1 ja
5 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
1 ja
1 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on kaitsja vahendusel esitanud vastulause, milles ei tunnista oma süüd väärtegude toimepanemises. Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt
1 kohase väärteo osas. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud
5 nõuete rikkumise. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning menetlusaluse isiku enda ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale
Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja poolt vastulauses esitatud põhjendustega selles osas, et menetlusalune isik ei saanud täita temal lasuvaid kohustusi, kuna telefoni aku oli tühi, sest ka menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt oli temal reaalne võimalus kasutada sündmuskoha vahetus läheduses asuvate tanklate sidevahendeid. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et
1 kohase väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud, väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav
alusel. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning sellest tulenevalt ja õiguskorra kaitsmise huvides on antud juhul põhjendatud lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmise näol.
1 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad
Arvestades menetlusaluse isiku ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü
1 kohase väärteo toimepanemises ei ole usaldusväärselt tõendatud s.o ei ole piisava kindlusega tõendamist leidnud asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustas menetlusaluse isiku liiklusnõuetele mittevastav tegevus või tegevusetus. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb vastavalt KrMS § 7 lg 3 kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes
1 alusel alustatud väärteomenetlus lõpetada seoses väärteokoosseisu puudumisega. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja J.F-ile karistuseks
1 alusel rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses, s.o. 620.00 eurot ja
2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 2 Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel
KAEBUSE SISU J.F´i lepinguline esindaja Tiina Raja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl´i 02.01.2013.a. otsuse väärteo asjas nr 2302,12,
§-s 223 lg 1 kirjeldatud tegu. Väärteo lühikirjelduse järgi süüdistatakse Kaebajat kuni viimase lauseni selles, et ta vältis põdraga kokkupõrget ja pööras paremale põrgates seetõttu kokku teepiirdega. 4 Üldsõnaliselt on süüdistusse märgitud, et Kaebaja oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Millisest tegevusest pidi aga Kaebaja hoiduma, jääb ebaselgeks. Süüdistuse järgi oli Kaebajal kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks oli sõita otsa põdrale ja teiseks võimaluseks, mida Kaebaja ka reaalselt kasutas, oli vältida kokkupõrget teed ületava põdraga ja pöörata paremale. Kaebaja kasutas viimast võimalust ja vältis kokkupõrget põdraga ning pööras paremale, kus põrkas vastu teepiiret. Kui hinnata kahte nimetatud võimalust, siis on ilmselge, miks Kaebaja valis teise võimaluse, sest põdraga kokkupõrkel oleks olnud kahjustused ilmselgelt suuremad ja oleks võinud kahjustada saada ka põder ning Kaebaja oleks võinud saada kehavigastusi. Lisaks sellele on ka ilmselge, et kui teele ilmub ootamatu takistus, siis juht reageerib sellele takistusele ja antud juhul pööraski Kaebaja rooli paremale selleks, et vältida kokkupõrget põdraga. Kuna nimetatud faktis lõpetas kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses menetluse, siis on kõik väärteo lühikirjelduses kuni viimase lauseni antud asjas käesoleval ajal asjasse puutumatu. Väärteo lühikirjelduse viimase lausega, s.o lahkus sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata, süüdistatakse Kaebajat LS § 236 lg 1 kirjeldatud väärteo toimepanemises, kuid sellest väärteo lühikirjeldusest ei ole võimalik aru saada, milles seisneb konkreetne rikkumine. Asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et Kaebaja teatas liiklusõnnetusest politseile ja politsei võttis teate vastu ning ühtki korraldust politsei Kaebajale ei andnud, mida Kaebaja oleks pidanud täitma. Üldmenetluse otsuses ei ole märgitud ühtki tõendit, millele tugines kohtuväline menetleja karistuse määramisel. Ainuke tõend, millele kohtuväline menetleja viitas üldmenetluse otsuses, on menetlusaluse isiku ehk Kaebaja enda ütlused ja ka neid ütlusi on kohtuväline menetleja valesti tõlgendanud. Kaebaja ei öelnud ülekuulamisel, et tal oli reaalne võimalus kasutada sündmuskoha vahetus läheduses asuvate tanklate sidevahendeid, vaid ta selgitas, et ta oli pärast liiklusõnnetust šokiseisundis ja kuna selgus, et autoga oli võimalik edasi sõita, siis sõitis ta koju ja sealt helistas politseisse. Väärteoasja materjalides olevad tõendid, s.o sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, Kaebaja ülekuulamise protokoll tunnistajana ja menetlusaluse isikuna, ei tõenda Kaebaja süüd. Pigem vastupidi, kõik nimetatud tõendid kinnitavad vastupidist ehk seda, et menetlusalune isik ei ole toime pannud talle etteheidetavat väärtegu ja ta ei ole süüdi. Kokkuvõttes on Kaebajale karistus määratud LS § 236 lg 1 alusel 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel on määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. LS § 236 lg 1 kohaselt on karistatav tegu, kui liiklusõnnetuses osalenud juht rikub politseile liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui teatamine on kohustuslik. LS § 169 lg 5 järgi tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele sellistel juhtudel, kui tegemist on lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Seaduse sellisest sõnastusest ilmneb, et süüteokoosseisu objektiivne külg eeldab seda, et politseid tuleb teavitada kohe ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele, kui esinevad LS §-s 5 169 lg 5 märgitud juhud. Antud juhul teatas Kaebaja liiklusõnnetuse toimumisest politseile ja ka kindlustusele ning kuna politsei Kaebajale ühtki korraldust ei andnud, siis ei olnud Kaebajal kohustust ühtki korraldust täita. Nimetatud kahes
paragrahvis ei ole kirjas, et liiklusõnnetuse toimumisel peab liiklusõnnetuses osalenu öösel ilma sidevahenditeta jääma sündmuskohale. Kaebaja teatas kohe esimesel võimalusel nagu on ette nähtud LS §-s 169 lg 5 politseile, et ta sõitis põdrale otsasõidu vältimiseks otsa teepiirdele. Nimetatud paragrahvis ei ole sellist kohustust, et liiklusõnnetuses osaleja peab liiklusõnnetusest teatama otse sündmuskohalt. Mõiste „kohe" puhul on tegemist määratlemata õigusemõistega ning võttes arvesse, et Kaebaja mobiiltelefoni aku oli tühjaks saanud, siis sõitis ta pärast liiklusõnnetuse toimumist koju, pani telefoni laadima ning helistas kohe politseisse. Teepiirdel ei olnud ega ole kirjas teepiirde omaniku nime ega kontaktandmeid ning Kaebaja ei ole ekspert, et hinnata kohapeal kas ja milline kahju on tekitatud teepiirdele ja isegi väärteomenetluse käigus ei ole kohtuvälised menetlejad kindlaks teinud, kas ja milline kahju on tekitatud, sest süüdistuses märgitud firmade esindajaid ei ole menetluse käigus tunnistajatena väärteo asjaolude osas üle kuulatud. Politseile liiklusõnnetusest teatades avalikustas Kaebaja kohe pärast liiklusõnnetuse toimumist oma kontaktandmed ja seega on väärteomenetluse teates vale väide, et liiklusõnnetuse põhjustas tundmatu sõiduk. Üldtuntud on asjaolu, et telefoniga, mille aku on tühi, ei ole võimalik helistada ning Kaebaja sõitis koju ja helistas sealt politseisse kohe, kui oli telefoni laadima pannud. Politsei juhtimiskeskus võttis liiklusõnnetuse teate vastu ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab seda. Seega ei saa süüdistada Kaebajat selles, et ta jättis politseile liiklusõnnetusest teatamata. Samuti teatas ta toimunud liiklusõnnetusest samal päeval ka kindlustusele, mida kinnitab väärteoasja materjalide juurde lisatud sõidukikahju hüvitise taotlus. Väärteoasjas kogutud ja käesoleva kaebuse punktis 1 loetletud kõik tõendid kinnitavad seda, et Kaebaja ei ole toime pannud talle etteheidetavat väärtegu. Subjektiivsest küljest eeldab antud tegu vähemalt ettevaatamatust, kuid antud juhul ei saa rääkida ettevaatamatusest, sest kõik tõendid kinnitavad seda, et Kaebaja teatas liiklusõnnetusest kohe, s.o esimesel võimalusel politseile ja tõendatud on ka see, et politsei Kaebajale ühtki korraldust ei andnud, mida Kaebaja oleks pidanud tegema. Kuna seaduses ei ole kohustust jääda sündmuskohale, siis teatas Kaebaja politseile kohe, s.o esimesel võimalusel, kui oli pannud telefoni laadima. Kokkuvõttes puuduvad antud asjas nii süüteokoosseisu objektiivsed, kui ka subjektiivsed tunnused ja Kaebaja süü. Kindlustus tunnistas alguses liiklusõnnetuse toimumist, mida kinnitab 08.08.2012 kella 9.13 ajal Andrus Reidi poolt saadetud e-kiri. Viimati nimetatud kiri oli lisatud väärteoasja materjalide juurde. Vaidlus tekkis siis, kui kindlustus püüdis põhjendamatult kindlustushüvitist vähendada ja Kaebaja sellega ei nõustunud. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD 6 Toimunud kohtuistungil avaldas J.F , et ta taotleb otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Ta käis liikluseksamil 2001.a., saab aru, et kahju on tekkinud 582,00 eurot. Saab oma rikkumisest aru. Muud võimalust ei olnud. Põrkas vastu piiret ja siis tee äärde. Ta ei teadnud, kellele see piire kuulub. Kaebuse esitaja kaitsja avaldas kohtulike vaidluste käigus, et nad jäävad oma seisukohtade juurde, mis kaebuses olid. J.F ei jätnud politseile teatamata liiklusõnnetusest, ta lahkus küll sündmuskohast, kuid tal oli mobiiltelefon tühjaks saanud, tal ei olnud teist võimalust. Kas tal oleks olnud võimalust kasutada läheduses asuvas bensiinijaamas telefoni, seda menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kuna liiklusõnnetuses osales ainult üks juht, teepiire ei tekitanud midagi liiklusõnnetuses. Kui jäeti kirjalikult vormistamata, siis ilmselgelt oleks ainult üks osapool selle kirjutanud. J.F on karistatud selle eest, et ta ise teavitas politseid. Muudmoodi seda poleks olnud võimalik tõendada, kui ainult tema enda ütlused. Ta helistas, kuid ta helistas natuke hiljem, siis kui tekkis võimalus. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuvaidluste käigus kohtueelses menetluses tehtud otsuse juurde. Jäi ka seisukoha juurde, mis on välja toodud enne istungit. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas Riigikohtu otsusele Merle – Marylin Rihma asjas, millega tutvuti ka eelmisel istungil. Antud juhul on väärteo toimepanek tõendamist leidnud. Menetleja märgib ära, et liiklusseadus ei loo mingeid erisusi seaduskuulekale inimesele liiklusõnnetuse kohalt lahkumise osas. Isik võis küll hilisemalt politseile teatada, kuid liiklusseadus on selline, määrab selgelt ära mismoodi peab peale õnnetust käituma. Küsimus on lahti kirjutatud ka Riigikohtu poolt, kus on ära märgitud see, et kokkuleppeks peetakse sündmuskohal kirjalikku kokkulepet, süü peab olema lahendatud ja kirja pandud koha peal. Selliseid Riigikohtu lahendeid on ka teisi. Ei näe mingit põhjust väärteomenetluse lõpetamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl `i 02.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2302,12,009744 tuleb jätta muutmata ja J.F `a kaebus rahuldamata. Eelnimetatud otsusega on J.F `at karistatud
5 nõuete rikkumise eest
1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest
1 alusel rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses, s.o. 620.00 eurot ja
2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
5 esimese lause kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. J.F on 04.12.2012.a. tunnistajana ülekuulamisel avaldanud, et 21.06.2012.a. kella 02.00 ajal öösel ta juhtis mootorsõidukit Tallinn-Tartu maanteel suunaga Tartu poole. Enne Jüri ringteed, vältimaks kokkupõrget põdraga, pidurdas ta ja keeras ka rooli paremale ja tema poolt juhitud sõiduk põrkas vastu teepiiret. Autol sai vigastada parem esinurk ja külg. Tema telefoni aku oli tühi ja ta ei tulnud selle peale, et lähedalasuvatest tanklatest telefoni küsida. Vaatas auto üle ja sõitis Kosele. Sai telefoni laadima ja teavitas juhtunust politseid. Peale kokkupõrget oli teepiire püsti. Katki ei olnud, oli vaid muljutud või kõver. 7 04.12.2012.a. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldas J.F , et jääb tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste juurde ja lisab, et sündmuskohalt ta ei lahkunud tahtlikult ja võimalus teatada politseile oli alles Kosel, kuna telefoni aku oli tühi. 27.02.2013.a. kohtuistungil kinnitas J.F asjaolu, et põrkas vastu piiret ja siis tee äärde. Ta ei teadnud, kellele see piire kuulub. J.F ei eita, et tema auto põrkas vastu teepiiret ning kahjustada said nii auto kui ka teepiire. Seega pidi J.F aru saama, et teepiirde kahjustumise tõttu võis keegi kahju saada. Lähtuvalt OÜ Ü poolt 21.09.2012.a. Eesti Liikluskindlustuse Fondile esitatud kahjunõudest, tekitati OÜ Ü seoses liiklusõnnetusega varaline kahju (kahjustada sai teepiire, piirdepostid, tähispost ja liiklusmärk koos postiga) summas 582 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et peale sündmuse toimumist ei olnud J.F `ale varalise kahju saaja teada. Sellises olukorras käitumine on reguleeritud
5 sätestatuga, mille kohaselt oleks tulnud juhtunust teavitada koheselt politseid. Kohus on seisukohal, et
5 tuleb vaadelda koostoimes
lõikes 6 sätestatuga, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesoleval juhul nimetatud alused puudusid. J.F ei olnud vajadust transportida haiglasse kannatanut ning samuti jäi tema auto peale teepiirdele otsasõitu tee äärde, mistõttu ei olnud teiste sõidukite liiklus võimatu. Seega polnud J.F `al mingisugust põhjust autoga ära sõita. Mobiiltelefoni tühi aku ei ole kohtu hinnangul
6 sätestatud õigustavaks asjaoluks.
4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul ei ole
4 p. 5 sätestatud nõuet täidetud, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada. Nimetatud asjaolu on tunnistanud ka J.F 27.02.2013.a. kohtuistungil avaldades, et ta ei teadnud, kellele teeäärne piire kuulub. Analoogset olukorda on vaaginud EV Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 22.09.2008.a. lahendis 3-1-1-48-08 ning kinnitanud seisukohta, mille kohaselt . Nimetatud Riigikohtu lahendi valguses oleks J.F koheselt, kui temale sai teatavaks asjaolu, et ta ei tea kahju saajat, teavitama juhtunust politseid. Kohus ei pea usutavaks J.F-i väiteid selle kohta, et ajendatuna soovist teavitada politseid lahkus sõidukiga sündmuskohalt, kuna tema telefoni aku oli tühjaks saanud. Väärteoasja toimikus leheküljel 5 olevalt fotolt nähtub, et sündmuskohast mõnikümmend meetrit Tallinna poole asub tankla. Toimiku leheküljel 52, 53, 55 ja 56 olevatelt fotodelt nähtub, et sündmuskohast mõnikümmend meetrit Jüri poole asub teisel pool sõiduteed firma Lukoil bensiinitankla. Seega oli J.F `al võimalus pöörduda mõlemasse tanklasse uurimaks 8 politsei teavitamise võimalikkusest. Paraku J.F lähtus ainult asjaolust, et tema mobiiltelefon ei töötanud ning uurimata muid võimalusi politsei teavitamiseks, lahkus oma autoga sündmuskohalt. Väärteotoimiku leheküljel 128 olevast asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kõne politsei juhtimiskeskusesse tehtud 21.06.2012.a. kell 03:06:05. J.F-i enda ütluste kohaselt toimus teepiirde vastu sõitmine kella 2:00 ajal. Nimetatud aja on märkinud J.F ka väärteotoimikus leheküljel 9 – 10 oleval Eesti Liikluskindlustuse Fondile 21.06.2012.a. esitatud sõidukikahju hüvitamise taotluses. Väärteotoimikus leheküljel 14 olevat kõnede eristusest nähtuvalt on 21.06.2012.a. kell 01:42:46 kasutatud J.F-i telefoniga internetiteenust, kell 02:45:35 on tehtud kõne Soome telefoninumbrile ning kell 03:04:42 ja 03:04:44 on saadetud kohalik SMS, peale mida on alles pöördutud politsei numbrile 110 kell 03:06:05. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud J.F-i poolt
5 rikkumine, mis seisnes selles, et ta ei teavitanud koheselt peale seda kui kahju oli tekkinud ja kahju saajat ei olnud teada, juhtunust politseid. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise J.F `a kaebus rahuldamata jätmise ning Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem J.F-i 02.01.2013.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,12,009744 muutmata jätmise kohta. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.