KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-22-9299 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.
- a, Tallinn Tsiviilasi X hagi C ja Q vastu elatise vähendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.11.2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja W, lepinguline esindaja Kunnar Korsten Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1714980 väljamõistetud elatise suurust. Samuti osas, millega kohus määras, et juhul, kui X on kohtumenetluse kestel C-le ja/või Q-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
- Teha uus otsus, millega jätta X hagi Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-14980 väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks tervikuna rahuldamata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1
(6)- Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
- Võtta vastu X poolt 25.10.2022 esitatud vastuväited seoses C ja Q menetluskuludega.
- Jätta X hagi C ja Q vastu Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-14980 väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks rahuldamata ja elatise suurus muutmata.
- Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
- 21.06.2022 esitas X (hageja) Harju Maakohtule hagi C (kostja I) ning Q (kostja II) vastu, milles palus vähendada Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-14980 kompromissiga kinnitatud elatise suurust ning välja mõista hagejalt mõlema kostja kasuks 50 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ja kostjate ema sõlmisid 17.11.2017 kohtuliku kompromissi (kompromiss), mille järgi kohustus hageja alates 01.09.2017 tasuma kostjatele elatist kokku ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast (töötasu alammäär, miinimumelatis); - hageja jäi alates
- a eelvanaduspensionile ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 345,36 eurot; - kogu hageja pension läheb täitemenetluses elatise ja elatisabivõla (jääk 21.06.2022 seisuga 16 775,06 eurot) katteks ning hageja elatab ennast juhuslikest sissetulekutest; - hagejal on osalus Z OÜ-s, mis on kavas elatise võla vähendamiseks lähiajal võõrandada; - hagejale kuulub kinnisvarana Kuusalu vallas asuv XXX talu, mis on hageja koduks; - laste ema saab lapsetoetust 60 eurot kummagi lapse kohta; - hagejal on suured õigusabikulude kandmisest tulenevad kohustused seoses vaidluste pidamisega Kuusalu vallaga; - kostja II töötab ja saab sissetulekut; - kostja II ei põlvne hagejast ja kohtusse on esitatud põlvnemise tuvastamise hagi. Hageja on võimeline andma kummalegi lapsele ülalpidamist, kahjustamata enda ülalpidamist, 50 eurot kuus. Kostja vastuväited
- Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid selle jätta rahuldamata. 2
(6)Kostjad esitasid hagile peamiselt järgmised vastuväited: - hageja elab oma majas, suudab majandada kinnisasja ja tegeleb äri eesmärgil autoremondiga Z OÜ-s, olles viimase juhatuse liige ja 50%-lise osalusega osanik; - hageja on töövõimeline ja tema tervis ei takista tal töö tegemist; - kostja II ei tööta ja põlvneb hagejast; - hageja kohtuvaidlustest Kuusalu vallaga tekkinud kohustused ei anna alust vähendada elatist. Maakohtu otsus ja põhjendused
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt, vähendades elatist alates 22.06.2022 selliselt, et mõistis hagejalt kummalegi kostjate välja elatise 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-des 96, 97, § 217² lg-s 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 ja §-s 497 sätestatule. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3.
- Vaidluse lahendamisel tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - kostjad on hageja lapsed ning hageja on kohustatud tasuma kostjatele kompromissi järgi elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni; - hageja oli võimeline tasuma miinimumelatist igakuiselt
- aastal (235 eurot) ning kostjate igakuised kulud vastasid vähemalt kahekordsele miinimumelatisele; - hagejale kuuluvad XXX kinnistu, kaks sõiduautot, kaks haagist ning kaks mootorsaani; - hageja on juhatuse liige ja osanik toimivas äriühingus Z OÜ; - hageja ei ole töövõimetu; - kostja II ei tööta ning töötamise registri andmed puudutasid kostja koolipraktikat; - põlvnemise tuvastamise asjas ei ole tehtud kohtuotsust. 3.
- Hageja ei esitanud vaatamata kohtu palvele selgitusi ja tõendeid, milline oli hageja majanduslik olukord
- aastal. Seega on tõendamata, et hageja majanduslik olukord oleks võrreldes
- aastaga oluliselt muutunud. Pensionile jäämine ei vabasta hagejat elatise tasumisest. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas takistab pensionile jäämine täiendavate sissetulekute saamist ja elatise tasumist, ehk mil viisil on pensionile jäämine muutnud hageja sissetulekut ja selle teenimise võimalust. Samuti ei ole hageja eelnev elatise võlgnevus või kohtuvaidluste pidamisest tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus aluseks elatise vähendamisel. Antud asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole põlvnemise tuvastamise hagi käesoleva ajani menetlusse võetud ning kohus lähtub sellest, et hageja on rahvastikuregistrist nähtuvalt kostja isa. 3
(6)Kuna alates 01.01.2022 on seadus (PKS § 101 lg-d 1, 3-6) oluliselt muutunud, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS §-s 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka
- aastal on kohus elatise välja mõistnud, tuginedes miinimumelatisele. Alates 01.04.2022 on elatise baassummaks 209,20 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), mis tuleb kummalegi kostjale välja mõista. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
- Hageja vaidlustab osaliselt maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise suuremas ulatuses kui 50 eurot kummagi kostja kasuks kuus. Hageja palub teha uue otsuse, millega elatist vähendada ja mõista hagejalt kummagi kostja kasuks alates 21.06.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni välja elatis 50 eurot kuus. Maakohus on ületanud nõude piire, sest kostjad ei esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks. Kompromissi järgi pidi hageja tasuma elatist lastele kokku ½ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Nimetatu tähendas, et hageja maksis elatist igakuiselt 292 eurot kuus kahele lapsele kokku ehk 292/2=146 eurot kuus ühele lapsele. Maakohus suurendas alusetult elatise määra 305,28 euro võrra. Vastustajate seisukoht
- Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagi ja muutis Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-14980 väljamõistetud elatise suurust. Samuti tuleb otsus tühistada osas, millega kohus määras, et juhul, kui hageja on kohtumenetluse kestel lastele elatist maksnud, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hageja hagi kostjate vastu elatise suuruse muutmiseks rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
- Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, kuid on lähtunud ekslikult asjaolust, et kompromissi järgi pidi hageja tasuma kummalegi lapsele miinimumelatist poole töötasu alammäära ulatuses ja laste vajadused vastasid kahekordsele miinimumelatise suurusele. Muude maakohtu tuvastatud asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
- Maakohus järeldas, et võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga ei ole hageja majanduslik olukord muutunud, seega ei ole hageja väidetud faktilised asjaolud muutunud. Hageja ei ole nimetatud maakohtu järeldust apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
- Riigikohtu praktika kohaselt võib lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vt RKTKo 3-2-1-35-17 p 34). Seega elatist saaks vähendada, kui hageja olukord oleks töötasu alammäära muutumisest halvenenud, 4
(6)nt miinimumelatis oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes laste vajadustega või hageja võimekusega seda tasuda.
- Nimetatud eelduste kindlakstegemiseks tuleb kompromissi tõlgendades kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ja kas asjaolud on seoses sellega muutunud. Maakohus ei ole seda teinud, aga ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada. 10.
- Kompromissi sõnastus on järgmine: „X tasub elatist Q ja C kohta kokku ½ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast alates
- septembrist
- a. Elatise summa on määratud lähtuvalt sellest, et muus osas osaleb X laste ülalpidamises vahetult.“ Kompromissi sõnastusest lähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hageja ei tasu elatist lastele mitte konkreetse summa ulatuses, vaid kindlas määras, milleks on ½ töötasu alammäära. Seejuures tuleb hagejal tasuda pool sellest määrast kummalegi lapsele kokku ehk ühe lapse elatis on veerand töötasu alammäära kuus. Pooled ei vaidle, et kompromissi alusel on algatatud täitemenetlus. Hageja esitatud täitetoimiku väljavõttest (tl 25) nähtub, et hageja elatise võlgnevust on arvestatud vastavalt eelnevale tõlgendusele, st elatist on arvestatud kahele lapsele kokku näiteks
- a 292 eurot kuus,
- a 327 eurot kuus. Sellised summad vastavad kompromissis kokkulepitud määrale. See annab alust järeldada, et ka kompromissi teine pool on sellises ulatuses täitemenetluses nõude esitanud ja kompromissile sellise tõlgenduse andnud (VÕS § 29 lg 5 p 2). 10.
- Töötasu alammäär1 oli maakohtu otsuse tegemise ajal 654 eurot kuus ja on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal 725 eurot. Ühele lapsele peaks hageja seega tasuma
- aastal 654:4=163,35 eurot ja
- aastal 725:4=181,25 eurot. Arvestada tuleb ka sellega, et üks lastest on saanud ringkonnakohtu menetluse ajal täisealiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et see elatise suurus oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes lapse vajadustega. Maakohus on tuvastanud, et hagejale kuulub vara, mille arvelt oma kohustusi täita, ja ta on töövõimeline. Seega pole tõendatud ka asjaolu, et hagejal puudub võimekus kompromissis kokkulepitud elatist tasuda.
- Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on elatise vähendamise hagi alusel elatist suurendanud. Maakohus kohaldas vääralt PKS § 217² lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt, kui enne
- aasta
- jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
- aasta
- jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Normi teise lõike kohaselt on kohustatud vanemal või lapsel õigus, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse. Praeguses asjas ei esine sellist olukorda, sest kompromissi kohaselt ei tasu hageja kummalegi lapsele poolt töötasu alammäära kuus, vaid üksnes veerandi. Kuna hageja õiguslikku olukorda PKS muudatused ei muutnud, leidis maakohus põhjendamatult, et esineb alus elatise vähendamiseks ja selle suuruse kindlaksmääramiseks elatiskalkulaatoriga. 1 https://www.palgainfo.ee/kasulikku/alampalk-statistika 5
(6)Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. 12. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt TsMS § 164 lg 1 kohaldamise kohta RKTKo 2-20-12105 p 21). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)