1-16-6247/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6247 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu T.M-i ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.M XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu T.M-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 19.08.2016 otsusega karistati T.M-i KarS § 424 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 25.07.2015 kuni 27.07.2015, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti T.M-ile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 3 kuud vangistust, ning mõisteti T.M-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 20.11.2015 ning lõpp 20.02.
8. Viru Maakohtu 13.02.2017 määrusega jäeti T.M ennetähtaegselt vabastamata. vangistusest tingimisi 2.
9. T.M on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib teist korda, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Tegu on alkoholisõltlasega. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et T.M on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub T.M hästi, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta on osalenud tööhõives, osalenud sotsiaalprogrammis ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. 2.
10. Maakohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudus veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. 2.
11. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole reegel. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Maakohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse üle vaadata. T.M toob välja, et vanglasse tulles tai sai brošüüri, kuidas käituda vanglas, et vabaneda esimesel võimalusel. Vaatamata sellele, et ta on käitunud nii nagu seal kirjas on, kohus ei vabastanud teda ennetähtaegselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötas vanglas, läbis 2 sotsiaalprogrammi. T.M kinnitab, et on paranenud ning palub uskuda temasse ning teda usaldada. T.M toob välja, et soovib normaalselt elu elada, tal on olemas elu- ja töökoht, soovib hüvitada kõik võlad ning täita talle kõik pandud kohustused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
15. Kaebuses on esitatud väide, et maakohus on liialt keskendunud isiku varasemale karistatusele. Kohus peab vajalikuks märkida, et üks negatiivne asjaolu võib üle kaaluda mitu positiivset asjaolu. See tähendab, et ühelgi asjaolul, mida kohus hindab isiku juures, ei ole ettemääratud jõudu ning kohtunik lähtub otsuse tegemisel oma siseveendumusest. Seega on 2 varasem karistatus, s.o 10 korda karistatud, teine kord vangistuses, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kaalukad asjaolud, miks süüdimõistetut mitte vabastada. Kohtul puudub veendumus, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu oleks võimeline käituma õiguskuulekalt. Ka varasemalt väljendatud soov muutuda, ei väljendu süüdimõistetu käitumismustris.
16. T.M toob välja, et ta sai vanglasse minnes brošüüri, mille nõuded on ta täitnud, kuid vaatamata sellele ei vabastata teda ennetähtaegselt. Lisaks formaalsete nõuete täitmisele tulenevalt KarS § 76 lg-st 1, arvestab kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega on isiku ennetähtaegne vabastamine personaalne ning ei sõltu sellest, kas isik on täitnud esitatud brošüüris toodud asjaolud või mitte. Tegemist on üksnes süüdimõistetut abistava materjaliga ega taga 100% võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse osa eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. T.M-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Esitatud määruskaebus jääb edutuks.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau