4-12-206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2012.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-12-206 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740

) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut so 600 eurot. Otsusest nähtub, et V.Z-i karistati väärteomenetluses selle eest, et ta 2.12.2011.a. kell 17.15 Saare maakonnas Mustjala vallas Kuressaare-Võhma-Panga 33 km-l juhtis mootorsõidukit joobeseisundis - juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,53 mg/l (laiendmääramatus 0,05 mg/l), lõplikuks mõõtetulemuseks osutus 0,48 mg/l väljahingatavas õhus, millega ületas lubatud 0,09 mg/l piirmäära. Samuti oli sõidukil läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus V.Z liiklusseaduse § 69 lg 4 p 2; § 69 lg 1 ja

§ 73

lg 2 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona

§ 224lg 2 ja 207 järgi.

1. 17.01.2012.a. esitas V.Z eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes määratud trahvisumma vähendamist või asendamist arestiga. Kaebuses märgitakse, et V.Z ei ole nõus nii suure trahviga, sest rikkumine ei olnud nii suur. V.Z-i väitel on ta töötu ja nii kiiresti ei ole tal võimalik trahvi maksta. Trahvi võib ka asendada arestiga. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
2. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas /t.l. 11/ märgitu kohaselt ei nõustu menetleja menetlusaluse isiku kaebusega põhjusel, et kohtuväline menetleja on teinud oma otsuse proportsionaalselt ja kaalutletult. Arvesse on võetud kergendava asjaoluna ka isiku kahetsus. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb maksimumkaristusena ette kuni 300 trahviühikulist so 1200 eurost rahatrahvi, aresti või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisaks võib, liiklusseaduse § 224 lg 3 lähtuvalt, rakendada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalusele isikule antud asjas määratud karistus on poole määra suurune ja lisakaristus on jäetud kohaldamata. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv ei ole suur ja palub jätta kohtul see muutmata. Kuna liiklusseaduse § 244 lg 2 näeb karistusena ette ka aresti ja menetlusalune isik on oma kaebuses taotlenud arestikaristust, siis leiab kohtuväline menetleja, et aresti kohaldamine on võimalik vaid uue otsuse tegemisega, kuid mitte rahatrahvi asendamisega, nagu on kaebuses toodud. Antud küsimuse jätab kohtuväline menetleja kohtu otsustada eeldusel, et kohaldatav arest on samuti poole määra suurune so 15 päeva. Samas ühtib see ka karistusseadustiku § 72 lg 2 toodud nõudega, et rahatrahvi asendamisel arestiga, vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja määratud trahvisumma vähendamiseks või asendamiseks arestiga kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Esitatud kaebuses ei eita kaebuse esitaja toimepandud väärtegu vaid leiab, et karistus mis talle selle eest määrati on liiga raske. 2

§ 69lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 69

lg 4 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

§ 73

lg 2 järgi liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastavalt

§ 224

lg-le 1 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt

§ 224

lg-le 2 sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 207

sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

1. Kohus asub seisukohale, et väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seoses määratud karistusega märgib kohus järgmist. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku §
2. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, nende puudumisel tuleb aga lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Kohtu hinnangul ei ole määratud karistus sanktsiooni keskmises määras käesolevas asjas ülemäära raske, seda enam et võiamlik lisakaristus on jäetud üldse kohaldamata. Kuna menetlusalune isik ei ole kohtule esitanud tõendeid asjaolu kohta, et ta on töötu ei saa kohus määrata rahatrahvi tasumist ka ositi. Rahatrahvi asendamine arestiga toimub aga juba täitemenetluse seaduse sätete järgi ja seda juhul, kui rahatrahvi tervikuna määratud 3