Obsah (7)

§ 424§ 238§ 68§ 69§ 65§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 Kohtuasja number 1-15-7739 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi s

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel ning § 5 lg-st 2 juhinduvalt suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.04.2015 1 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning kohus mõistis I.J-ile lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.08.2016 otsusega tunnistati I.J süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva karistusega Viru Maakohtu 20.11.2015 otsusega mõistetud karistus ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, jäi lõplikuks karistuseks liitkaristus 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 20.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja vanglas viibib ta teist korda. Isikut on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse, huligaansuse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Väärtegude toimepanemise eest on isikut karistatud: 14 korda liiklusseaduse, 5 korda liikluskindlustuse seaduse ja 1 kord alkoholiseaduse rikkumise eest. Kuritegude muster on jäänud samaks ning isik paneb jätkuvalt joobeseisundis toime kuritegusid sõltuvusprobleemide tõttu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama xxxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub isiku isale. Kinnipeetava isa nõusolek isiku majutamiseks on olemas. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse ning õppis Narva
2. Kutsekoolis maalri eriala. Riigikeelt isik ei valda, kuid ta on motiveeritud õppima ja oma haridusteed jätkama. Isik tegi enne vangistust erinevaid juhutöid (ehitas ja tegi erinevates korterites remonti). Sissetulekuks oli tema enda ja elukaaslase töötasu. Kinnipeetaval on olnud ajutisi raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. TÄITISE andmetel omab isik võlgnevusi summas 23 000 eurot ning nende võlgnevuste likvideerimine ei ole kindel. Vabanemisjärgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha xxxx, mille juhatuse liige on kinnipeetava isa A K. Viru Vanglas isik töötas koristajana ajavahemikul 24.03.2016 - 21.07.
3. Isiku lähedasteks on isa A K, ema V K ja 4 venda (3 venda on kriminaalse taustaga). Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusel olles korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Viru Vangla andmetel isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus (võib joobes toime panna kuritegusid). Kinnipeetavat on korduvalt ravitud alkoholiprobleemide tõttu (viimane ravi 06.11.15-11.11.2015). Vaatamata sellele, et isik on saanud korduvalt ravi ning on kriminaalhoolduse ajal osalenud sotsiaalprogrammides, ei ole see andnud positiivset tulemust. Isik tunnistab probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav süüdistab naist kuriteo toimepanemises, sest alkoholi tarvitati koos. Isik on proovinud amfetamiini eelmisel aastal 2 korda (tarvitas nuusutamise teel). Viru Vanglas narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav võib käituda impulsiivselt ja probleemilahendamise oskus on puudulik. Ebaõnnestumistes süüdistab kinnipeetav teisi. Tulevikueesmärgid on isikul reaalsed ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas. Isik ei väärtusta ühiskonna reegleid ja norme. Ametiisikute suhtes on isik positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Ta suhtub järelevalvesse hästi, kuid ei suuda kohtu poolt pandud kohustusi korralikult täita. Viru Vangla hinnangul on ohustatud avalikkus ja isiku elukaaslane – oht seisneb joobes juhtimises ja kehalises väärkohtlemises (ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik kuritarvitab alkoholi). 2 Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Eeltoodust lähtudes ja arvestades isiku kõrget retsidiivsusnäitajat, ei toeta Viru Vangla I.J-i ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada I.J-i ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla kohtule ettepaneku määrata kriminaalhooldus ja katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 25.02.
4. Samuti leiab Viru Vangla, et I.J-i on otstarbekas kohustada täitma

§ 75lg 2 p-des 2, 11, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi.

Elektroonilise valve pikkuseks soovitab Viru Vangla määrata 5 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglakaristust kannab teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta Viru Vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sealhugas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib muuhulgas väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt (viimati Viru Maakohtu 08.04.2015 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes üldkasuliku töö tegemise tähtajal toime uue tahtliku kuriteo. Isiku puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid võivad jääda täitmata. Kinnipidamisasutuses koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul ei ole distsiplinaarkaristusi. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur I.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on nõus kõikide kriminaalhoolduse nõuetega ning on nõus läbima kõik programmid. Ta näeb oma elu ilma alkoholita ja ilma kuritegevuseta. Kui tal tekiks võimalus ennetähtaegselt vabaneda, saaks ta hakkama. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isikul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning garanteeritud töökoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks . Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud samuti seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja ametiisikute suhtes on positiivse hoiakuga. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes (viimane kuritegu seisnes selles, et isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis). Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava vabastamine õigustatud, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude arvu ja iseloomu ning asjaolu, et isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sealhugas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 35% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd isik on varasemalt üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uue tahtliku 4 kuriteo. Seetõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeksid katseaeg ja käitumiskontroll rikkumisteta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.J-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu I.J-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata. 01.11.2016 kohtumäärus 1-15-7739 jõustus
4. detsembril
5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5