul, kui leiab tõendamist talle etteheidetav väärtegu, karistuse kergendamist ja ajatamist kuue kuu peale. Taotlust põhjendas ta oma ema ja ämma tervisliku seisundiga, millest tingituna kulub ka tema sissetulekust mingi osa ravimite ostmisele. Täiendavalt esitatud kaebuses leidis V.U , et kiiruseületamine oli tingitud eksitusest kiiruse mõõtmise ala hindamisel, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda kergendava asjaoluna arvesse võtnud. Ei ole tõendatud, et mõõtmist teostanud ametnikul on pädeva mõõtja tunnistus ning et ta oskab kiirusmõõturiga töötada ning tulemit interpreteerida. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palus kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusemõõteseade oli taadeldud ja mõõtmist teostanud ametniku poolt nõuetekohaselt testitud. Karistus on proportsionaalne ja õiglane ja selle vähendamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja nõustus rahatrahvi määramisega ositi. Kohtu seisukoht Kohtuväline menetleja esitas koos kirjaliku seisukohaga kohtule dokumendid, mille uurimist V.U kaebuses taotles. Need olid koopia Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusest, mis tõendab Põhja Prefektuuri pädevust liiklusjärelevalve mõõtmiste alal, koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest ja Alar Siniorg´le väljastatud kohtuvälise menetleja tunnistuse koopia. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 120 lg 3 edastas kohus need dokumendid kaebuse esitajale, millised V.U sai kätte 30.11.2011.a. Kuni 05.01.2012.a., s.o. rohkem kui kuu aja jooksul kaebuse esitaja ei taotlenud uute tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Kohus tõlgendab seda kui V.U jätkuvat soovi kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. V.U juhitud sõiduki poolt kiiruse ületamist 13.mail 2011.a. kella 00:10 ajal Tallinnas Tartu mnt. 98 juures tõendab liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Nimetatud tõendi kohaselt oli Tallinnas Tartu mnt. 98 piirkonnas lubatud suurim kiirus 50 km/h, sõiduk Opel Astra reg.märgiga xxx, mida juhtis V.U, sõitis aga kiirusega 80+-3 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR nr. AS
2. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS-10/00128 tõendab, et mõõteseade oli taadeldud 23.11.2010.a. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli seadet testitud 12.05.2011.a. kell 20:30 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Opel Astra reg.märgiga xxx kiiruse näit õige. Kiirust mõõtnud politseiametniku Alar Siniorg pädevuses ja oskuses kiirust mõõta ja kiirusemõõteseadet käsitseda pole alust kahelda, sest Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistus kinnitab Põhja Prefektuuri pädevust liiklusjärelevalve alaste mõõtmise teostamise alal. Samuti on Alar Siniorg´le väljastatud kohtuvälise menetleja tunnistus, mis tõendab tema õigust läbi viia väärteoasjades kohtuvälist menetlust. Kohus leiab, et V.U juhitud sõiduki poolt kiiruse ületamine mitte vähem kui 27 km/h 13.mail 2011.a. kella 00:10 ajal Tallinnas Tartu mnt.98 piirkonnas on tõendamist leidnud. 2 Menetlusalune isik on ka ise ülekuulamisprotokollis omakäeliselt kirjutanud, et on süüdi ja kahetseb. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti 13.05.2011.a. kehtinud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi, mis nägi ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Alates 01.07.2011.a. kehtima hakanud Liiklusseadus sätestab sellise õigusrikkumise eest ette vastutuse §-s 227 lõikes
3. V.U karistati kiirmenetluses tehtud otsusega rahatrahviga 15 trahviühikut ehk summas 60 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et trahvi vähendamiseks puudub alus. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ja alates 01.07.2011.a. kehtima hakanud Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioonide kohaselt on rahatrahvi määraks kuni 100 trahviühikut. Karistusregistrist nähtuvalt on V.U karistatud korduvalt liiklusalaste väärtegude eest, sealhulgas ka kiiruse ületamise eest, karistused on kehtivad. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on küllaltki väike, tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Arvestades menetlusalusel isikul kehtivate karistuste paljusust kiiruse ületamise eest ja kiirmenetluses tehtud otsusega määratud trahvisumma väiksust, leiab kohus, et trahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Kohus nõustub menetlusaluse isiku taotlusega rahatrahvi tasumise võimaldamises ositi ja määrab selle tasumise kuue kuu jooksul. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele ja esimene makse tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p.
4. Kohtunik 3