← Eesti

2-21-109903/17

Obsah (10)§ 14§ 77§ 217§ 218§ 220§ 222§ 82§ 223§ 115§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number 22. november 2021, Narva kohtumaja 2-21-109903 Kohtuasi S Si hagi V Ai vastu

§ 14lg-tes 1 ja 2 sisalduvat lepingueelset teavitamiskohustust.

Hageja leiab, et kostja müüdud mootorratas ei vastanud lepingupoolte poolt kokkulepitud tingimustele ning andis üle lepingutingimustele mittevastava asja. Lepingueelne kostjapoolne teavitamiskohustuse (nn. tõekohustuse) rikkumine seisneb selles, et müüja esitas Osta.ee keskkonnas teadlikult mootorratta seisukorra kohta ebaõiget infot. Aktsioon on sõiduki hooldus, mille käigus remonditakse sõiduki defektid tootja kulul. Müüja teadis või pidi teadma mootorrattal esinevatest puudustest ning pidi seetõttu hoiduma väitest, et mootorratas on ideaalses seisukorras. Osta.ee keskkonnas märkis kostja mootorratta seisukorra kohta, et see on ideaalses seisukorras ning et mootor ja käigukast töötavad ilusti. Tegelikkus esines mootorrattal mitmeid olulisi puudusi, sh mootoril, millest kostja teadis või pidi teadma. Kostja sai Maanteeameti väljavõtte kohaselt sõiduki omanikuks 05.04.2019 ja kostja on mootorratta tehnoülevaatuse teostanud oma omanikuks olemise ajal kahel korral. Selline aeg on piisav selleks, et kostja vähemalt pidi teadma mootorrattal esinevatest puudustest. Kuivõrd puuduste likvideerimine oli kulukas (eeskätt ABS-mooduli remont), leidis kostja tõenäoliselt, et mõistlikum on mootorratas maha müüa. Kostja teadlikkust mootorrattal esinevatest puudustest kinnitab seegi, et kostja pani Osta.ee oksjonikeskkonda üles pildid, millel oli tahtlikult üritatud vältida nende kohtade pildistamist, millel oleksid vähemalt osad puudused välja tulnud. Muuhulgas vältis kostja sisse lülitatud süütega armatuurlaua (millelt oleks nähtunud vilkuv ABS-i märgutuli ja pragu selle kattes), katkisest parempoolset tagavaatepeeglist ning selle külje, millel oli parandatud raami, pildistamisest. Võimalik, et eriteadmisega isik oleks suutnud raami paranduse selliselt pildilt tuvastada, kuid kostja ei soovinud sellega riskida. Kostja rikkus teavitamiskohustust ka mootorratta üleandmisel 07.04.2021, mil ta selgitas, et ABS moodulirike tekkis pärast viimast esimeste piduriklotside vahetust, mil lõhuti „mõned juhtmed“ ja mille parandamine „ei maksa suurt midagi“. Kõik need loetletud asjaolud viitavad sellele, et kostja oli tegelikult teadlik kõikidest käesolevas hagiavalduses välja toodud puudustest ning selline käitumine on vastuolus

§ 14lg-tega 1 ja 2.

Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 2-14-37663). Hageja leiab, et välisel vaatlusel ei olnud tal võimalik tuvastada järgmisi puudusi ning neid tuleb käsitleda varjatud puudusa: 1. defektne ABS-moodul; 4

(9)2-21-109903
  1. defektne kütusenäidik;
  2. defektne tagatuli;
  3. defektne mootori ketipinguti;
  4. defektsed esimesed šarniirid;
  5. defektne kardaanitunneli muhv;
  6. defektne tagareduktori rõngastihend. Hageja nõustub, et ta tuvastas mootorratta ülevaatusel järgmised puudused ning aktsepteeris neid:
  7. praguline näidikuteblokk;
  8. katkine parempoolne tahavaatepeegel. Mootorrattal ei olnud kokkulepitud omadusi, kostja on

-st tulenevalt rikkunud müügilepingut. Mootorratta seisukorda puudutavad (ja müügilepingu osaks muutunud tingimused) tulenevad eeskätt kostja poolt Osta.ee keskkonda lisatud mootorratta kirjeldusest. Oksjonikeskkonnas oli mootorratta seisukorraks märgitud ideaalses seisukorras olev mootorratas, mis oli hageja jaoks määrava tähtsusega asjaolu mootorratta soetamisel. Kuigi mootorratta ülevaatusel selgus, et selline mootorratta kirjeldus on ebaadekvaatne, oli hageja naiivne ning uskus kostja suulisi selgitusi, et tegemist on pisivigadega (eeskätt mis puudutab ABS-mooduli seisukorda). Hageja oli nõus aktsepteerima katkist parempoolset tahavaatepeeglit ning pragulist näidikuteblokki (armatuurlaud), kuid hageja ja kostja pole kunagi kokku leppinud, et hageja võtab üle kõikide võimalike varjatud puudustega mootorratta. Hageja soovis mootorratast kasutada sihtotstarbeliselt ehk sõiduvahendina.

§ 77

lg 1 sätestab kohustuse täitmine kvaliteedile nõuded, mille kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. Lepingu esemeks oli ideaalses seisukorras olev mootorratas, mis keskmise mõistliku inimese jaoks tähendab seda, et mootorratta seisukord on oluliselt parem kui keskmine kvaliteet. Võõrandamislepingule kohalduvad erisätted asuvad võlaõigusseaduse (

) 2. osa 11-s peatükis. Müügilepingu esemeks oleva asja vastavust müügilepingule reguleerib

-i § 217, mille kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas kokku lepitud tingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja poolt soetatud mootorrattal ei olnud kokkulepitud omadusi, mistõttu saab selgelt väita, et kostja on lepingut rikkunud.

§ 217

lg 2 p 3 sätestab, asi ei vasta samuti kokku lepitud tingimustele, kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) ja selle lisas 14 (edaspidi lisa 1). Kaks puudust, millega mootorratas tehnoülevaatust poleks läbinud, olid defektsed tagatuli ja ABSmoodul. Määruse lisa 1 peatükk 1 sätestab nõuded pidurisüsteemile ja selle kontrollimise metoodika. Sama peatüki punkti 1.6 kohaselt kontrollitakse blokeerumatu pidurisüsteemi (ABS) vaatlusega ja märgutule kontrolliga. Kuna hageja ostetud mootorrattal ABS märgutuli vilkus, siis oleks seda loetud oluliseks rikkeks või puuduseks, millega ei saa tehnoülevaatust läbida. Piduritulele esitatavad nõuded ja kontrollimise metoodika tuleneb Määruse lisa 1 peatükist 4, 5

(9)2-21-109903 mille punkt 4.3.2 kohaselt kontrollitakse piduritule vastavust proovilülitamisega. Kui lülitamine ei vasta nõuetele, loetakse see oluliseks puuduseks. Hageja on kostjat nõuetekohaselt puudustest teavitanud.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 220

lg 1 nõuab, et ostja peab asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat teavitama mõistliku aja jooksul, kui ta lepingule mittevastavusest teada sai. Hageja sai mootorratta lepingule mittevastavusest teada 09.04.2021 ning teavitas sellest müüjat 10.04.

  1. Hageja soovis mootorratta kostjale tagastada, et tehing tagasi pöörata või et kostja remondiks ise mootorratta. Kostja ei soovinud mootorratast tagasi, väites, et tal pole enam raha. Hageja uuris kostjalt korduvalt, milline on tema ettepanek müügilepingu täitmiseks, kuid kostja enam hageja päringutele ei vastanud, vaid esitas 21.04.2021 Osta.ee keskkonnas pretensiooni hageja kohta, kuna viimane andis tema tegevusele osta.ee platvormil negatiivse tagasiside. Pretensiooni menetlemine on kohtumenetluse tõttu peatatud, kuid Osta.ee on oma esialgses hinnangus kinnitanud, et kostja oksjonikirjelduses sisalduv info oli vastuoluline. Pretensioonis sisalduv on oluline ka seetõttu, et sellest nähtub, et kostja ei ole tegelikult kunagi kavatsenud müügilepingut nõuetekohaselt täita, sest tema arvates piisab tema vastutuse välistamisest sellest, kui oksjoni kirjelduses on kirjas, et hilisemaid pretensioone ei arvestata. Esiteks midagi sellist oksjonikirjelduses pole, teiseks selline kostja vastutuse piirang ei saa kehtida varjatud puuduste suhtes. X Xi 19.05.2021 läbi viidud ülevaatuse käigus tuvastatud täiendavatest varjatud puudustest teavitas hageja kostja esindajat 27.05.
  2. Hageja lepingu täitmise nõue põhineb

§ 222

lg 5 (parandamisnõue) Kuivõrd kostja ei vastanud enam hagejale (sh ei pakkunud selgelt mootorratta parandamist), ei jäänud hagejal muud üle kui mootorratas ise remontida, sest alates 01.05.2021 ei oleks hageja enam mootorratast kasutada selliseks otstarbeks, milleks ta oli selle soetanud, kuna mootorratta tehnoülevaatus lõppes 30.04.2021. Kuigi hageja ei andnud kostjale kindlat tähtaega lepingu täitmiseks, siis pidi kostja aru saama, et kuna mootorratta tehnoülevaatuse viimane päev on 30.04.2021, siis oli puuduste kõrvaldamise küsimus pakiline. 20 päevaga mootorratta selliste puuduste kõrvaldamine oleks olnud teostatav (või vähemalt vastava kokkuleppe sõlmimine) ning seetõttu tuleb kostjale puuduste kõrvaldamiseks antud mõistlikuks ajaks lugeda 20 päeva (

§ 82lg 3).

Kostja ei ole hagejale kordagi mõista andnud, et ta sooviks puudusi mingilgi moel kõrvaldada. Pigem on ta hagejat ignoreerinud ja oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidnud. Kostja ainuke ettepanek olukorra lahendamiseks oli 27.04.2021 tehtud mootorratta tagasi ostmise pakkumine hinnaga 3000 eurot, millest hageja keeldus. Kuivõrd kostja keeldus õigustamatult asja parandamast, siis on kostja käitumine käsitletav lepingu olulise rikkumisena

§ 223lg 1 mõttes.

Hageja alternatiivne nõue

§ 115lg 1 alusel (kahju hüvitamine).

Kui kohus peaks leidma, et

§ 222

lg 5 lepingu täitmise nõude eeldused ei ole täidetud, soovib hageja alternatiivselt kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kuivõrd hagi esitamise ajaks on hageja ise mootorratta puudused kõrvaldanud, soovib hageja

§ 115

lg 1 alusel kahju hüvitamist ulatuses, mis vastab tema poolt kantud reaalsetele mootorratta parandamise kuludele. Hageja hinnangul vastutab kostja müüjana antud juhul mootorrattal esinenud varjatud puuduste ja nende kõrvaldamise tulemusel hagejal tekkinud kahju eest. Üldreeglina on

§ 115

kohaldamise eelduseks võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine.

§ 115lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda ka täiendavat tähtaega 6

(9)2-21-109903 määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Hageja on seisukohal, et kostjale täiendava tähtaja andmisel ei oleks tulemust. Kostja lepingu rikkumine oli oluline ka

§ 116

lg 2 mõttes, kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja märgib, et vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isegi juhul, kui tema poolt mootorratta parandamiseks kantud kulutused hüvitatakse, on mootorratta raami purunemise tõttu mootorratta turuhind oluliselt madalam. Hageja nõude osaks on ka kostja osa registreerimistasust (24 eurot). Kostja vastuväited hagiavaldusele Nagu varem esitatud vastuväites hageja avaldusele maksekäsu kiirmenetluses kostja avalduses toodud asjaoludega põhjendustega ei nõustu. Vastab tegelikkuse, et 07.04.2021 a oli sõlminud mootorratta BMW K1200S ostu- müügitehing. Müüja ei ole kinnitanud ostjat, et mootorrattas oli suurepärases seisukorras, aga vastupidi, müüja nimetas olemasolevad mootorratta nõrgad kohad. Just selle tõttu mootorratta müügihing oli vähem keskmise turuhinnast. Ostu müügilepingu sõlmimisel kontrollis hageja mootorratta seisundit ja korrasolekut. Hageja väited lepingu taganemisest 09.04.2021 aga samuti eeldatava mootorratta remondi suuruse kohta on paljasõnalised. Taganemist ei toimunud, õigust lepingu taganemiseks ka ei ole, ning jääb arusaamatuks eeldatavate remonditööde maksumus. (tuvastatud rikked, vajaliku tööde nimekiri ning eelarve remonditööde teostamiseks). Samuti kostja väidab, et kuna hageja nõuab mõistliku kulude hüvitamist, kantud kulude mootorratta remontimiseks hüvitamist ning alternatiivnõudena – kahju hüvitamist, siis hageja peab eelkõige tõendama, et ta on tegelikult on nimetatud kulude kandnud ning seda, et antud kulud on mõistlikud aga samuti seda, et varaline kahju on tõesti eksisteerib. Hageja ei esitanud tõendid selle kohta, et ta on tegelikult kandis kulud seoses mootorratta remontimisega. Hageja poolt esitatud tõenditest on näha, et: Lisa 3 – teksti koopia võõrkeeles; Lisa 4 –tellimuse-lepingu koopia, hageja ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on tasunud antud teenuse eest; Lisa 7 – dokumentide koopia võõrkeeles, antud dokumendist ei ole näha, et tegemist on Kostjalt ostetud sõidukist (ei ole märgitud Vin-kod ja registrinumber), aga samuti Hageja ei ole esitanud tõendi, et ta on teostanud vastava makset; Lisa 9 – arve koopia, hageja ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on teostanud antud arve tasumist; Lisa 10 – pakkumise kirjelduse koopia, hageja ei esitanud tõendi, et ta on teostanud antud teenuse tasumist. Samuti hageja on esitanud arve koopia postikuludele ning sellest ka ei ole näha, et antud arve puudutab käesoleva hagi eset. Hageja ka ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on teostanud antud arve tasumist. Täiendavalt eelpool toodule hageja ise kinnitab, et on teostas mootorratta ülevaatust üleandmisel müüjalt ning asja seisund teda rahuldas. Hageja ei tagastanud asja kostjale. Hageja on 7

(9)2-21-109903 teostanud mootorratta tehniline ülevaatust ning nagu kostjale on teada, hageja kasutab mootorratast sihtotstarbeliselt. Kõik järgsed hageja pretensioonid kostja vastu müüdid asja kohta on ülemääralised. Hageja ostis kasutatud asi hinnaga, mis on turuhinna vähem, asja üleandmises hagejale asjas olevad puudused oli kostja poolt hagejale teatatud. Seega, kostja ei täitnud menetlusliku TsMS 230 lg 1 ettenähtud tõendamiskohustust ning ei esitanud tõendid faktiliste asjaolude kohta, millistel tema nõuded rajanevad. Kostja on nõus käesoleva asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtuistung Kohtuistungil jäid poolel varem kirjalikult avaldatud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus nõustub kostjaga nii asjaolude kui õigusliku argumentatsiooni osas, kuid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja kuulutuse ideaalkorras olevast mootorrattast internetikeskkonnas Osta.ee avaldas. Kostja näitas ratta läbisõiduks 45 000 km. Seega pakkus kostja müügiks kaupa arvestades sellele läbisõidule vastavat normaalset kulumist. Tegelikult avastas aga hageja rattal olulisi vigu, sealhulgas liiklus- ja eluohtlikke (ABS). ABS-i olukorda tunnistas kostja ka ise, kuid väitis hagejale, et see ei maksa midagi. Kui valmistajatehas on paigaldanud sõidukile ABS-i, peab see olema töökorras. ABS-i töö kontrollitakse tehnoülevaatustel. Töötava ABS-ta sõidukid ei ole avalikku teeliiklusesse lubatud. Hageja käitus lepingus heas usus ja parimal võimalikul moel. Hageja tunnistas ratta üleandmisel avastatuid ilmseid ja nähtavaid puudusi (näidikuteblokk ja tahavaatepeegel). Samuti teavitas hageja kostjat hiljem avastatud muudest puudustest, tehes ettepaneku ratas tagasi võtta ja tehing tagasi pöörata. Samuti saatis hageja kostjale kõik ratta vigade avastamisega seotud dokumendid. Hageja käitus ratast liikluskõlbulikuks seades säästlikult – ei asendanud ABSmoodulit uuega, vaid remontis olemasoleva. Hageja esitas nõuetena mootorratta seitsme osa maksumuse. 1. defektne ABS-moodul; 2. defektne kütusenäidik; 3. defektne tagatuli; 4. defektne mootori ketipinguti; 5. defektsed esimesed šarniirid; 6. defektne kardaanitunneli muhv; 7. defektne tagareduktori rõngastihend. Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada esimese kolme osas 1448,66 euro ulatuses (ABS-mooduli parandamine ja postikulu Saksamaalt Eestisse – 1028,16 eurot, mooduli postikulu Eestist 8
(9)2-21-109903 Saksamaale 23,40 eurot, parandatud mooduli montaaž Eestis 23,40 eurot, kütuseandur 238,50 eurot ja tagatuli 105,60 eurot). Kuludokumendid on hageja kostjale saatnud ja esitanud ka kohtutoimikusse. Hageja esitatud vigu ja puudusi 4-7 loeb kohus tekkinuks mootorratta mõistliku kulumise tagajärjel. Nende puhul ei näe valmistajatehas ette ülevaatus- või vahetamisvälpa, vaid need osad vahetatakse vastavalt kulumisele. Kohus jätab detailide 4-7 osas hagi rahuldamata. Kostja vastuväiteid ei saa võtta arvesse. Asjaolu, et hageja mootorratta remontis ja seda kasutab, ei tähenda, et tal poleks õigust nõuda kostjalt kahju. Kohus teeb otsuse

§ 14

lg-te 1 ja 2, § 115 lg-te 1 ja 3, § 116 lg 2; § 217 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 218 alusel. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale. Hageja on kohtukuluna esitanud tasutud riigilõivu 275 eurot, seega on tuleb kostjalt välja mõista 172,67 eurot (1448,66 x 275 : 2307,13) tasutud riigilõivu hüvitamiseks. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2022 kohtuotsusega. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.