KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1649

) alusel kinni. Menetluse käigus väitsid isikud, et plaanisid esialgu minna Soome, kuid loobusid sellest piirikontrolli tõttu ja otsustasid tulla Eestisse. Nad ujusid 01.08.2022 üle Narva jõe Peipsi järve lähedal, liikusid jalgsi Kauksisse ja sõitsid sealt bussiga Tartusse ning sealt edasi Valka. Väidetavalt soovisid nad pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Kui politsei nad peatas, olid nad väidetavalt tagasi minemas Tartusse, sest Valgas ei olnud võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. 3-22-1649 Rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena tõi X välja, et Venemaal ei ole piisavalt vabadust, tal paluti anda valeütlusi ning kui ta sellest keeldus, siis takistati kooli lõpetamist, teda on juhuslikult peatatud ja pekstud ning ta on kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja. 2. PPA esitas Tartu Halduskohtule 03.08.2022 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 362

lg 2 alusel, sest esinesid

§ 361lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kinnipidamise alused.

3. Tartu Halduskohus rahuldas taotluse 03.08.2022 määrusega ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (põhjendused lisatud 04.08.2022 määrusega). Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku puhul esinevad

§ 361lg 2 p-des 2, 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

PPA-l tuleb välja selgitada isiku Eestisse saabumise motiivid ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid. Põgenemisohule viitas halduskohtu hinnangul ebaseaduslik piiriületus ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamine. Liikumisteekonda arvestades võis kahelda selles, et isik soovis taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis.

1. Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 määrusega rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse 04.10.2022 määrusega menetlusse võtmata.
2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2022 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

362 lg 5 alusel, sest isiku puhul esinevad

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiline väljasaatmine. Isiku esmaste seletuste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tal on rahvusvahelise kaitse vajadus. Selgitused selle kohta, et Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi ja takistati kooli lõpetamist, on tõendamata. Lähiajal viiakse läbi täiendav intervjuu. Samuti on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega ning tegi seda alles pärast tabamist. Enda sõnul soovis ta esmalt minna Soome. Põgenemisohule osutab see, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on väljendanud enda käitumisega soovimatust täita lahkumiskohustust (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-d 6 ja 8). Kinnipidamise asjaolude põhjal võib järeldada, et ta oli pigem Eestist lahkumas, sest rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast politseiga kohtumist. Puudutatud isiku sõnul tuli ta Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema, kuid ei uurinud enne selle protsessi kohta. Tema kaaslane on olnud tegevteenistuses mereväes ja teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel ning tal olid kaasas võõra inimese nimele väljastatud dokumendid. Muud järelevalvemeetmed ei oleks isikust lähtuva põgenemisohu tõttu tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 määrusega taotluse ja andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (resolutsiooni p 2). Halduskohus nõustus Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2022 määruse põhjendustega. Kinnipidamine on vajalik puudutatud isiku Eestisse saabumise ning tagakiusu ja ohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks. Selleks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Tema ütlused on tõendamata ning väited vabaduse puudumise kohta Venemaal on üldsõnalised (

§ 361lg 2 p 4). Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud kohe pärast Eestisse jõudmist, vaid politseiga kohtumise järel ehk kui ilmnes edasiliikumise takistus 2

§ 361lg 2 p 5).

Põgenemisohtu kinnitavad nii VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud muud asjaolud. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, tema käitumisest ja sõnadest võib järeldada soovimatust naasta päritoluriiki. Esialgu soovis ta minna Soome, kuid selle ebaõnnestumisel tuli Eestisse. Liikumisteekond Vasknarvast Valka osutab, et ta soovis Eestist lahkuda. Puudutatud isik ei otsinud võimalust esitada rahvusvahelise kaitse taotlust pärast Eestisse saabumist. Ta pidi mõistma, et seda on võimalik teha ka mujal kui Valgas. Kuna isiku Eestisse saabumise asjaolud on ebaselged ja tal puuduvad Eestiga sidemed, ei ole usaldust, et järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguteks. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad küll täiendavat väljaselgitamist, kuid selleks ei pea puudutatud isik viibima kinnipidamiskeskuses. Üksiti ei ole PPA põhjendanud, missuguseid menetlustoiminguid tehakse ja missugust teavet on vaja veel koguda. PPA ja halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu. Puudutatud isik on noor naine ning tema elukaaslane on kinnipidamiskeskuses. Ta ei lahkuks Eestist elukaaslaseta. Puudutatud isik on selgitanud, miks ta ületas piiri ebaseaduslikult ning liikus Tartust Valka. Ta soovis Tartusse naasta, sest Valgas ei olnud migratsioonibürood, ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Viivitus ei olnud pikk. PPA ega kohus ei arvestanud, et puudutatud isikul oli võimalik olla hostelis, kuid ta soovis ruttu esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. See taotlus on põhjendatud. Venemaal otsiti läbi puudutatud isiku elukaaslase tuttava korter. Puudutatud isiku käitumisest ei saa järeldada soovimatust täita lahkumiskohustust. Halduskohtu hinnangut usalduse puudumise kohta ei toeta objektiivsed asjaolud. Halduskohus ei kaalunud vabaduspõhiõiguse riivet ja kinnipidamise vajalikkust.
2. PPA palus jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole välja toonud, missugused asjaolud jäeti õigusvastaselt arvesse võtmata. Põgenemisohtu hinnates arvestas PPA muu hulgas sellega, et isiku kaaslane on väidetavalt juba varem taotlenud teises riigis rahvusvahelist kaitset ning selle saanud, kuid pöördunud pärast kaitse saamist vabatahtlikult tagasi riiki, mille eest kaitset taotles. Samuti arvestas PPA, et enne Eestisse saabumist tutvus kaaslane väidetavalt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korraga ja planeeris põhjalikult teekonda, ning asjaoluga, et isikute esmane soov oli minna Soome. Puudutatud isik ei ole veenvalt põhjendanud, miks viivitati rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Seetõttu võib kahelda tema soovis taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA ei ole olnud tegevusetu, vaid on kõrvutanud puudutatud isiku ütlusi päritoluriigi teabega. Detsembris kuulatakse ära isiku arvamus ja vastuväited. Loamenetluses ei pea detailselt avaldama, missuguseid päringuid ja toiminguid on PPA vahepeal teinud. Asjaolud, mis puudutavad

§ 361

lg 2 p-i 5, on leidnud kinnitust Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrustes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Halduskohus tugines loa andmisel samadele normidele. 11.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega, nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13). 12. Puudutatud isiku esialgsete seletuste järgi taotles ta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi, millest keeldumisel takistati tal kooli lõpetada, teda peksti arusaadava põhjuseta ning ta oli kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja. Menetlus oli taotluse esitamise ajal algusjärgus ning PPA-l puudus kindlus rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärkides. Puudutatud isiku esmased seletused on üpris üldsõnalised. Temaga oli 25.08.2022 läbi viidud esimene intervjuu. Võib eeldada, et loa pikendamise taotluse esitamise ajal ei olnud kõiki isiku väiteid veel kontrollitud ning võis esineda vajadus täpsustavate seletuste saamiseks, sh vajadus teha menetlustoiminguid, mis eeldasid isiku isiklikku osavõttu. PPA oli kavandanud täiendava intervjuu ning 2022. a detsembris kaebaja ärakuulamise arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eelnevat arvestades ei ole PPA olnud menetluse toimetamisel tegevusetu. 13.

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 361lg 21).

Seejuures peab põgenemise ohu kindlakstegemiseks esinema vältimatult mõni

§ 361

lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb seda asjaolu hinnata kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega. Põgenemisoht peab kinnipidamiseks olema piisavalt suur (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). 14. PPA on seostanud põgenemisohu VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaoludega, kuid arvestas ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudutavate vastuoludega isiku ütlustes ja puudutatud isiku kaaslasega seotud asjaoludega. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga. Vaidlus puudub, et puudutatud isik ületas välispiiri selleks mitte ette nähtud kohas ning ta ei ole saanud luba Eestis viibimiseks (VSS § 68 p 8). Lisaks ebaseaduslikule piiriületusele kinnitavad põgenemisohtu puudutatud isiku vastuolulised ütlused rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamise kohta, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tema tegelik soov ei olnud taotleda kaitset Eestis. Määruskaebuse väited ei lükka seda hinnangut ümber. Isiku sõnul saabus ta koos kaaslasega Eestisse selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Seda sooviti 4

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud asjaolud.

Selle normi alates 16.08.2022 kehtiva sõnastuse järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj). Praegusel juhul ei peetud puudutatud isikut enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Seega ei olnud õige tugineda

§ 361lg 2 p-le 5 ning selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

16. Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Eelduslikult ei suuda

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemisohu tuvastamisel põgenemist tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isikul puudub ka kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate kaalutlustega. Seega ei saa praegust kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks. 17. Ringkonnakohus rõhutab, et isikut on

§ 361

lg 2 p 4 alusel lubatud kinni pidada üksnes senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud, st üldjuhul kuni rahvusvahelise kaitse taotlust lahendava otsuse koostamiseni. 5

§-s 181 sätestatud taotluse läbivaatamise tähtaegu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13 ja 16; 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-201232, p 13.2). PPA-l tuleb praegusel juhul silmas pidada, et puudutatud isikut ei ole lubatud kinnipidamiskeskuses kinni pidada

§ 361lg 2 p 5 alusel.

1. Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
2. X-le tuleb vene keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) 6