Väärteoasi nr 4-13-4398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2013.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4398 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja PPA Lõuna Prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane B.N isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada B.N-ile 15.10.2010.a väärteoasjas nr 2490,10,002783 määratud rahatrahv summas 383,47 eurot 10 päeva arestiga, mis asendada 20 (kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Lõuna Prefektuuri kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb B.N ühe nädala jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216 anzela.murumagi@politsei.ee). Kohtumäärus tuleb saata PPA Lõuna Prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja B.N-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 15.10.2010.a määras Lõuna prefektuur B.N-ile väärteoasjas nr 2490,10,002783 rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend 1
(3)rahatrahvi määramise kohta jõustus 09.11.2010.a. 02.07.2013.a saabus Tartu Maakohtule PPA Lõuna prefektuuri avaldus B.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus 30.11.2010.a. 19.06.2013.a teavitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 lg 1 palub kohtuväline menetleja otsustada rahatrahvi summas 6000 krooni, s.o 383,47 eurot, asendamine arestiga. 03.09.2013.a toimus asjas kohtuistung, kus B.N avaldas, et ei saa aru, mille eest temale trahv on määratud. Leidis, et ei ole nimetatud tegu toime pannud ning põhimõtteliselt pole seda trahvi tasunud. Süüdlane avaldas, et ei pea õigeks, et tema oleks pidanud enda süütust tõendama ning politsei poolt tehtud otsust vaidlustama või end õigustama. B.N avaldas ka, et kui teda sunnitakse seda karistust kandma, tuleb tal teha omakohut ja põletada isikute vara, kelle „süül“ trahv on määratud. Kohus selgitas B.N-ile käesoleval ajal menetluse esemeks oleva asja sisu, s.t et toimub täitemenetluses esitatud taotluse lahendamine, mitte esialgse kohtuvälises menetluses tehtud otsuse hindamine. Samuti selgitas kohus käesoleva menetluse aluseks olevaid asjaolusid, tõendite hindamist kogumis, kaebemenetlust väärteomenetluses, samuti seda, et vägivallaga ja vara hävitamisega ähvardamine on kriminaalkorras karistatav. Pärast kohtu korduvaid selgitusi, et käesoleva menetluse käigus on võimalik lahendada vaid küsimust sellest, kas 15.10.2010.a kohtuvälise menetleja poolt B.N-ile karistuseks määratud rahatrahv tuleb asendada või mitte, avaldas süüdlane, et temal ei ole võimalik rahatrahvi tasuda, kuna raha ei ole selleks. B.N on invaliid, sissetulekuks on pension. Aresti kandma ei soovi minna, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Tal on küll invaliidsus seoses suhkruhaigusega, kuid mingil määral saab tööd teha ning üldkasuliku töö tegemise korrast saab aru ning soovib trahvi asendamist üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab: Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. B.N ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahvi vaatamata sellele, et trahviotsus on tehtud juba 15.10.2010.a. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Asjaolu, et süüdlane ei nõustu trahvi määramisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks selle tasumata jätmisel. Seadus sätestab korra, kuidas lahendeid vaidlustada – B.N seda järginud ei ole, mistõttu tema suhtes tehtud karistamise otsus on jõustunud ja karistus tuleb kanda. Süüdlase igakuiseks sissetulekuks on tema enda ütluste kohaselt vaid invaliidsuspension 250 eurot. Kohtutäituri andmetel on B.N-i arved pankades arestitud, laekumisi ei ole. Ka puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.N ei ole võimeline talle karistuseks mõistetud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ning see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna B.N on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis on tulenevalt KarS § 69 võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. B.N-ile määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ehk 383,47 eurot. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 10 päeva aresti, millele omakorda vastab 20 tundi üldkasulikku tööd. 2
(3)Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus arvestab sealjuures asjaolu, et isikul on invaliidsus, mille tõttu töö tegemine on piiratud. Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Lõuna prefektuuri kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb B.N ühe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72; VTMS § 211. Kohtunik 3
(3)