KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-129071 Tsiviilas

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 70 eurot, s.o lepingu kehtivuseajal 20 eurot ja pärast lepingu lõppemist 50 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg
2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega võib hüvitist nõuda meeldetuletuskirja eest, kui võlgnikule on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus enne tasulist kirja. 04.10.2022 hagi täienduse kohaselt on kostjale lepingu kehtivuse ajal edastatud 4 tasulist meeldetuletuskirja 01.03.2022, 29.03.
3. 02.05.2022 ja 30.05.
4. Kuna neile neljale kirjale ei ole eelnevalt saadetud tasuta 3

§ 407

lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 I lause kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuse kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest, ning hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles 07.06.2022, ei ole 08.06.2022 meeldetuletuskirja osas täidetud VÕS § 1132 lg 3 sätestatud piirang ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 08.06.2022 meeldetuletuskirja eest tasu väljamõistmine. Kohus loeb põhjendatuks meeldetuletuskirja tasu 28.06.2022 ja 20.07.2022 meeldetuletuskirjade eest (25+5), s.o 30 eurot. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, saadetud SMS-ide ajad) hageja kostjaga ühendust võttis. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, millal ja mis viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toiminguid, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja tegi lisaks kolme meeldetuletuskirja saatmisele muid toiminguid. Seega tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata ning rahuldada 30 euro ulatuses (s.o viidatud meeldetuletuskirjade osas). 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 5245,98 eurot, s.o põhivõlg 4000 eurot, intress 709,66 eurot, viivis 466,32 eurot ja sissenõudmiskulud 70 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 5205,98 eurot, s.o põhivõlg 4000 eurot, intress 709,66 eurot, viivis 466,32 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,2% ((5205,98x100) / 5246,98). Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 99,2% ulatuses kostja kanda ning 0,8% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja on esitanud hagis taotluse, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks kostjalt.
2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 595 eurot saab pidada põhjendatuks menetluskuluks. 9. Kokku on hageja menetluskulud seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 99,2% ehk 590,24 eurot (595*99,2%). Seega hageja kantud menetluskulu summas 4,76 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. 4

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 5