← Eesti

1-21-4840/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4840 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Rait Reiljanile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Rait Reiljan isikukood: 37805246534; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
  2. Pöörata täitmisele Rait Reiljanile Tartu Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõistetud karistus ning saata Rait Reiljan vanglasse karistust kandma 1 aastaks 4 kuuks ja 29 päevaks.
  5. Kohustada Rait Reiljanit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Rait Reiljan saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu 13.09.
  7. a otsusega tunnistati Rait Reiljan süüdi ning teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 1 aasta ja 5 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et R. Reiljanil tuleb ära kanda veel 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R. Reiljan ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 29.09.
  8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 13.09.2021 ja lõpeb 13.09.
  9. 1
  10. Tartu Maakohtu 17.11.
  11. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel R. Reiljanile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest R. Reiljan ei ilmunud 29.
  12. ja 02.11.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning 03.11.2021 ilmus registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Määrus jõustus 09.12.
  14. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 19.01.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata R. Reiljanile mõistetud vangistus täitmisele, sest R. Reiljan tarvitas
  15. ja 29.12.2021 ning 06., 07., 08., 11.,
  16. ja 16.01.2022 alkoholi ega ilmunud 29.12.2021 ning
  17. ja 11.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
  18. R. Reiljani kriminaalhooldus algas 29.09.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 07.10.
  19. Sel kohtumisel selgitati R. Reiljanile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi. Järgmisel korral (s.o 14.10.2021) ilmus R. Reiljan kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest koostas ametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud R. Reiljan 15.10.2021 kriminaalhooldusosakonda ning helistas ja teatas, et ta on haige. Kui kriminaalhooldusametnik tegi samal päeval kodukülastuse, selgus, et R. Reiljan oli alkoholi tarvitanud. Ametnik koostas selle rikkumise eest teise kirjaliku hoiatuse. 3.
  20. Vaatamata eeltoodule, ei ilmunud R. Reiljan 29.
  21. ja 02.11.2021 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning 03.11.2021 ilmus ta registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Nende rikkumiste eest keelati Tartu Maakohtu 17.11.
  22. a määrusega R. Reiljanil katseajal alkoholi tarvitamine. Siiski tarvitas R. Reiljan
  23. ja 29.12.2021 ning 06., 07., 08., 11.,
  24. ja 16.01.2022 taas alkoholi ega ilmunud ka 29.12.2021 ning
  25. ja 11.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.
  26. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis R. Reiljan, et ta tarvitas 24.12.2021 alkoholi, sest oli elukaaslase peale vihane. 29.12.2021 ei ilmunud R. Reiljan kriminaalhooldusosakonda, sest oli haige. Perearsti poole ei pöördunud. Ta ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest, sest telefon oli kadunud ja ta sai selle tagasi alles 05.01.
  27. R. Reiljan tarvitas 29.12.2021 alkoholi, sest sõber tuli Vana Tallinna likööriga külla. Seejärel ei ilmunud R. Reiljan 06.01.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest elukaaslane pidi minema samal päeval kell 09:00 panka ja juuksurisse ning R. Reiljan soovis ka ise kriminaalhooldusosakonnas varem ära käia. Alkoholi hakkas ta tarvitama koos tuttavatega juba eelmisel päeval 05.01.2022, sest tuttavad tulid talle külla. R. Reiljan tarvitas 07.01.2022 koos sõpradega alkoholi, sest tal oli igav. 08.01.2022 jõi R. Reiljan viinakokteili ning 11.01.2022 jõi ta alkoholi, sest oli halb olla. R. Reiljan ei ilmunud 11.01.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest ta ei jõudnud kõndida. Ning 16.01.2022 jõi R. Reiljan saunas õlut. 12.01.
  28. a alkoholi tarvitamise kohta pole R. Reiljanilt kirjalikku selgitust võetud. 3.
  29. R. Reiljan on alates 17.08.2021 Töötukassas töötuna arvel, ta saab igakuiselt toimetulekutoetust 150 eurot ja Võru linnalt ka toiduabi. R. Reiljanil on elukaaslasega ühine eelarve. Elukaaslane on töövõimetu ja saab igakuiselt pensioni ca 500 eurot. R. Reiljan registreeris end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning käis programmi raames 30.11.2021 vaimse tervise õe vastuvõtul. 3.
  30. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb R. Reiljanile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö R. Reiljaniga pole võimalik, sest tema alkoholiprobleem on väga 2 tõsine ja ta ei pea alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi suurteks rikkumisteks. Alkoholi tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu, sest viimase süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt varastas R. Reiljan alkoholi oma sõltuvuse rahuldamiseks. R. Reiljani probleemilahendusoskus on puudulik ja ta on kergesti mõjutatav, millele viitab asjaolu, et ta hakkab alkoholi tarvitama, kui sõbrad või tuttavad tulevad tema poole alkoholiga. R. Reiljan ei mõista, et kriminaalhooldus on vangistuse alternatiiv, ta pole teinud järeldusi kahest hoiatusest ega maakohtu eelmisest määrusest, millega tal keelati alkoholi tarvitamine. R. Reiljanit ei saa usaldada, ta pole muutusteks valmis ega sobi kriminaalhooldusele.
  31. 07.02.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendavad dokumendid, mille kohaselt tarvitas R. Reiljan alkoholi ka
  32. ja 06.02.2022, kusjuures viimasel korral helistas kriminaalhooldusametnik R. Reiljani alkoholi tarvitamisest tingitud terviseseisundi tõttu Häirekeskusesse. Samuti valetas R. Reiljan 31.01.2022 kriminaalhooldusametnikule, et ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest nähtuvalt osales R. Reiljan selles programmis viimati
  33. aastal.
  34. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata R. Reiljanile mõistetud karistus täitmisele. R. Reiljan pole muutusteks valmis ja kuigi ta lubas kohtuistungil, et ei luba enam alkoholi tarvitajatest sõpru enda poole, ei saa ta seda millegagi tagada. Kuna R. Reiljan pole suuteline osalema sotsiaalprogrammis, on leebemad meetmed perspektiivitud.
  35. R. Reiljan kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. R. Reiljanil algas alkoholiprobleem, kui ta sai 28-aastaselt kaelalülide vigastuse. R. Reiljan pole praeguse kriminaalhoolduse ajal programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalenud, sest ta ei jõua kõndida. R. Reiljan soovib kriminaalhoolduse nõudeid täita ja arvab, et on nüüd selleks võimeline, sest kohtuistungile eelnenud ööl võttis ta mõistuse pähe. R. Reiljan pole seni järeldusi teinud oma lolluse tõttu. Ta usub, et saab nüüd kriminaalhoolduse nõuete täitmisega hakkama, sest ta ütles juba kohtuistungi päeva hommikul ühele inimesele, et ärgu enam tema juurde tulgu. Samuti tuleb elukaaslane tagasi. R. Reiljan peab tegutsema, et ta niisama ei istuks. Kohtu seisukoht
  36. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. juuni
  38. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
  39. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja täiendavalt esitatud tõenditega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja R. Reiljani selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 24.12.
  40. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval 3 kell 13:43 R. Reiljani elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja R. Reiljani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,507 mg alkoholi. Samuti tuli R. Reiljani suust alkoholilõhna, tema silmad punetasid, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane, ta ei teadnud kuupäeva ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (istus, püsti tõusta ei jõudnud) (tl 28-28 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis R. Reiljan, et tarvitas alkoholi, sest ta oli elukaaslase peale vihane (tl 5).
  41. Edasi nähtub registreerimise lehelt, et R. Reiljan ei ilmunud 29.12.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest (tl 26 pöördel). Kui kriminaalhooldusametnik tegi samal päeval kodukülastuse, selgus, et R. Reiljan oli alkoholi tarvitanud ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,015 mg alkoholi. Samuti tuli R. Reiljani suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taaruv kõnnak) (tl 27 ja 20-20 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis R. Reiljan, et ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest oli haige, ega teavitanud mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku, sest telefon oli kadunud. Ta tarvitas samal päeval alkoholi, sest sõber tuli Vana Tallinna likööriga külla (tl 5 pöördel-6).
  42. Registreerimislehe kohaselt ei ilmunud R. Reiljan kriminaalhooldusosakonda ka järgmisel korral, s.o 06.01.
  43. Kui kriminaalhooldusametnik tegi samal päeval kodukülastuse, selgus, et R. Reiljan oli alkoholi tarvitanud ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 2,203 mg alkoholi. Samuti tuli R. Reiljani suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane, ajataju oli häiritud (ei osanud kuupäeva öelda ning arvas, et on õhtu ja märtsikuu) ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (väga taaruv kõnnak, ei suuda seista) (tl 18-18 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis R. Reiljan, et ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest elukaaslane pidi minema samal päeval kell 09:00 panka ja juuksurisse ning R. Reiljan soovis ka ise kriminaalhooldusosakonnas varem ära käia. R. Reiljan tarvitas alkoholi, sest tuttavad tulid päev varem külla ja nad hakkasid koos jooma (6 pöördel-7).
  44. 07., 08., 11.,
  45. ja 16.01.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollide kohaselt oli R. Reiljan ka nendel päevadel alkoholi tarvitanud (tl 10, 11, 13, 15, 17) Samuti nähtub registreerimislehelt, et R. Reiljan ei ilmunud 11.01.2022 kolmandat korda järjest kriminaalhooldusosakonda (tl 26 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis R. Reiljan, et tarvitas 07.01.2022 alkoholi, sest oli igav. 08.01.2022 jõi R. Reiljan viinakokteili ning 11.01.2022 jõi ta alkoholi, sest oli halb olla. R. Reiljan ei ilmunud 11.01.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest ta ei jõudnud kõndida. Ning 16.01.2022 jõi R. Reiljan saunas õlut (tl 7 pöördel-9 ja 11 pöördel). 12.01.
  46. a alkoholi tarvitamise kohta pole R. Reiljanilt kirjalikku selgitust võetud. Kohtuistungil kinnitas R. Reiljan, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige.
  47. Kohtu hinnangul ei nähtu R. Reiljani selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ja alkoholi keelu eiramist. Seega rikkus R. Reiljan 3 korda KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ja 8 korda KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna R. Reiljan teadis, et ta on kohustatud kriminaalhooldusosakonda ilmuma ja et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
  48. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on R. Reiljani kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 4 kuud ning kohus 4 vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. R. Reiljan ilmus 14.10.2021 (s.o 2 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna ja järgmisel päeval (s.o 15.10.2021) jättis alkoholi tarvitamise tõttu sootuks kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Nende rikkumiste eest koostas kriminaalhooldusametnik 21.10.2021 kaks kirjalikku hoiatust. Seejärel ei ilmunud R. Reiljan 29.
  49. ja 02.11.2021 (s.o 1 nädal pärast kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning 03.11.2021 ilmus ta registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Nende rikkumiste eest keelati Tartu Maakohtu 17.11.
  50. a määrusega R. Reiljanil katseajal alkoholi tarvitamine. Kohtumäärus jõustus 09.12.
  51. Vaatamata eelnevale selgus praeguses asjas, et R. Reiljan tarvitas
  52. ja 29.12.2021 ning 06., 07., 08., 11.,
  53. ja 16.01.2022 (s.o 2 nädalat pärast maakohtu määruse jõustumist ca 1 kuu jooksul) taas 8 korda alkoholi ega ilmunud 29.12.2021 ning
  54. ja 11.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
  55. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et R. Reiljan on rikkunud kogu senise kriminaalhoolduse vältel järjepidevalt kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures ta on jätkanud samasugust käitumist ka pärast kriminaalhooldusametniku kirjalikku hoiatust ja maakohtu eelmist määrust, millega tal keelati alkoholi tarvitamine. Täiendavalt esitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil
  56. ja 06.02.
  57. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollid, mille kohaselt kontrolliti mõlemal kuupäeval R. Reiljani elukohas indikaatorvahendiga tema joovet ja indikaatorvahendi näit oli jälle positiivne. 05.02.2022 oli R. Reiljani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,235 milligrammi alkoholi ja 06.02.2022 oli R. Reiljani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 3,412 milligrammi alkoholi. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei teinud R. Reiljan õigeid järeldusi ka uue erakorralise ettekande esitamisest ning tarvitas alkoholi kahel järjestikusel päeval enne erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud kohtuistungit. Seega ei mõju kriminaalhooldus R. Reiljanile distsiplineerivalt ega mõjuta teda oma käitumist muutma. R. Reiljan ei väärtusta elu vabaduses ega ole motiveeritud katseaja nõudeid täitma. Sellises olukorras on kriminaalhooldus perspektiivitu.
  58. Kohtul ei tekkinud ka R. Reiljani vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et R. Reiljan on valmis ja võimeline edaspidi alkoholi tarvitamisega seotud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kuigi R. Reiljan ütles kohtuistungil, et ta otsustas kohtuistungile eelnenud ööl alkoholi tarvitamisest loobuda, selgitas ta samas, et tema alkoholiprobleem algas, kui ta sai 28-aastaselt kaelalülide vigastuse. Arvestades, et R. Reiljan on praegu 43-aastane, on tema alkoholiprobleem kestnud 15 aastat. R. Reiljan selgitas, et ta on seoses alkoholiprobleemiga otsinud abi programmist „Kainem ja tervem Eesti“. Praeguse kriminaalhoolduse ajal pole ta aga selles programmis osalenud ega abi otsinud, sest ta ei jõua kõndida. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest nähtub, et R. Reiljan osales viimati programmis „Kainem ja tervem Eesti“
  59. aastal. Kuna
  60. aastal jättis R. Reiljan korduvalt kohale ilmumata, lõpetati tema programmis osalemine. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei suhtu R. Reljan oma alkoholiprobleemi tõsiselt ega ole vaatamata pidevatele katseaja rikkumistele alkoholiprobleemiga seoses abi otsinud. Seega pole R. Reiljan huvitatud oma alkoholi tarvitamise harjumusi muutma. Pidades silmas R. Reiljani alkoholiprobleemi ulatust, ei piisa uute samasuguste rikkumiste ärahoidmiseks üksnes kohtuistungil antud lubadusest rohkem alkoholi mitte tarvitada. Olukorras, kus R. Reiljan pole valmis astuma oma elukorralduse muutmiseks reaalseid samme, pole tõsiseltvõetavat alust loota, et edasine katseaeg kulgeb edukalt.
  61. Arvestades eelnevat, tuleb Tartu Maakohtu 13.09.
  62. a otsusega mõistetud karistus – 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust – pöörata täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.