4-16-2034/7

4-16-2034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-2034 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus asenduskaristuse kohaldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri esindaja Kristi Kostenok, määruskaebus V.J-il RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. märtsi 2016.a. määrus, millega jäeti rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri avaldus V.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga ja saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
5. Esitatud määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 15.08.2014 määras Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur väärteoasjas nr 2570,14,001935 V.J-ile liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsus jõustus 01.09.
7. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur 16.10.2014 tema suhtes täitemenetlust.
8. 10.03.2016 teavitas kohtutäitur sissenõudjat, so PPA Lääne prefektuuri, eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
9. 16.03.2016 esitas PPA Lääne prefektuur Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale taotlus e asenduskaristuse kohaldamiseks V.J-ile. MAAKOHTU SEISUKOHT
10. Pärnu Maakohtu 17.03.2016 määrusega jäeti Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus rahuldamata VTMS § 211 lg 3 alusel. 3.
11. Maakohus viitas, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg-st 1 tulenevalt on kohtutäituril kohustus teavitada sissenõudjat täiteasja menetlusse võtmisest arvates ühe aasta jooksul rahatrahvi täitmise võimatusest. 3.
12. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt jõustus väärteoasjas nr 2570,14,001935 tehtud otsus 01.09.
13. Et nõuet tähtaegselt ei täidetud, alustas täitur asjas täitemenetlust 16.10.
14. Avaldusele lisatud kohtutäituri teatisest nähtuvalt teavitati PPA -d täitmise võimatusest 10.03.
15. Alustades täiteasja 16.10.2014 ning teavitades rahatrahvi täitmise võimatusest PPA-d 10.03.2016 rikkus kohtutäitur TMS § 201 lg-s 1 sätestatud 1-aastast tähtaega. Kohtupraktikas on leitud, et TMS § 201 lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumine on selline asjaolu, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2015 määrust asjas nr 4-15-9854, Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2015 määrust asjas nr 4-15-8780 ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2015 määrust asjas nr 4-15-8717). TMS § 201 lg-s 1 sätestatud 3-aastase tähtaja kohaldamiseks alused puuduvad. Kohus leidiski, et kuna kohtutäitur ei ole järginud TMS § 201 lg-s 1 sätestatud üheaastast tähtaega, ei ole asenduskaristuse kohaldamine enam võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
16. Maakohtu määrusele esitas kaebuse PPA Lääne Prefektuuri esindaja, kes taotleb määruse tühistamist ja asenduskaristuse kohaldamise taotluse rahuldamist, järgmistel motiividel. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus oma viimatises 17.03.
17. a määruses väärteoasjas nr 416-1286 leidnud, et see, kui on möödunud TMS § 201 lg-s 1 nimetatud 1-aastane tähtaeg, ei võta kohtuväliselt menetlejalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist arestiga, kui möödunud ei ole KarS §-s 82 toodud karistuse täitmise tähtajad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited väärivad tähelepanu ning maakohtu määrus kuulub tühistamisele, järgmistel motiividel.
19. Maakohus lähtus asenduskaristuse taotluse rahuldamata jätmisel Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest, milledes on leitud, et juhul, kui on möödunud TMS § 201 lgs 1 sätestatud üheaastane tähtaeg, on tegemist VTMS § 211 lg 3 tähenduses asjaoluga, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist.
20. Ringkonnakohus möönab, et varasemas Tallinna Ringkonnakohtu praktikas ei olnud seisukohad asenduskaristuse kohaldamise ja TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaegade tähenduse osas ühtsed. Nii leidis Tallinna Ringkonnakohus tõepoolest osades varasemates lahendites, et kohtutäituri poolt üheaastase tähtaja möödalaskmisel ei ole rahalise karistuse asendamine enam võimalik (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2015 lahend nr 4-15-9854), teistes aga, et see ei mõjuta karistuse asendamise võimalikkust seni, kuni pole möödunud KarS §-s 82 sätestatud karistuse täitmise tähtajad (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 lahend nr 4-16-1286).
21. Tänaseks on Tallinna Ringkonnakohus oma seisukohad ühtlustanud, mis on väljendatud 21.03.2016 lahendis väärteoasjas nr 4-15-
22. Nimetatud lahendis loobus ringkonnakohus oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et TMS § 201 lg-s 1 sätestatud üheaastase tähtaja möödalaskmine välistab asenduskaristuse kohaldamise. Ringkonnakohtunik ei pea seetõttu tänasel päeval enam võimalikuks irduda selles küsimuses Tallinna Ringkonnakohtu ühtsest seisukohast. Seega kordab ringkonnakohus tänaseks kujunenud Tallinna Ringkonnakohtu ühtset seisukohta selles, et kui kohtutäitur on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest pärast TMS § 201 sätestatud tähtaegade möödumist, ei võta see asjaolu sissenõudjalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist KarS § 72 alusel. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et maakohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu varasematele lahenditele 4-159854, 4-15-8780, 4-15-8717, milledes on eitatud asenduskaristuse kohaldamise võimalust pärast TMS § 201 lg-s 1 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist, ei ole tänaseks enam asjakohased.
23. Vaidlust pole selles, et täitur on täitemenetluse V.J-i suhtes algatanud 16.10.2014 ja teavitanud sissenõudjaks olevat Politsei- ja Piirivalveametit täitmise võimatusest 10.03.
24. Seega pole kohtutäitur järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 1 aasta pikkust tähtaega ehk teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest 1 aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. KarS § 82 lg 4 näeb ette, et täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises võib kesta maksimaalselt neli aastat alates otsuse jõustumisest. Kuna väärteootsus V.J-i suhtes jõustus 01.09.2014, võib täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmiseks toimuda kuni 01.09.
25. Lahendis nr 4-16-1286 väljendatud põhjendusi ja nimetatud küsimuses tänaseks Tallinna Ringkonnakohtu ühtset seisukohta silmas pidades, on seega võimalik asendada V.J-ile 01.09.2014 otsusega mõistetud rahatrahv. Seetõttu kuulub vaidlustatav maakohtu määrus tühistamisele.
26. Määruskaebuses on taotletud maakohtu määruse tühistamist ja V.J-ile määratud rahatrahvi arestiga asendamist. Ringkonnakohtul ei ole võimalik V.J-i rahatrahvi asendamist arestiga otsustada. VTMS § 211 lg 11 näeb ette, et rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Väärteoasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks lahendanud rahatrahvi asendamist arestiga süüdlase osavõtul. Toimikus ei leidu kutset süüdlasele ega istungi protokolli. Samuti ei ole maakohtu määruses märget, et maakohus oleks enne määruse tegemist kuulanud ära süüdlase. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada - VTMS § 194 lg 2 näeb ette, et määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 3, 150 lg 2, 194, 196, 198, 211 ning TMS § 201 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 17.03.2016 määruse ja saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Tulenevalt VTMS § 194 lg 3 ja § 152 tuleb saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Pavel Gontšarov Kohtunik