4-13-1087/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-1087 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Kohtuasi M.A , isikukood XXX, elukoht: XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 31.01.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2317,13,000224 Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2013.a., 08.05.2013.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M.A kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: M.A kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 31.01.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2317,13,000224 jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa 1 kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 31.01.2013.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,13,000224 tuvastati, et M.A juhtis 10.01.2013.a. kell 23:22 Tallinna linnas, Vabaduse pst 158A juures mootorsõidukit Toyota Hilux reg.nr XXX asulasisesel teel kiirusega 76 +/1 km/h, suurim lubatud kiirus teel oli 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Menetlusalune isik M.A rikkus seega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 normi ja pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritava liiklusseadus § 227 lg 2 järgi. Menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja M.A ´le LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 140 eurot. KAEBUSE SISU M.A esitas 25.02.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 31.01.2013.a. väärteoasjas nr 2317,13,000224 tehtud otsus täies ulatuses. Kaebaja leidis oma kaebuses, et ta juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux reg.nr XXX 10.01.2013.a. kella 23:15 paiku Vabaduse pst suunaga linnast välja kiirusega 50 km/h. Kaebaja kõrval liikus ka teine sõiduk, millega paralleelselt sõitis. Vabaduse pst 170 juurest keeras kaebaja Põllu tänavale ja sealt edasi kohe kodu hoovi XXX. Kaebaja märkas politseid Naaritsa tänava ristmikul, mis oli tema pöörde kohast umbes 100 meetri kaugusel, siis ta ei pööranud seisvatele politseinikele tähelepanu. Kui kaebaja oli oma autoga koduhoovi sõitnud, sisenes politsei patrull tema kodu hoovi ilma küsimata ja hakkas teda autost välja tirima, süüdistades teda joobes juhtimises. Patrullsõidukis selgus, et kaebaja ei ole joobes ja siis süüdistati kaebajat kiiruse ületamises. Kaebaja leiab, et tema ei ole kiirust ületanud, ta elab Pääsküla tänaval ja liigub antud teel mitu korda päevas. Naaritsa – Vabaduse pst ristmikul on pidevalt politsei ja mõõdab kiirust. Kaebaja väidab, et antud kohas tema kiirust ei ole ületanud, kuna teab pidevast politsei kontrollist antud teelõigul. Kaebaja leiab, et Naaritsa tänava ristmikult jääb väidetav kiiruse mõõtmise koht umbes 700 m kaugusele väikese kurve taha, mida ei ole korralikult nähagi. Silmaga vaadates mahuvad 2 kõrvuti liikuvat sõidukit umbes 1 cm sisse, seega ei ole mõõtmise tulemus nii kaugelt usutav. Antud teelõigul on momendil paigaldatud liiklusmärgid kiiruse piiranguga 30 km/h, ka 10.01.2013.a. olid antud teelõigul teekattes nii suured augud ja teekate oli rikutud, et kiiruse ületamine seal ei olnudki lihtsalt võimalik. Kaebaja leiab, et temale näidati kiirust seadmelt Stalker aga väärteoasjas on viidatud, et kiiruse mõõtmine on toimunud seadmega Ultra Lyte, kuhu peaks olema salvestatud videoga tema rikkumine. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde ning edastas fotod selle kohta, kus kiirust mõõdeti, leides, et sealt ei saanud üldsegi kiirust mõõta, kuna kiiruse mõõtmise koht jääb nurga taha. Kaebaja seletas, et 10.01.2013.a. kell 23:22 koostati talle väärteoprotokoll, mille kohaselt tema sõitis Vabaduse puiesteel suunaga Naaritsa tänava poole 2 ja siis pööras Pääsküla tänava ristmikult koju, mis asub väidetavast kiiruse mõõtmise kohast, kus inspektorid seisid umbes 150 meetri kaugusel. Koduhoovis tuli tema juurde inspektor, kes sikutas teda autos välja, väites, et ta on joobes. Kaebaja leidis, et tema hoovi siseneti ilmalt luba küsimata, teiseks hakati süüdistama joobesolekus. Kõike seda nägi tema elukaaslane, kes oli köögis akna peal. Patrullautos hakati talle protokolli vormistama hoopis kiiruse ületamise kohta. Temale näidati Stalkerist kiirust 76 km/h, mis oli ületatud Vabaduse puiestee 158A maja juures ning mõõdetud Naaritsa tänava ristmikult. Tema ei olnud selle kiirusega nõus, kuna ta sõitis teise autoga kõrvuti ning nii kaugelt ei ole võimalik kahte autot eristada. Kaebaja kahtleb, kelle kiirust üldsegi mõõdeti ja seal kus politsei kiirust mõõtis jääb üldsegi kurvi taha. Samuti olid teeolud seal halvad, seega ei olnud võimalik üldsegi kiirust ületada. Kaebaja jääb selle juurde, et tema seal kiirust ei ületanud. Ta on kunagi ise liikluspolitseis töötanud, mõõtmine toimus mõõtmisseadme Stalker, kuid marki ta ei tea. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja ei ole nõus selle väitega, et mõõtmine teostati tee keskelt. Politsei mõõtis kiirust kaupluse eest. Tunnistaja Alar Pint on mõõtmise ajal järginud kõike mõõteseadusest tulenevaid nõudeid. Mõõtetulemus on jälgitav, mõõteseade on taadeldud ning on järgitud mõõtemetoodika nõudeid. Kust kiirust mõõdeti on ümber lükatud sündmuskoha vaatluse teostamisega. Sündmuskohavaatlusel on tuvastatud, et 500 meetri pealt ei ole võimalik mõõtmist teostada, kui politseinik asub tee keskel. Mõõtmist oli võimalik teostada sealt, kus tunnistaja sündmuskohal näitas ja kust 10.01.2013.a. reaalselt kiirust mõõdeti. Mõõtmine tee keskelt ei ole eluliselt ka usutav. Mõõteseade kasutamise protokolli on kantud mõõtekaugus ning mõõteseadme näitu on kaebajale näidatud. Kaebaja ei tee vahet kahel mõõteseadmel. Kaebaja väidab küll, et töötas liikluspolitseis, kuid sel ajal, kui kaebaja töötas, oli kasutusel Barjäär 2 ja Barjäär 2 m. Stalker ja Ultra Lyte tulid oluliselt hiljem. Kohtuväline menetleja jäi selle juurde, et kaebajale on määratud õiglane karistus. Tunnistaja Alar Pint andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonnas. Kaebaja pidas ta kinni kiiruse ületamise eest. Siis oli talvine aeg, jaanuarikuus. Mõõtmine toimus Nõmmel. Kaebaja pidas kinni ta kodu juures aga kiirust mõõtis Vabaduse puiesteel. Tema oli mõõtja. Kui suure kiiruse mõõtis on protokollis kirjas. Juht rikkumist ei tunnistanud. Mõõtmise ajal liikus kaks autot, kuid on kindel, et mõõtis just kaebaja autot. Mõõtmisel kasutas ta Ultra Lyte mõõtevahendit. Kiirust mõõtis ta autost läbi akna ukse pealt. Kaebaja sõiduk liikus esimeses reas ja teine auto liikus teises reas. Ultra Lyte mõõteseadmel on sihik, mille sees on punane täpp ning see punane täpp tuleb suunata auto kahe tule vahele numbri peale ja vajutada päästikule, siis fikseerib auto kiiruse. Ultra Lyte mõõteseadmega saab põhimõtteliselt mõõta ainult ühte autot, mitut ei ole võimalik korraga. Antud juhul mõõdeti ühe suuna kiirust. Sõidu suunaks oli linnast Laagri poole. Politseiauto seisis Naaritsa tänava nurga peal, kus on jalatsipood. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ja tunnistaja ütlused ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Kohus on seisukohal, et väärteoasja kaebemenetluses uuritud ja kogumis hinnatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks ka LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise kaebaja käitumises, samuti ei nähtu asjast kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,13,000224 kohaselt M.A 10.01.2013.a. kell 23:22 Tallinnas, Vabaduse pst 158A juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 +/- 3 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 10.01.2013.a. on koostatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt patrullpolitseinik Alar Pint mõõtis 10.01.2013.a. kell 23:22 Tallinnas, Vabaduse pst 158A maja juures M.A poolt juhitud sõiduauto Toyota Hilux reg.nr XXX kiiruseks 76 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile on kiirusemõõtja näitu tutvustatud. Juht selgitas protokollis, et tema sõitis esimeses sõidureas ja tema kõrval sõitis teine sõiduk. Tema keeras Pääsküla tänavale. Vabaduse pst 158A juurest ei saanud tema sõidukiirus olla 76 km/h. Politseiinspektor väitis seda, kui oli tulnud tema kodu hoovi, kuhu ta oli parkinud oma sõiduki. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet LTI 20.20 Ultralyte 100 LR nr UX020606 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00217) ja seade oli töökorras 10.01.2013.a. 23:22 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemus jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 10.01.2013.a. kell 19:55 ning seade oli töökorras. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks M.A käitumises LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Vastavalt LS § 50 lg 5 p 2 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Seega antud juhul oli asulasisesel teel kiiruspiirang 50 km/h, mida M.A rikkus. 4 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ning tunnistaja ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine üldmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja Alar Pint ütlustega, mille õiguses kohtul puudub alus kahelda on tõendatud, et tema mõõtis kiirust just kaebaja poolt juhitud mootorsõidukil. Sündmuskohal selgus, et 500 meetri kauguselt ei ole võimalik mõõtmist teostada, kui kiiruse mõõtja asub tee keskel eraldussaarel, mida väidab kaebaja. Tunnistaja Alar Pinti poolt näidatud kohast Naaritsa ja Vabaduse puiestee ristmikult oli võimalik mõõta kiirust ja mõõta oli võimalik kuni 800 meetri kaugusele, seega asub kohus seisukohale, et politseiametnikul oli võimalik mõõta kaebaja kiirust väärteoprotokollis fikseeritud rikkumise kohas Tallinnas Vabaduse pst 158a. Mõõtmine tee keskelt asuvalt eraldussaarelt ei ole ka eluliselt usutav, kuna kiiruse mõõtmine toimus talvel öisel ajal, mil liiklustihedus on suhteliselt väike. Mis puudutab kaebaja väitesse, et tema kiirust mõõdeti seadmega Stalker, on ümberlõkatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet LTI 20.20 Ultralyte 100 LR nr UX020606, sama nähtub ka kohtuvälise menetleja poolt esitatud patrullilehelt, et töövahendina oli väljastatud kiirusmõõteseade LTI 20.20 Ultralyte 100 LR nr UX
2. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et eeltoodud motiividel puudub seaduslik alus vaidlustatud üldmenetluse otsuse muutmiseks ja tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Margot Mikler Kohtunik 5