4-12-371/9

Väärteoasi nr.4-12-371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.03.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB LMT 29.12.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,11,007406 M.N-i karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik M.N, isikukood XXX, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M.N kaitsja Henrik Kirsimäe Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA 1.M.N-i kaebus Põhja Prefektuuri KKB LMT 29.12.2011.a. otsuse tühistamiseks süüteokoosseisu puudumise tõttu ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel jätta rahuldamata. 2.Teha kohtuvälise menetleja otsuses väärteo kirjelduse lahtris muudatus sõiduki registreerimismärgi osas. Lugeda õigeks M.N-i poolt juhitud sõiduki reg. märgiks xxx. 3.Jätta M.N-ile määratud põhikaristus ja lisakaristus muutmata, kuid vastavalt KarS § 66 lg 2 võimaldada rahatrahvi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, igas kuus tasuda 150 eurot. 4. Jätta rahuldamata taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU M.N karistati LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldamisega rahatrahviga 225 trahviühikut ehk 900 eurot ja võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks selle eest, et tema 10.12.2011.a. kell 05:57 ajal Tallinnas Pärnu mnt. 536b juures juhtis mootorsõidukit Opel Calibra reg. märgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,63+-0,05 mg, samuti juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81+-3 km/h, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h). KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Otsuses kirjeldatud tehiolude kohaselt olevat kaebaja ületanud lubatud sõidukiirust ja juhtinud joobes olekus mootorsõidukit Opel Calibra registreerimismärgiga xxx. Samas ei ole väärteotoimikus ühtegi tõendit ega materjali selle kohta, et kaebaja oleks 10.12.2011.a. kella 05.57 ajal sellise registreerimismärgiga mootorsõidukit juhtinud. Sõidukit Opel Calibra reg.märgiga xxx ei olegi olemas. Kohtuväline menetleja oleks pidanud tuvastama ka selle, millise sõidukiga rikkumine toime pandi. Kuna seda pole tehtud, puudub alus karistamiseks. Kaebajat on aga karistatud teo eest, mida ta pole toime pannud, kuna ei ole juhtinud sellise registreerimismärgiga sõidukit. Seega tuleb lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Alternatiivselt leitakse, et karistus ületab seadusest tuleneva maksimummäära ning on põhjendamatult koormav. Kohtuväline menetleja on rikkunud karistuse kohaldamise üldpõhimõtteid. Mõistlik oleks määrata rahatrahviks mitte enam kui 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Palutakse rahaline karistus jagada võrdseteks osadeks kuue-kuulisele makseperioodile. Leitakse, et lisakaristuse määramine on põhjendamata. Puudub otsene põhjus nii range lisakaristuse määramiseks, kuivõrd ka leebem lisakaristus teeniks oma preventiivset eesmärki tema edaspidise käitumise osas. Kaebaja kutsetegevus on autojuhtimine ja see on tema sissetuleku allikas. Kaheksaks kuuks juhtimisõiguse piiramine on liigselt koormav. Sellest tulenevalt taotletakse juhtimisõiguse kestuse vähendamist. Otsuse põhjendus Kohtuvälise menetleja 29.12.2011.a. otsuse kohaselt pani M.N 10.12.2011.a. toime liiklusalased väärteod – lubatud sõidukiiruse ületamise ja sõiduki juhtimise juhile keelatud seisundis – sõidukiga Opel Calibra reg.märgiga xxx. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega, et M.N ei ole 10.12.2011.a. kell 05:57 juhtinud sellise numbrimärgiga sõidukit, kontrollib kohus esmalt, milline sõiduk otsuses märgitud kuupäeval, kellaajal ja kohas kinni peeti liikluseeskirja rikkumise pärast ja kes sõidukit juhtis. M.N andis kohtus vastakaid ütlusi selle kohta, kas teda peeti politsei poolt kinni 10.12.2011.a. kella 05.57 ajal Laagris Pärnu mnt. 536B juures ehk selle kohta, kas väärteoprotokoll nr. AB 1242687 on koostatud temale. Kord ütles, et ta ei tea, kas väärteoprotokoll on koostatud talle, kuna talle on palju väärteoprotokolle koostatud, siis jälle tunnistas, et võimalik, et väärteoprotokollil on tema allkiri. Mingil hetkel väitis vastupidiselt varemöeldule, et väärteoprotokolli pöördel ei ole tema allkirja ning eitas ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil tema allkirja olemasolu. M.N-i ütluste kohaselt kasutab ta ema Pilvi M.N-i sõidukit Opel Calibra reg.märgiga xxxja ka 10.detsembril 2011.a. sõitis ta ema autoga. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt peeti 10.12.2011.a. kell 05.57 Tallinnas Pärnu mnt.536B juures seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega kinni sõiduk Opel Calibra reg.märgiga xxx, millise juhiks on protokolli märgitud M.N. Kuna menetlusalune isik tunnistas, et juhtis sel päeval sellise numbrimärgiga sõidukit, siis on need 2 kaks tõendit, s.o. M.N-i ütlused ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll omavahel kooskõlas. Kaebuses kiiruse ületamist vaidlustatud ei ole ja ei ole taotletud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli tunnistamist lubamatuks tõendiks. M.N-i ütlustest ei tulene ka seda, et protokollis märgitud kellaajal oleks sõidukit juhtinud keegi teine isik. Seega on tema väide, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil ei ole tema allkiri, väär. Niisiis on viimatinimetatud tõendiga tõendatud, et 10.12.2011.a. kell 05.57 Tallinnas Pärnu mnt.536B juures sõiduk Opel Calibra reg.märgiga xxx sõitis sellel teelõigul lubatust suurema kiirusega – lubatud oli sõita 50 km/h, auto tegelik kiirus oli aga 81 km/h. Tulenevalt esimesel kohtuistungil M.N-i poolt võetud kaitsetaktikast mitte tunnistada asjaolu, et tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse aluseks olev väärteoprotokoll on koostatud talle, kuulati teisel istungipäeval üle väärteoprotokolli koostanud politseitöötaja Pirko Pärila. Tema ütlustest tulenevalt kontrollis ta juhi isikusamasust juhiloa järgi ja veendus, et juhiloa pildil oli sõiduki roolis olnud isik ja juhi nimi oli M.N , kes kirjutas ka väärteoprotokollile alla. Pirko Pärila kinnitas, et väärteoprotokollis on sõiduki reg.märgi tähtedena kirjutatud tema poolt XXX. Kaitsja taotles Pirko Pärila ütluste tunnistamist ebausaldusväärseteks, kuna ta eksis sõiduki värvis. Kohus leiab, et sõiduki värvuses eksimine ei anna alust ütluste muus osas ebausaldusväärseteks tunnistamiseks. Sündmusest on möödas üle kolme kuu ja on loomulik, et politseitöötaja, kes igapäevaselt teostab teedel liiklusjärelevalvet, ei suuda nii pika aja tagant meenutada kõiki asjaolusid detailselt, sealhulgas konkreetsel kuupäeval ja kellaajal kinnipeetud sõiduki värvust. Seega on väärteoprotokolli koostaja Pirko Pärila ütlustega tõendatud, et 10.12.2011.a. väärteoprotokolli nr. AB1242687 koostamise aluseks olid M.N-i poolt toime pandud liikluseeskirja rikkumised ja väärteoprotokoll koostati M.N-ile, kes juhtis sõidukit Opel Calibra reg.märgiga xxx. Pirko Pärila ütlused on kooskõlas menetlusaluse isiku väitega, et ta tõepoolest juhtis nimetatud kuupäeval tema emale kuuluvat sõidukit Opel Calibra reg.märgiga xxx ja tema juhiluba on kogu aeg olnud ainult tema käes. Väärteoprotokolli koostamist liikluseeskirja rikkumise eest M.N-ile tõendab ka asjaolu, et maakohtule esitatud kaebuse juurde oli lisatud koopia väärteoprotokollist. Järelikult oli väärteoprotokoll menetlusaluse isiku käes. Usutavaks ei saa pidada tema väidet, et väärteoprotokolli koopia sai ta koos kohtuvälise menetleja otsusega, sest kuidas muidu teadis ta minna politseisse just täpselt sel kuupäeval, milline oli märgitud väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise esimeseks kuupäevaks. Küsimusele, kuidas ta teadis minna otsusele järgi, vastas M.N algul, et teda kutsuti sinna. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitava märkuse peale, et kohtuväline menetleja selliseid kutseid ei saada, kuna väärteoprotokollis kajastub kuupäev, millest alates võib otsuse kätte saada, sattus isik segadusse ja ütles, et jalutas seal piirkonnas ja läks niisama politseisse ning siis antigi talle otsus kätte. Ilmselgelt on selline jutt absurdne, sest on üldteada, et ilma põhjuseta ei minda politseijaoskonda. Lisaks M.N-i juhitud sõiduki poolt lubatud kiiruse ületamisele, tuvastati menetlusalusel isikul väljahingatavas õhus ka alkoholi. Tunnisaja Niilo Saarma ütlused kinnitavad, et juhi juures oli tunda alkoholilõhna, joove tuvastati alkomeetriga kontrollimisel ning juht ise tunnistas politseile, et oli alkoholi tarvitanud ning kirjutas igale poole alla, ei protesteerinud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga Niilo Saarma ütluste ebausaldusväärsuse kohta põhjusel, et ta ei olnud võimeline kohtus selgitama, milline oli sõiduki tegelik registreerimisnumber. Tunnistaja selgitas, et ilm oli vesine ja sõiduki numbrimärk määrdunud ning kuna ta vaatas numbrimärki politseiauto aknast, võis määrdumuse tõttu tähtedest ebaõigesti aru saada. M.N-i poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendab indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt oli tõendusliku alkomeetri näit 0,63 mg/l, millest maha arvatuna mõõtemääramatus, jäi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,58 mg/l. 3 Viimatinimetatud tõendiga ja ka tunnistaja Niilo Saarma ütlustega selle kohta, et M.N tunnistas kohapeal eelnevat alkoholi tarvitamist, on ümber lükatud menetlusaluse isiku kohtus öeldu, et ei 10.detsembril 2011.a. ega ka sellele eelnenud päeval ta kindlasti alkoholi ei tarvitanud. Kõiki kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus kontrollitud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et M.N juhtis 10.12.2011.a. kella 05.57 ajal sõidukit Opel Calibra re.märgiga xxx Tallinnas Pärnu mnt. 536B juures, olles juhile keelatud seisundis ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra. Seega on M.N pannud toime kaks liiklusalast väärtegu ja väärteoprotokoll on õigesti koostatud temale ning väärteoprotokollis on sõiduki registreerimismärk märgitud õigesti. Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et kohtuvälise menetleja otsuses on sõiduki registreerimismärgi viimase tähena märgitud „V“, mis ei ole õige. See asjaolu tingiski kaebuse esitamise, sest kaebuse põhiväide on, et M.N ei ole juhtinud keelatud seisundis ega ületanud suurimat lubatud sõidukiirust mootorsõidukiga Opel Calibra registreerimismärgiga xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on tegemist otsuse teinud ametiisiku eksimusega, „U“ tähte on tõlgendatud ekslikult „V“-na. Kohus nõustub sellega, sest väärteoprotokollis, mis on otsuse tegemise aluseks, on sõiduki registreerimismärgi viimane täht kirjutatud tõepoolest selliselt, et ei ole üheselt arusaadav, kas on „U“ või „V“. Kuna otsuses on märgitud viimaseks täheks „V“, siis järelikult otsuse teinud politseimajor Oleg Lodeikin tõlgendas numbrimärgi viimast tähte „V“- na. Kohus leiab, et selline eksimus ühes tähes ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ja ainuüksi sellel põhjusel ei ole alust otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks M.N-i suhtes VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-66-06 on öelnud, et kuna kohus peab VTMS §123 lg-st 2 tulenevalt arutama väärteoasja täies ulatuses, ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Kohus kontrollis kõiki kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid, tuvastas, et M.N pani väärteoprotokollis talle etteheidetud liiklusalased rikkumised toime ja tegi seda sõidukit Opel Calibra registreerimismärgiga xxx juhtides ning tuvastas, et väärteoprotokolli koostaja Pirko Pärila on väärteoprotokollis sõiduki registreerimismärgi viimase tähena märkinud „U“. Tulenevalt sellest, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamine maakohtus on nagu väärteoasja esmakordne arutamine, on kohtul võimalus kõrvaldada kohtuvälise menetleja otsuses tehtud eksimus sõiduki registreerimismärgi viimases tähes. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuid teeb otsuses paranduse, lugedes väärteod toime panduks sõidukiga, mille registreerimismärgiks on xxx. Karistusega seonduvalt ei näe kohus põhjust karistuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendatult lähtunud KarS §-st 63 ja määranud ühe karistuse Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse. Tegemist on süütegude ideaalkogumiga, mil isik pani toime faktiliselt küll ühe teo, kuid täitis sellega kaks süüteokoosseisu. Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohus leiab, et 225 trahviühiku suurune rahatrahv on põhjendatud, arvestades, et menetlusalune isik pani toime üheaegselt kaks ohtlikku liikluseeskirjade rikkumist. Alkoholijoobes olles sõidukit juhtides ületas ka lubatud kiirust. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Isik ei väljendanud kordagi kahetsust toimepandu suhtes, käitus kohtus ennastõigustavalt ja väärteo toimepanemise asjaolusid mittemäletavalt, andis ilmselgete asjaolude kohta valeütlusi (protokollis tema allkirja mitteolemine, lihtsalt niisama politseijaoskonda sisenemine juhtumisi õigel päeval, mil täiesti juhuslikult anti talle seal kätte otsus). Samaaegselt kahe ohtliku väärteo toimepanemine liikluses muudab ka kohtu arvates tema süü niivõrd suureks, et on põhjendatud keskmisest rangema karistusega karistamine. Teda on korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest suhteliselt väikeste rahatrahvidega. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et määratud trahvidest on tasutud vaid kaks. Järelikult on 4 M.N leidnud, et õiguskorda võib pidevalt rikkuda, aga karistust kandma selle eest ei pea. Lähtuvalt süü suurusest ja eripreventiivsest eesmärgist (väikesed trahvid ei ole suutnud teda mõjutada väärtegude toimepanemisest hoiduma), on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne ja õiglane. M.N on Harju Maakohtu 07.04.2009.a. otsusega karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Karistus ei ole kustunud. Kohtuotsusega võeti talt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kuna kehtiva karistatuse ajal pani ta toime uuesti samaliigilise õigusrikkumise, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine pikemaks perioodiks. Eeltoodu alusel jätab kohus ka karistuse osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1 Kohtunik 5