p 5,
,
lg 2 p 4,
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1,
lg 1,
järgi üldmenetluses Prokurör Endla Ülviste Süüdistatav Kaitsja KENERT-RANNER REVA, isikukood: 37706126026; elukoht: xxxx, viibib xxxx kodakondsus: xx; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: xxxx; kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati: 22.05.2009.a. otsusega vangistusega 2 aastat, 4 kuud ja 2 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 06.05.2011.a., väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: vahistamine alates 08.12.2011.a., kahtlustatavana kinnipidamine 06.12.-07.12.2011.a. Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
1 Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva 24.10.2011.a. toimepandud kuriteoepisoodis
Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva
p 5 järgi ja karistada teda vangistusega 17 (seitseteist) aastat.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning liitkaristuseks mõista 19 (üheksateist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Kenert-Ranner Reva kinnipidamisest, s.o alates 06.12.2011.a. Kenert-Ranner Reva’ suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kenert-Ranner Reva’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 3013 eurot; - tunnistajate ja kannatanu sõidukulude eest kokku 61,62 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot; - DNA-ekspertiiside eest summas 5757 eurot; - käekirjaekspertiisi eest 282 eurot; - jäljeekspertiisi eest 314 eurot; - tulirelvaekspertiisi eest 420 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-5017, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid S.P’u poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista KenertRanner Revalt välja S.P’u kasuks 621,04 eurot, mis kanda arveldusarvele nr xxxx Swedbank. A.K poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista KenertRanner Reva’lt välja A.K kasuks 1099 eurot. Asitõendid ja salvestised: 2 Kriminaalasja materjalide juures asuvad: - T.K juhiluba nr xxxx asub (asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - koopia regionaalministri käskkirja nr 1-4/24 (08.02.2011) väljavõttest; sõiduauto GAZ 2410 reg nr xxxx müügileping; leping nr xxx Laenuäri OÜ; koopia laenu-pandilepingust nr xxxx – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Klick Eesti AS poolt esitatud dokumendid: koopia T.K nimele väljastatud juhiloast, koopia liisingu arve-saatelehest (05.11.11) 1-l lehel, järelmaksulepingust nr xxxx (05.11.2011), lepingu üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Tele2 Eesti AS poolt esitatud originaaldokumendid: Tele2 liitumisleping nr xxxx, Tele2 juurdeostuleping, arve nr xxxx ja arve nr xxxx – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Allkirja vastu kannatanule S.P’ule tagastatud esemed (ehted) – jätta S.P’ule. Eseme üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tagastatud esemed: - mobiiltelefon Nokia N8-00 IMEI: xxxx, mille Tele2 kõnekaart abonentnumbrile xxxx ja OÜ Incasssor ära võetud esemed (tagastatud Tele2 Eesti AS poolt volitatud isikule) – jätta Tele 2 Eesti AS-le; - sülearvuti DELL koos toiteadapteriga (tagastatud Klick Eesti AS poolt volitatud isikule – jätta Klick Eesti AS-le; - sõiduk Škoda Octavia reg nr xxxx, 2 komplekti sõiduki võtmeid koos puldiga ja sõiduki registreerimistunnistus (tagastatud Swedbank Liising AS poolt volitatud isikule) – jätta Swedbank Liising AS-le. Politsei- ja Piirivalveameti hoidlasse (Tallinn Rahumäe tee 6) akti alusel üle antud esemed: - DNA ekspertiisiaktiga nr 12E-GE0069 tagastatud esemed: kilekott (sisemine) laiba pea ümbert (pakend nr 1), kilekott (välimine) laiba pea ümbert (pakend nr 2), kleeplint laiba peas olnud välimise kilekoti pealt (pakend nr 3), kivi koos kivi ümber olnud kilekoti, köie ja heinapakinööriga (pakend nr 4) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 15.11.2011 aadressil xxxx ära võetud esemed: kauplus Klick arve nr xxxx (pakend nr 1), Elisa stardipakett (pakend nr 10), Tele2 Eesti AS puruks rebitud lepingud (pakend nr 16), Klick Eesti AS puruks rebitud lepingud (pakend nr 17), käterätik (pakend nr 18) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - fotoaparaadi mälukaart Kingston 2GB (pakend nr 2), 2 DVD plaati (pakend nr 3), mälupulk OPYS (pakend nr 4), mälupulk SD/MINI SD/TFLASH (pakend nr 5), mälupulk MINI USB Receiver (pakend nr 6), mälupulk SanDisk (pakend nr 7), mälupulk Kingston (pakend nr 8), fotoaparaadi mälukaart XTREME 128 MB (pakend nr 9), väline kõvaketas CHRONOS (pakend nr 11), mobiiltelefon Nokia 2600 IMEI kood. xxxx (pakend nr 12), arvuti Inspiron N5110 (pakend nr 13) – kohtuotsuse jõustumisel anda üle Kenert-Ranner Revale; - pruuni värvi mapp (Centrum) selles sisalduvate dokumentidega, mälupulga Kingston U3 smart Data Traveler 1 GB jt esemed (pakend nr 14), Elisa sim-kaart nr xxxx koos kaardiümbrisega (pakend nr 15) – dokumendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mapp koos teiste esemetega – kohtuotsuse jõustumisel anda üle Kenert-Ranner Revale; - mobiiltelefon Nokia 6233 IMEI: xxxx, milles kõnekaart abonentnumbriga xxxx – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3 - kilepakend (mobiiltelefoni Nokia N8 ümber olnud kilepakend) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kaelas kantav kaart – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendi vaatlusprotokollidega sõiduautost Škoda Octavia reg nr xxxx ära võetud esemed: käsikühvel kirjaga Fiskars, plastpudel vedelikuga, suitsukonid, aluskaart 2 mikrosil tõmmisega, kilekott kirjaga Maaleht, milles autoapteegi standartvarususse kuuluvad esemed (välja arvatud kaelatugi ja kinnitusteibi rull) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kinnitusteibi rull - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 28.12.2011 Kenert-Ranner Reva elukohas aadressil xxxx ära võetud esemed: ZTE karp, mille kleeps IMEI: xxxx, s/n xxxx, sülearvuti DELL instruktsioonid (3 tk); nöörikera ja nööritükk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 09.01.2012 aadressil xxxx ära võetud riideesemed: dressipluus (Puma), dressipüksid (Cycling) ja dressipüksid (Tactel) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - musta värvi meeste kingad – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - puidust mööblidetail – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Salvestised: kõnesalvestised 1-l CD plaadil, kiiruskaamerate salvestised 1-l CD plaadil. turvakaamera videosalvestised 2-l CD-plaadil, turvakaamera videosalvestis 1-l DVD-plaadil – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 27.09.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Kenert-Ranner Revat süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi, esitas 17.05.2011 Raplas Tallinna mnt 14 Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Rapla teeninduse töötajale võltsitud väljavõtte regionaalministri 08.02.2011 käskkirjast nr 14/24, milles Kenert-Ranner Reva nime asemel oli trükitud Kalmer Kirsile uueks nimeks Kenerth-Ranner Reva, eesmärgiga saada Kenerth-Ranner Reva nimele uus ametlik dokument (isikutunnistus ja Eesti kodaniku pass). Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
Samuti tema, 19.09.2011 kella 07.30 paiku aadressil xxxx lõi voodis magavale S.Ple (P) puidust esemega pea piirkonda, tekitades S.Ple parema kõrva taha haava, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse. 4 Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
Samuti tema, isikuna kes on varem toime pannud
199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastades ajavahemikul 17.09.2011 kuni 19.09.2011 xxxx asuvast korterist S.P`le kuuluvad esemed: lehekujuliste lülidega kullast kaelaketi maksumusega 2000 EEK, keerdus lülidega kullast kaelaketi maksumusega 1500 EEK, kullast kaelaketi maksumusega 1000 EEK, kullast kaelaketi (750 EEK) koos kullast ja rohelisest naturaalkivist ripatsiga (300 EEK) maksumusega kokku 1050 EEK, kullast kaelaketi (1250 EEK) koos kullast ripatsiga /vähi sodiaagimärk/ (350 EEK) maksumusega kokku 1600 EEK, kullast väikese briljandiga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1200 EEK, kullast väikese briljandiga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1100 EEK, kullast topaaskiviga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1700 EEK, kullast väikese briljandi ja topaaskiviga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1300 EEK, kullast rohelise naturaalkiviga naiste sõrmuse maksumusega 1200 EEK, kullast meeste sõrmuse maksumusega 700 EEK, kullast naiste sõrmuse maksumusega 200 EEK, kullast meeste laualatussõrmuse maksumusega 500 EEK, kullast meeste laulatussõrmus maksumusega 400 EEK, kullast naiste naturaalkiviga sõrmuse maksumusega 800 EEK, hõbedast merevaiguga mansetinööbi maksumusega 50 EEK, hõbedast puudrikarbi maksumusega 450 EEK,kullast kaelaketi (2850 EEK) koos risti-kujulise ripatsiga (600 EEK) maksumusega kokku 3450 EEK, tsirkoonist ülekullatud lipsunõela ja mansetinööpide komplekti maksumusega kokku 64 EUR, hõbedast kaelaketi maksumusega 10 EUR ja rahakotist sularaha: 1800 EEK ja 52 EUR ning võttis ilma kaardi omaniku nõusolekuta S.P nimele väljastatud Swedbank pangakaardi numbriga xxxx välja sularaha ja tasus ostetud kaupade eest: 19.09.2011 kell 09.56 võttis Swedbank sularahaautomaadist aadressil Tallinn Läänemere tee 2c välja sularaha summas 160 EUR; tasus 19.09.2011 kell 10.05 Säästumarketis aadressil Tallinn Läänemere tee 2C ostetud kaupade eest summas 73.28 EUR; tasus 19.09.2011 kell 10.15 R-kioskis aadressil Tallinn Katleri 23 ostetud kaupade eest summas 6.00 EUR, seega kokku S.Pule kuuluvat vara 1476.76 EUR väärtuses. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti tema 25.10.2011, olles kannatanuna hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuses aadressil Tallinn Vikerlase 14 kriminaalmenetluse käigus kannatanuna ülekuulamisel teadvalt tegelikkusega vastuolus olevaid ütlusi, väites et ajavahemikul 24.10.2011 kuni 25.10.2011 kella 10.00-ni varastati Tallinnas, xxx maja juurest tema kasutuses olnud S.K´ule kuuluv sõiduk GAZ 24-10 reg nr xxxx , samuti sõiduki registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis, varuvõtmed ja tema (Kenert-Ranner Reva) nimele väljastatud isikutunnistus, millega talle tekitati materiaalne kahjus summas 1522.78 EUR. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluse käigus teadvalt valeütluste andmise. Samuti tema ajavahemikul 03.11.2011 kell 22.31 kuni 04.11.2011 kell 04.34 Kesk-Eesti piirkonnas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ning omakasu motiivil, s.o eesmärgiga kasutada pärast T.K tapmist tema kasutuses olnud vara ning T.K isikuandmeid kasutades 5 omandada tema arvelt endale vara, pani toime T.K tapmise, tulistades teda eeluurimisel tuvastamata tulirelvast kahel korral kukla piirkonda, põhjustades sellega T.K surma. Seega Kenert-Ranner Revat pani toime
Samuti tema. kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.08 kuni 12.23 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil teenindajale K.Ple, eesmärgiga osta T.K nimelt järelmaksuga sülearvutit xxxxx, seeria nr 6 ZQPGP1, kood xxxx hinnaga 649 EUR. Samuti tema, kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.43 kuni 12.46 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses teenindajale J.Kle eesmärgiga osta T.K nimelt järelmaksuga 24 kuuks mobiiltelefoni Nokia N8 IMEI: xxxx hinnaga 379 EUR. Samuti tema, kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 07.11.2011kella 18.05-18.15 ajal Swedbank AS Foorum kontoris aadressil Tallinn Narva mnt 5 tellerile I.Sle eesmärgiga saada enda valdusesse T.K pangakontolt nr xxxx eelnevalt kontole kiirlaenuna laekunud sularaha summas 200 EUR. Kuna Kenert-Ranner Revat teenindanud telleril tekkis kahtlus, et isiku poolt esitatud dokument ei kuulu kliendile, lahkus Kenert-Ranner Reva raha saamata pangakontorist. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
Jtud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.08 kuni 12.23 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil sooviga osta järelmaksuga sülearvutit, esitas teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx, ning võltsis järelemaksu lepingul nr xxxx ning liisingu arvel nr xxxx T.K allkirja, millega lõi teenindajale K.Ple vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusel talle väljastati järelemaksuga sülearvuti xxxxx, seeria nr 6 ZQPGP1, kood xxxx hinnaga 649 EUR. Samuti tema, esitas 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.43 kuni 12.46 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses varalise kasu saamise eesmärgil sooviga osta järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia N8, teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx, ning võltsis Tele2 liitumislepingul, Tele2 juurdeostulepingul arvele nr xxx ning arvel nr xxx T.K allkirja, millega lõi teenindajale J.Kle vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusel talle väljastati järelmaksuga 24 kuuks mobiiltelefoni Nokia N8 IMEI: xxxx hinnaga 379 EUR. Samuti tema, 07.11.2011kella 18.05-18.15 ajal Swedbank AS Foorum kontoris aadressil Tallinn Narva mnt 5 esitas T.K pangakonto kasutamise õiguse saamise eesmärgil sinna eelnevalt kiirlaenuna laekunud sularaha summas 200 EUR väljavõtmiseks tellerile I.Sle teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx. Kuna Kenert-Ranner Revat teenindanud telleril tekkis kahtlus, et isiku poolt esitatud dokument ei 6 kuulu kliendile,jäi kuritegu lõpule viimata ja Kenert-Ranner Reva lahkus raha saamata pangakontorist. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi, võltsis 24.10.2011 aadressil Harju maakond xxxx S.Kle kuuluva sõiduki GAZ 24-10 reg nr xxxx müügilepingul S.K allkirja. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsis 05.11.2011 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil järelemaksu lepingul nr xxxx ning liisingu arvel nr xxxx T.K allkirja. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsis 05.11.2011 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses varalise kasu saamise eesmärgil Tele2 liitumislepingul, Tele2 juurdeostulepingul arvele nr xxx ning arvel nr xxx T.K allkirja. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime
MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Kenert-Ranner Reva tunnistas end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt: Kenert-Ranner Reva tunnistas oma süüd täielikult
, § 209 lg 2 p 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides ning osaliselt
Süüdistatav ei tunnistanud end süüdi
Ristküsitluste käigus küsimustele vastates selgitas süüdistatav kuritegude osas, millistes end süüdi ei tunnistanud või tunnistas osaliselt, et ta ei ole S. P suhtes vägivalda tarvitanud, samuti ei tapnud ta T.K, tapmise panid toime teised isikud. Varguse toimepanemist tunnistas ta osaliselt, ja sigarettide vargust ta ei tunnistanud ja väitis, et kannatanu sai need endale. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu S.P, tunnistajad V.N, K.A, K.N, E.H, T.M, T.T, U.M, S.B, M.P, S.H, I.S, S.K, A.L. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Nendeks olid:
p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Jälitusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 158-175; I kd, tl 7-24A; kuvati ekraanile), - Jälitusprotokoll koos lisadega ja stenogramm V.N poolt 05.11.2011 abonentnumbrilt xxxx politsei lühinumbrile 110 tehtud kõnedest (kd K I lk 176-187; I kd tl 34-45) ja CD plaat kõnede salvestistega (lisatud kriminaaltoimikule); - Jälitusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 188-192; I kd, tl 46-50); - K. K töögraafik ja iseloomustus (kd K I lk 193-195; IV k, tl 220-222); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 196-228; I kd tl 57-89); 7 - Surnu ekspertiisiakt nr 198 koos lisadega (kd K I lk 229-249; I kd, tl 106-126); - Tundmatu laiba isiku tuvastamise õiend koo lisamaterjalidega (kd K I lk 250-259; I kd, tl 128-136); - Ekspertiisiakt nr 12E-TB0009 koos lisadega (kd K I lk 260-263; I kd, tl 151-154); - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia (kd K I lk 264; I kd, tl 163); - Päring Tartu mnt-l olevates liikluskaamerates sõiduauto reg.nr xxxx rikkumiste kohta kiiruskaamerates ajavahemikul 03.11.2011-06.11.2011 koos salvestise väljatrükkidega 4-l lehel (kd K I lk 265, 266, 267-270; I kd, tl 170, 171, 175-178, salvestis lisatud CD plaadil kriminaaltoimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K I lk 271-275; I kd, tl 205-209); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K I lk 276-287; I k, tl 210-221); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabelitega (kd K I lk 288-310; II k, tl 5-27); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga ((kd K II lk 1-2; II k, tl 40-41); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 3-14; II k, tl 42-53); - Vaatlusprotokoll koos lisade fototabelitega (kd K II lk 15-20; II k, tl 54-59); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 21-23; II k, tl 64-66); - Ekspertiisiakt nr 12 E-TR0024 koos lisadega (kd K II lk 24-29; II k, tl 69-74); - Läbiotsimisprotokoll 15.11.2011 (xxxx) koos lisadega (kd K II lk 30-45; II kd, tl 76-91); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja kaupluse Klick arve koopia, Tele2 liitumislepingu koopia ja arve, paber relvade nimekirjaga, avaldusega politseile, CV väljavõttega (kd K II lk 46-60; II k, tl 92-106); - Ekspertiisiakt nr.11E-GE1158 (kd K II lk 61-72; II k, tl 131-142); - Päring kriminaalasjas nr 11230116015 ja vastus päringule koos lisadega (kd K II lk 73-79; II k, tl 163-169); - Päring kriminaalasjas nr 11230116015 koos vastuse ja fotodega (kd K II lk 80-83; IV kd, tl 125-128); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 84-99; II kd, tl 246-261); - Päring koos vastusega hotellist Dorpat (kd K II lk 100-103). 17.05.2011 toime pandud
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Asitõendi vaatlusprotokoll (kd K II lk 104-105; III kd, tl 13-14); - K.-R. Reva nimemuutusega seotud dokumentide koopiad (kd K II lk 106--13; III k, tl 1926). 19.09.2011 toime pandud
järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis ning 17.09.2011-19.09.2011 toime pandud
P pangakonto väljavõte ja kaarditehingu vaidlustamise avaldus (kd K II lk 114-116; III k, tl 38-40); - Patsiendikaart (kd K II lk 117-118; III k, tl 41-42); - Isiku läbivaatuse protokoll (kd K II lk 119-120; III k, tl 43-44); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 121-133; III k, tl 56-68); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 134-135; III k, tl 73-74) - Vastus päringule koos sularahaautomaadi kaamera salvestustega (kd K II lk 136-139; III kd, tl 90-93); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 140-143; III kd, tl 103-106, salvestis on CD plaadil lisatud toimikule); - Koopia 19.09.2011 kell 10.04 tehtud tehingu ostutšekist (kd K II lk 144; III kd, tl 110). 8 24.10.2011 toime pandud
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning 25.10.2011 toime pandud
Reva avaldusest PP Ida politseiosakonda sõiduauto Volga reg nr xxxx varguse kohta (kd K II lk 145; III k, tl 125); - Koopia teatisest kriminaalmenetluse nr 11230115262 alustamise kohta (kd K II lk 146; III kd, tl 124); Koopia kannatanu 25.10.2011.a, ülekuulamise protokollis koos joonistanud skeemi ja koopiatega sõiduauto dokumentidest ja väljavõttega Kuldse Börsi kuulutusest (kd K II lk 147154; III k, tl 126-133); - Asitõendi vaatlusprotokoll ja müügileping (kd K II lk 155-156; III kd, tl 143-144). 05.11.2011 ja 07.11.2011 toime pandud
§-de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 349 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides: - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 157-158; II kd, tl 154-155); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II 159-167 lk II kd, tl 174-182, salvestis CD plaadil lisatud toimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll (kd K II lk 167-172; II k, tl 183-187); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 173-175; II kd, tl 201-203); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 176-181; II kd, tl 208-213); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 182-190; II kd, tl 214-222, salvestis CD plaadil lisatud toimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 191-192; II kd, tl 235-236); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 193-201; II k, tl 237-245); - Ekspertiisiakt nr 12E-DK0017 (kd K II lk 202-208; II k, tl 266-272). Samuti esitas prokurör kohtule salvestised, millised avaldati: - Kõnesalvestised ühel CD plaadil (lisa 30.04.2012 koostatud jälitusprotokolli juurde) – ümbrik nr
p 5 järgi mõista karistuseks 17 aastat vangistust;
järgi mõista karistuseks 3 aastat vangistust;
lg 2 p 4 järgi mõista karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 2 p 1,
ja
lg 1 järgi, kelmusega seotud dokumendi võltsimises, kuritegude ideaalkogumi eest mõista karistuseks 3 aastat vangistust;
lg 1 järgi mõista karistuseks 2 kuud vangistust;
lg 1 sõiduki müügilepingul S.K allkirja võltsimises mõista karistuseks 2 kuud vangistust;
järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 1 alusel 10 mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 19 aastat vangistust, karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, 06.12.2011.a. Samuti palus välja mõista sundraha ja menetluskulud: kaitsjatasu ning ekspertiisitasud. Prokurör pidas kannatanute S.P ja A.K tsiviilhagisid põhjendatuks ning palus need rahuldada. Kaitsja leidis, et sisuliselt on K.-R. Reva tunnistanud
lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 320 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et kuivõrd kannatanu S.P ei mäleta enda löömist ning ei ole valu tundnud, tuleks tekkinud kahtlused tõlgendada K.-R. Reva kasuks ja ta tuleks süüdistuses
Kaitsja taotles K.-R. Reva õigeksmõistmist ka süüdistuses
p 5 järgi ning leidis, et antud süüdistus on tõendamata, süüdistatav on esitanud alibi, eeluurimisel ei ole süüdistatava poolt nimetatud isikuid suudetud tuvastada. Kaitsja hinnangul toetavad süüdistatava versiooni ka jälitusprotokoll, hotelli vastus ja DNA-ekspertiisiakt, millede pinnalt võisid sündmuskohal, hotellis ja T.K sõidukis viibida tundmatud isikud. Kannatanu S.P selgitas, et jääb oma tsiviilhagi juurde ning samas täpsustas varastatud esemete väärtust ning lisas, et sai osa esemeid endale. Kannatanu A.K kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas prokuröri kaudu kohtule avalduse, mille kohaselt jääb varasemalt antud ütluste juurde ning palub tsiviilhagi rahuldada. Nimetatud kannatanu avaldus avaldati kohtuistungil ja lisati kriminaaltoimikusse (kd K i lk 128). Süüdistatav oma viimases sõnas väitis, et ta ei ole T.K mõrva sooritanud, ning kohtueelne uurimine oli puudulik, ebaselgused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus kohtuotsuse parema jälgitavuse eesmärgi esitab järeldused süüdistuse kaupa. 1) Süüdistuses
lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva väitis algselt kohtus, et tema selles episoodis end süüdi ei tunnista, kuna ta pole võltsinud tema poolt esitatud dokumenti. Ristküsitluse käigus süüdistatav selgitas, et ta esitas võltsitud dokumendi, teades, et seal on vale nimi ja tema sooviks oli saada ID-kaart ja pass tegelikkusele mittevastava eesnimega, kuid võltsimise pani toime teine isik (K I lk 70). Käesolevas süüdistuses ei süüdistatagi K.-R. Reva antud dokumendi võltsimises, vaid teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises teatud õiguste omandamise eesmärgil. Seega Reva sisuliselt tunnistas end antud kuriteos süüdi, kuna ta on omaks võtnud selle, et eesmärgiga omandada teatud õigusi esitas ta teadvalt võltsitud dokumendi kodakondsus- ja migratsioonibüroos. Lisaks Reva poolt süü sisulisele omaksvõtule ja ristküsitluse käigus antud ütlustele tõendavad antud kuriteo toimepanemist ka: - asitõendi vaatlusprotokoll (K II lk 104), millises on vaadeldud K.-R. Reva poolt PP Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Rapla teenindusele esitatud võltsitud nimemuutust tõendavat dokumenti, - antud võltsitud dokumendi koopiaga (K II LK 105), 11 - K.-R. Reva nimemuutusega seotud koopiatega (K II lk 106-113), millest nähtuvalt regionaalministri 08.02.2011 käskkirjaga anti Kalmer Kirsile uus ees- ja perekonnanimi, milliseks oli Kenert-Ranner Reva, mitte aga Kenerth-Ranner Reva. Eelanalüüsitud tõenditest tulenevalt oli süüdistatav teadlik sellest, et temale väljastatud uueks nimeks on Kenert-Ranner, mitte aga Kenerth-Ranner ning tema enda väite kohaselt valmistas isik, keda ta nimetada ei soovinud, võltsitud käskkirja, millise süüdistatav esitas teatud õiguste saamiseks (uue dokumendi) kodakondsus- ja migratsioonibüroole, seega on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on eelanalüüsitult tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna soovis dokumendi esitamisel saavutada teatud õigusi. 2) Süüdistuses
320 lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva tunnistas end antud kuriteos osaliselt süüdi ja ristküsitluse käigus täpsustas, et sõidukit ta ei varastatud, tegelikkuses müüs ta auto maha ja ta andis valeütlusi (K I lk. 81). Antud ütlustest nähtub, et isik tunnistab, et faktiliselt ei toimunud auto varastamist, vaid ta ise realiseeris sõiduki, seega tema politseile esitatud avaldus varguse toimepanemise kohta oli teadvalt vale. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud peale tema poolt süü osalise omaksvõtu ja tema poolt antud ütluste ka: - koopiaga K.-R. Reva avaldusest politseile sõiduauto Volga (numbriga xxxx ) varguse kohta (K II lk 146); - K.-R. Reva antud ütlustega, millistes annab Reva valeütlusi sõiduki varguse kohta (K II lk 147-150), samuti lisadega, millised K.-R. Reva ülekuulamise käigus uurijale helistanud tõendamaks varguse fakti (K II lk 151-153); -Teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta antud avalduse alusel (K II lk 145); Tunnistaja S.K poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et tema ei ole sõiduki müügilepingut viseerinud. Talle helistati politseist seoses sõidukiga, siis helistas tunnistaja Revale ja Reva ütles, et sõiduk varastati ära (K III lk139); Antud episoodis on süüdistava tegevusele antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna esitas teadlikult ja tahtlikult valeandmeid politseile, omades soovi varjata sõiduki müüki S.K eest. 3) Süüdistuses
Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Antud süüdistus on esitatud süüdistatavale kolmes erinevas episoodis ning süüdistatav kohtus tunnistas end kõigis nendes kuriteoepisoodides süüdi ning ristküsitluse käigus selgitas, et T.K surma järgselt oli tema eesmärgiks hõivata tema nimel vara ning ta võltsis T.K allkirja, esines tema nimel (K I lk 112-113) ning soetas sel teel endale arvuti ja mobiiltelefoni. Ka üritas saada T.K nimel Swedbankist raha, esitades tema dokumendi, raha aga saada ei õnnestunud. Kohtus on Swedbank ASi puudutavas episoodis tunnistajana ülekuulatud I.Š (K III lk 137138), kelle ütlustest nähtub, et 07.11.2011 esitas pangas süüdistatav temale T.K juhiloa, esines 12 tema nimel ning soovis võtta kontolt raha, kuid pangal tekkis kahtlus isikus, ta ei suutnud vastata lisaküsimustele, raha talle ei väljastatud ning Reva lahkus – seega nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustest lähtuvalt jäi kuritegu lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel (pangatöötajate poolt isikus kahtlemine ja raha mitte väljastamine), mistõttu antud episoodis jäi kuritegu katse staadiumisse. Küll aga ei muuda antud asjaolu kuritegude kvalifikatsiooni kogumis, kuna ülejäänud episoodid olid lõpuleviidud – isikul õnnestus omandada teise isiku dokumenti esitades nii arvuti kui telefon, mistõttu on katse episood sellest kvalifikatsioonist hõlmatud. Antud süüdistuses
järgi esitatud süüdistuses on süüdistatava süü leidnud tõendamist peale süüdistatava poolt süü täielikku omaksvõttu ja ütluste ning eelrefereeritud tunnistaja I.S ütluste ka: - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli, millises vaadeldakse T.K juhiluba, mille Reva esitas 07.11.2011 Swedbank ASi kontoris (K II lk 157-158). -asitõendi vaatlusprotokolliga, millises vaadeldakse Klick Eesti ASi poolt politsei välJtud dokumenti, millega vormistati järelmaksuleping Reva ja nende vahel, millisest nähtuvalt oli samuti esitatud T.K juhiluba arvuti saamiseks ning esinetud tema nimel (K II lk 159-167). - asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtuvalt salvestati Reva külastus Klick tehnikapoodi (K II lk 168-172). - asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvad Tele2 liitumislepingu sõlmimisel esitati samuti T.K isikudokumendid ja esineti tema nimel (K II lk 173-181), - asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtuvalt salvestati Reva viibimine Tele2 esinduses ajal, mil ta esines T.Kna (K II lk 182-190). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna ta soovis saada endale T.K nimel vara ja esitas talle kuuluva dokumendi selle saamiseks. 4) Süüdistuses
lg 2 p 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva tunnistas end antud kuritegudes täielikult süüdi ning kinnitas kohtus, et soovis omandada T.K surma järgselt tema nimel vara. Ta ei eitanud kohtus arvuti ja telefoni omandamist T.K nimel ega ka Swedbank ASis, kus ta üritas T.K dokumenti esitades sularaha välja võtta. Kohus juba eelnevalt käsitles tunnistajana ülekuulatud I.S kui Swedbank ASi töötaja ütlusi selle kohta, et Reva eesmärgiks oli T.K arvelt sularaha võtta. Selleks ta esitas T.K isikudokumendi ning kui panga töötajatel tekkis kahtlus tema isikus, ei suutnud ta vastata pangatöötaja küsimustele T.K konkreetse sünnikuupäeva ja muu osas ning kui ta mõistis, et tema isikus kaheldakse väitis ta, et on K vend ja lahkus seejärel pangast. Seetõttu jäi antud kuritegu katsestaadiumisse kuna süüdistataval ei õnnestunud varalist kasu saada, kuid see ei muuda süüdistatava tegevuse kvalifikatsiooni
lg 2 p 1 järgi, kuna antud katse on hõlmatud ülejäänud kuriteo kvalifikatsiooniga, millised Reva lõpule viis. Reva on kinnitanud et ta sai endale kelmuse teel arvuti ja telefoni, millised ta ka pandimajja viis. Antud kuritegudes on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka: - varasemalt käesoleva kohtuotsuse punktis 3 nimetatud ja analüüsitud tõenditega, - samuti asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtub, et Reva pantis ASilt Tele2 kelmuse teel saadud telefoni (K II lk 191-192), -vaatlusprotokolliga antud mobiiltelefoni osas ja lisadega (K II lk 193-201), millest nähtuvalt Reva pantis Klick Eesti ASilt väljapetetud arvuti (K II lk 173-175). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega. K.-R. Reva soovis varalist kasu ja sel eesmärgil lõigi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. 13 5) Süüdistuses
lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav tunnistas temale esitatud kolmes kuriteoepisoodis süüdi ning kohtus ristküsitluse käigus tunnistas, et ta võltsis sõiduki müügilepingul S.K allkirja, samuti pole ta eitanud T.K allkirja kirjutamist Klick tehnikapoes ja Tele2 esinduses (K I lk 112). Süüdistatava süü on antud kuriteoepisoodides lisaks süü omaksvõtule ja ütlustele tõendamist leidnud ka: - kohtus tunnistajana üle kuulatud S.K eelrefereeritud ütlustega selle kohta, et allkiri müügilepingul pole tema kirjutatud, -ekspertiisiaktiga 12E-DK-0017, millest nähtuvalt allkirjad K nimelt Tele2 lepingutel ja arvetel ning käsikirjalised tekstid Klick liisingu arvetel ja lepingutel on tõenäoliselt kirjutatud Reva poolt (K II lk 202-206), -samuti varasemal kohtuotsuse punktides 3 ja 4 nimetatud ning analüüsitud tõenditega. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna teadlikult ja tahtlikult kirjutas alla dokumentidele teise isiku nimel. 6) Süüdistuses
lg p 4 järgi Käesolevas süüdistuses prokurör kohtukõnes loobus osaliselt süüdistusest - nimelt ostetud toiduainete ja sigarettide varguses esitatud süüdistuse osas. Prokurör selgitas menetlusosalistele, et süüdistajal on õigus süüdistuse mahtu vähendada, see vaid kergendab süüdistatava olukorda ning ei muuda kvalifikatsiooni. Kuna prokurör on loobunud süüdistusest Reva poolt ostetud kaupade (73,28 eurot) ja RKioskist ostetud kaupade (6 eurot) äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, siis kohus antud süüdistuse osa ei puuduta. Selles osas on süüdistusest loobutud. Kohus käsitleb ülejäänud võõra vara vargust. Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav Reva tunnistas end antud süüdistuses osaliselt süüdi ja selgitas, et hõivas kannatanu S.P baarikapist kõik süüdistuses nimetatud kuldesemed, kuid ta tagastas need kannatanule samal päeval. Ka selgitas ta ristküsitluse käigus, et ajal kui tema esemed süüdistuse kohaselt võttis, viibis kannatanu köögis ja tegi süüa. Süüdistatav selgitas, et toiduained ostis ta kannatanu palvel ja kannatanu ise andis talle pangakaardi ja PIN-koodi. Toiduained tõi ta kannatanule, aga kuna pangakaart oli tema käes, siis ta mõtles, et võtab sealt raha. Täpselt summat ei mäleta, võis olla paarsada eurot (K I lk 80, 81, 119-120). Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava Reva ütlusi selle kohta, et ta samal päeval tagastas kõik varastatud kuldesemed kannatanule, samuti selle kohta, et omas nõusolekut Parmu sularaha omastamiseks tema pangakaardilt ja seda põhjusel, et antud ütlused on vastuolus kohtus uuritud teiste tõenditega, millised on omavahelises kooskõlas, ka olid süüdistatava ütlused kohtus vastuolulised ja eluliselt mitteusaldusväärsed. Nii nähtub kohtus kannatanuna ülekuulatud S.P ütlustest, et kui ta avastas Reva poolt toime pandud varguse, palus ta esemed tagastada. Reva tagastas oma suurest kotist vaid osa kuldesemeid. Tagastamata jäid mansetinööbid, kullast kaelakett ristikujulise ripatsiga, 14 lipsunõela mansetinööpide komplekt ja hõbedast kaelakett, ka ei tagastanud Reva talle rahakotist võetud sularaha. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistajana ülekuulatud M.P ütlustega selle kohta, et tema saabus korterisse alles pärast juhtunut, tema abikaasa rääkis talle, et talt varastati kuldesemed ning kui tunnistaja oli korteris, tuli korterisse üks mees (kannatanu viitas süüdistatavale) ja tunnistaja kuulis pealt, kuidas ta rääkis tema abikaasale, et ta ei saa tulla asju ära tooma, kuna tema naine on seal. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusvääruses, need on omavahel kooskõlalised, küll aga on alust kahelda süüdistatava Reva ütlustes. Süüdistatav Reva on käesoleva kohtumenetluse ajal esinenud mitmete väidetega, millised on kohtuistungil osutunud ebaõigeteks ning kohus käsitleb Reva sellekohast tegevust, kui temale iseloomulikku käitumismustrit, põhjalikult kohtuotsuse punktis 8. Reva puhul on iseloomulik käitumismuster enese õigustamise nimel valede väidete esitamine. Käesolevas süüdistuses ilmnes samuti süüdistatava enda ütluste vastuolulisus ja eluline mitteusutavus. Nii andis süüdistatav Reva antud süüdistuse osas kummastavaid selgitusi oma tegevuse kohta ja vastas kohtu küsimusele, kas tema eesmärgiks oli hõivata kannatanu vara, et „vast ehk mitte“ ning kohtu küsimusele selgitada, miks ta avas kannatanu kappe ja pakkis osa esemeid endale kaasa, kui ta väidab, et ta neid hõivata ei soovinud, vastas ta esmalt, et tegi seda uudishimust. Hiljem väitis, et see siiski ei olnud uudishimust, et tahtis esemed lihtsalt kokku pakkida ja kannatanule tagastada (K I lk 119-120). Seega, kord põhistab süüdistatav oma tegevust uudishimuga, siis esitab teise selgituse. Ilmselgelt on süüdistatava vastused põiklevad ja eluliselt mitteusutavad. Kui isik ilma vastava loata sorib teise isiku kappides ja pakib endale kaasa talle kuuluvaid esemeid, siis ei tee ta seda ei uudishimust ega ka mitte selleks, et need esemed koheselt tagasi anda. Süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud lisaks süü osalisele omaksvõtule ja süüdistatava ütlustele selle kohta, et ta siiski hõivas kõik süüdistuses nimetud kuldesemed kannatanu loata ja juuresolekuta ja pakkis need oma kotti, samuti mõtles ta omades P pangakaarti sellelt võtta endale sularaha, ka : - kannatanu S.P ja tunnistaja M.P eelrefereeritud ütlustega; - vastusega päringule koos sularahaautomaadi salvestisega, millest nähtuvalt 19-09 2011 on Reva sularahaautomaadist vaadanud kahel korral P konto jääki ja võtnud välja sularaha 160 eurot (K II lk 136-139); - asitõendite vaatlusprotokolliga ja lisadega (varastatud esemete vaatluse kohta (K II lk 121132); - karistatuse õiendiga (süüdistusakti toimik lk.20). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna hõivas kannatanu vara tahtlikult. Asjaolu, et ta hiljem kannatanu nõudmisel tagastas osa kuldesemeid, ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni. Kuna Reva oli pakkinud kõik esemed oma kotti ja omas ka võimalust nendega korterist lahkuda, asuda neid käsutama, kasutama, ja osade esemetega ka lahkus, oli tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Tegemist oli isikuga, kes varem oli toime pannud varguse. 7) Süüdistuses
Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitluse käigus selgitas, et ta ei mäleta täpset kuupäeva, mil ta S.Ple külla läks, nad ajasid juttu ja ta jäi sinna ööbima. 15 Hommikul ta nägi ta, et kannatanu pea on katki ning ta arvas, et kannatanu oli libastunud ja kukkunud. Tema ei ole kannatanut löönud (K I lk 78-79). Kohus ei pea süüdistatava sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Kohus on eelnevalt viidanud asjaolule, et Revale iseloomulikuks mustriks on valeütluste andmine ja eneseõigustamine. Käesolevas kuriteoepisoodis kogutud teised tõendid on omavahel riimuvad ja usaldusväärsed. Kohtul puudub alus neis kahelda ja nad tõendavad süüdistatava süüd. Kohus avaldas kaitsja taotlusel kannatanu S.P eeluurimisel antud ütlustest ühe lause (eeluurimisel koost. kd lk 47 1. lause). Prokurör sellele vastu ei vaielnud. Kannatanu ülekuulamisel eeluurimisel väitis kannatanu, et „peksmist ei olnud“. Kohtus selgitas isik aga veenvalt ja mõistetavalt, et see tähendab, et kaklust K.-R. Revaga tal ei olnud. Seega ei esine vastuolu kannatanu ütlustes. Kohus viis läbi vahetult kannatanu S.P ristküsitluse ja kohus veendus antud vanainimese siiruses. Kannatanu selgitas, et ta lubas Reval jääda enda juurde ööbima, kuna Reva väitis talle, et elab Raplamaal ja jäi rongist maha. Tegelikult on tõendamist leidnud (tõendite analüüs kohtuotsuse p. 8), et sel ajal elas Reva T.K kasutuses olevas korteris Tallinnas, mida Reva ka ise eitanud ei ole). Reva ja kannatanu magasid ühes toas ja Reva magas tema abikaasa voodis. Kannatanu ärkas tugeva valu peale ja kui ta silmad avas, hämmastas teda, et Reval peal olnud kattetekk oli tagurpidi- kannatanu mõistis, et Reva on öösel liikunud. Kannatanu küll algselt mõtles, et ehk on tal peas lõhkenud mõni veresoon, kuid vigastus oli väline – peast tuli verd ning arstile suundudes ütles ka arst talle, et teda on löödud ja seejärel läks ta politseisse ütlusi andma. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistajana ülekuulatud kannatanu abikaasa M.P ütlusega selle kohta, et tema nägi oma abikaasat alles juhtunule järgneval päeval ja ta mõistis, et abikaasa ei julgenud juhtunust varem rääkida, kuna teadis, et tunnistajale, S.P abikaassale, ei meeldi võõra isiku – Reva – viibimine nende korteris. Ka rääkis P, et kartis Revat ja seepärast ei kutsunud arsti, kuna Reva viibis tema korteris. Tunnistaja on töötanud ka haiglas ning tal olemas ka meditsiinilised teadmised ning kui ta nägi haava, mõistis ta kohe, et tegu on traumaga ja koos abikaasaga pöördusid nad traumapunkti ja uurija juurde. Antud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka patsiendikaart, millest nähtuvalt kannatanu pöördus traumapunkti ning seal on ta selgitanud, et teda rünnati ja tuvastati kõrval kolm torkehaava (K II lk 117-118). Samuti on antud ütlused kooskõlas isiku läbivaatuse protokolliga, milline on teostatud politseis, kuhu on kannatanu suundunud traumapunktis käimise järgselt (K II lk 199-120). Kannatanu selgitas kohtus, et tema korteris oli akende vahetusest jäänud üks puidust detail, mis võis olla ainus asi korteris, millega teda lüüa saadi, ta otsis läbi ka Reva koti, kuid seal ta ühtegi löögiriista ei näinud ning rohkem tema arvates korteris ei olnud löögiriistu, millega oleks saanud teda lüüa. Tõendiks on kohtule esitatud ka antud puidust detaili vaatlusprotokoll (K II lk 134-135). Vaadeldud ese kujutab endast puidust pulka ning ei ole vajalikud eriteadmised, et veenduda, et selle pulgaga on võimalik tugeva löömise korral torkehaavu tekitada. On mõistetav, et antud pulgalt pole leitud verekahtlusega määrdumust, kuna seda vaadeldi 18.04.2012 ehk peaaegu 8 kuud pärast sündmust. Kohus leiab, et eelanalüüsitud ja nimetatud tõenditega on süüdistatava süü
Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav hõivas kannatanu vara ajal, kui kannatanu oli köögis ja tegi talle süüa, seega ei seostu kannatanu suhtes toime pandud vägivallategu mingil moel vara hõivamisega. Vägivallategu ei hõlbustanud vara hõivamist. Subjektiivsest küljest tegutses isik vähemalt kaudse tahtlusega, kuna selliselt torkehaavu tekitades pidi ta mõistma, et võib tekitada valu või kahjustada tervist. 16 8) Süüdistuses
p 5 järgi Antud süüdistuse osas tõusetus kohtus mõningate tõendite lubatavuse küsimus. Nimelt, prokurör soovis avaldada 18.09.2012 (K III lk. 148-149) kohtuistungil tunnistaja U.Mi poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlustest lk 231 alt 4. rida, seda süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuid ta soovis seda teha istungipäeval, milliseks oli U.M juba üle kuulatud ning U.M ülekuulamisel antud lõiku ei avaldatud ja seda ei taotletud. Kaitsja vaidles antud avaldamisele vastu ja leidis, et antud juhul ei ole seaduslikku alust ütluste avaldamiseks. Kohus leidis samuti, et prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tunnistajat küsitleti vahetult kohtus ning sel ajal ei esitatud taotlust ütluste avaldamiseks tunnistaja usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil. Hilisemalt süüdistatava usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil antud ütluste avaldamine ei ole põhistatud. Samuti palus prokurör avaldada sama tunnistaja poolt sama kohtuistungil lause kohtueelselt uurimiselt (lk 232 ülevalt algusega: „Hakkasin otsima labidat…“) ning seda samuti süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja seda istungil, millise ajaks oli tunnistaja juba üle kuulatud. Kaitsja vaidles sellele samuti vastu ning kohus leidis ka antud juhul juba ülalnimetatud põhjustel, miks antud ütluste avaldamine pole põhjendatud. Kohtus süüdistatav K-R. Reva end temale inkrimineeritavas teos süüdi ei tunnistanud ning väitis, et tema ei ole T.Kt tapnud, küll aga viibis ta juures, kui tapmine toimus. Tapmise pani 03.11.2011 toime Tallinn-Tartu maanteel Paia kurvi lähedal temale tundmatu isik, O, tulirelvast ning sõidukis viibis ka süüdistatavale tundmatu Ji nimeline isik, J ja O uputasid hiljem laiba Aleti veehoidlasse. Kohtus süüdistatava antud ütlused olid vastuolulised tema poolt eeluurimisel väidetuga, mistõttu osade tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist taotles kohtus prokurör süüdistatava usaldusvääruse kontrolliks. Kaitsja ei pidanud õigustatuks avaldada prokuröri poolt taotletud süüdistatava ülekuulamise protokolli kohtueelse uurimise toimiku kd 4 lk 199 alt viimase lõigu esimene lause osas, kuna leidis, et vastuolu süüdistatava väidetes ei ole. Kohus leidis, et vastuolu ütlustes esineb ning usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil oli ütluste avaldamine põhistatud ning kohtus avaldati antud ülekuulamise lõik. Kohtus väitis süüdistatav, et ta kohtus tapmise päeval eelnevalt Kga ja tapjatega restorani 3 Oliivi ees. Samas kinnitas ta eeluurimisel, et 03.11.2011 sai antud isikutega kokku restoranis 3 Oliivi. Seoses vastuoludega taotles prokurör kohtueelse ütlustes toimiku kd 4 lk 201 esimese lõigu viimase lause avaldamist, millisele kaitsja vastu ei vaielnud. Kohtus väitis süüdistatav, et ühe tapjatest sõidutas ta hommikul Tartusse ning antud mees sisenes Dorpatisse sisse hotellipoolsest uksest (protokoll lk 39). Kohtueelsel uurimisel on ta kinnitanud, et (K I lk 135), et meesterahvas sisenes spaa-poolsest uksest. Samuti taotles prokurör avaldada vastuolude tõttu süüdistatava kohtueelses uurimises antud ütlused (kd 4 lk 202 kolmas lõik), kaitsja seda ei vaidlustanud ning kohus pidas seda põhjendatuks, kuna vastuolud esinesid. Kuna kohtus väitis süüdistatav, et talle helistas Onimeline isik 06.11.2011 öösel, kohtueelsel uurimisel väitis ta, et talle on helistanud sellel ajal hoopis V nimeline isik (lk 202). Kõigi eelrefereeritud ütluste avaldamine oli kohtu seiskoha kohaselt põhjendatud, kuna erinevused ütlustes olid olemas ning antud ütluste avaldamine oli vajalik kohtus antud ütluste tõepärasuse hindamisel (RKK 3-1-1-89-03, 3-1-1-89-06). Prokurör taotles mitte arvestada tõendina süüdistatava poolt antud ütlusi tapmise ja tapmisele järgnenud sündmuste kohta, kuna need on mitteusaldusväärsed. Kaitsja taotles antud ütluste tõendinina arvestamist. 17 Kohus viinud läbi ristküsitlused antud süüdistuses, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et ei saa pidada usaldusväärseks süüdistatava K.-R. Reva poolt süüdistuses
p 5 kohta antud ütlusi ja seda erinevatel ja mõjuvatel põhjustel, milliseid kohus otsuses järgnevalt käsitleb. Eelnevalt kohtuotsuses käsitleti vastuolusid, millised esinesid süüdistatava Reva ütlustes kohtueelsel uurimisel ja kohtus, seega süüdistatav Reva ei ole olnud oma ütlustes järjepidev. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema poolt varasemalt kohtueelses uurimisel antud ütlused neis sisalduvate vastuolude tõttu võrreldes kohtus antud ütlustega ning süüdistatav ei suutnud ühelgi juhul selgitada kohtule mõistetavalt ütluste muutmise põhjuseid. Samuti leidis kohtus tõendamist, et Reva poolt kohtus esitatud väited tapmise päeva ja järgnevate päevade sündmuste asjaolude kohta ei ole tõele vastavad, need leidsid ümberlükkamist teiste kohtus uuritud ja kohtu poolt hinnatud, omavahel riimuvate tõenditega. Nii väitis kohtus süüdistatav Reva, et tema alibit –asjaolu, et tapja ei ole tema, võib kinnitada kohtus tunnistaja L, kes nägi tapmise järgselt, 06.11.2011, viibides koos Revaga tapetu korteris, kahte isikut, kellest üks oli faktiline tapja ja tunnistaja kuulis Reva vestlust nendega ning et L nägi korteris ka tulirelva. Kohus rahuldas Reva taotluse antud isiku ülekuulamiseks. Tunnistaja L toimetati kinnipidamisasutusest kohtuistungile ning kohtus tunnistaja kinnitas, et 06.11.2011 oli ta kodus oma naise juures, ta ei ole sel päeval Revaga koos viibinud. Küll aga saatis Reva talle vanglasse kirju, kus kajastas lähenevat kohtumenetlust, samuti edastas ta Lile oma süüdistusakti ning juhendas, mida peaks tunnistaja rääkima ja palus ka tunnistajal võtta K tapmine enda peale ning lubas talle 20 000-30 000 eurot selle eest. Kohtul puudub alus antud tunnistaja ütlustes kahelda, kuna kohtus avaldati ka Reva poolt tunnistajale saadetud kirjad, kaitsja ei vaidlustanud nende avaldamist ja lisamist, ning antud kirjades leiab kinnituse tunnistaja Li väide Reva poolt tema mõjutamise ja suunamise, talle raha pakkumise kohta. Tunnistaja kohtus antud ütlused on riimuvad Reva kirjades kajastatuga, nendes puudub kohtul alus kahelda. Süüdistatav Reva ka ei eitanud, et kirjad on koostatud tema poolt. Seega süüdistatav on üritanud luua tehioludele mittevastavat pilti süüdistusega seotud sündmustest, asudes mõjutama tunnistajaid, milline asjaolu ilmselgelt kinnitab tema ebausaldusväärsust. Reva on igati üritanud takistada tõe tuvastamist. Asjaolu, et süüdistatav soovis mõjutada menetluse käiku ja kallutada tunnistajaid järjepidevalt ning, et antud käitumine on süüdistatavale iseloomulik käitumismuster, leidis tõendamist ka kohtus teise tunnistajana ülekuulatud isiku- U.Mi ütlusega selle kohta, et temale kohtuistungite eelselt helistas keegi isik, kes väitis, et on politseitöötaja ning uuris tema käest 14.09.2012 toimuva kohtuistungi kohta. Kohtule esitati ja kohtus vaadeldi süüdistatava Reva poolt vanglas teostatud kõnede registreerimislehte, milliste alusel ta on helistanud telefoninumbrile xxxx, mis on tunnistajale U.Mile kuuluv ning vanglas on Reva väitnud, et soovib helistada uurijale (K III lk 164-167). Seega Reva valetas nii vanglatöötajale kui ka U.Mile. Vanglas väitis, et ta soovib helistada uurijale, faktiliselt helistas tunnistajale; tunnistajale helistades ta väitis, et on politseiametnik. Samuti tunnistaja H kinnitas kohtus, et on süüdistatava Revaga olnud vanglas viibides kirjavahetuses, Reva on käsitlenud ka antud lähenevaid kohtuistungeid, kuid ta ei mäleta täpselt kirjade sisu (K III lk 90-91). Süüdistatav Reva kinnitas kohtus, et kirjavahetuse luba tal puudus. Süüdistatavale Revale iseloomulik käitumismuster avaldus lisaks kohtus ilmnenud ja uuritud asjaoludele (tunnistajate mõjutamine enne kohtuistungeid) ka kohtueelsel uurimisel ilmnenud 18 ja kohtus uuritud teistest tõenditest : nii kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud T, et kui ta kohtas Reva 04.11.2011 Tartu-Tallinn mnt ja tegi talle märkuse ebakindla sõidustiili pärast, siis vastas Reva talle, et on tulnud Venemaalt (K III lk 63), eelnevalt on tõendamist leidnud, et see tegelikkusele ei vasta, Reva tuli B elukohast), ka oli tal kaelas Venemaa lipuvärvides pildiga läbipääsukaart (K III lk 63, K II lk 46-48). Venemaalt tuleku versiooni esitas Reva ka tunnistaja Ble (K III lk 74-75) ning ka tunnistaja B sõnul kandis Reva kaelas Venemaal konsulaadi märki (K III lk 75), mida näitas teda kinnipidanud politseinikule. Ka leiti Reva kasutuses olnud korterist tema dokumendimapi vahelt tema enda koostatud CV, kus ta on märkinud tegelikkusele mitte vastavaid andmeid, nimetades enda töökohana ka Venemaa saatkonna (K II lk 46-47, 59-60), ka leiti tema kasutuses olnud korterist Vene Föderatsiooni suursaatkonna vip-kaart (kd K II lk 47 p.25). Isikute väljakujunenud tegevusmuster on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10). Süüdistatav ütlused tapmise ja sellele järgnevatel päevadel aset leidnud sündmuste osas ei ole usaldusväärsed ka põhjusel, et need on vastuolus teiste, omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Samuti kinnitas Reva, et sõidutas J-nimelise isiku 03.11.2011 hotelli Dorpat ja ta sisenes kohtueelses uurimises antud väite kohaselt spaa-poolsest uksest (K I lk 135), kuid kohtuistungil väitis Reva, et J sisenes Dorpatisse sisse hotellipoolsest uksest (protokoll lk 39). Kohtule on esitatud teatis hotelli Dorpat poolt, mille järgi pole sel 04.11.2011 hommikul sisenenud hotelli nimetatud meest (K II lk 102). Samuti ei suutnud kohtus süüdistatav vaatamata sellele, et ta väitis on isiklikult varem külastanud hotelli Dorpat, kirjeldada ei hotelli asukohta ega lähiümbrust ning oli ilmselge, et antud hotelli läheduses ta viibinud ei ole. Samuti väitis Reva, et tapmisega oli seotud K.K nimeline isik, kes asus 03.11.2011 TallinnTartu mnt-l Pai akurivi piirkonnas ja keda K eelnevalt tundis ning kellega ta suhtles. Samas ükski T.K tuttavatest isikutest K ei teadnud. Ka ei olnud K nime T.K telefonikontaktides (kd K I lk 276-281), samuti ei olnud K mobiiltelefoni kontaktides K andmeid (kd K I lk 188-192). Samuti süüdistatava väited selle kohta, et ta sõitis tapmisele järgnevalt 05.11.2011 Räpinasse ta tal oli mobiiltelefon autos valjuhääldi režiimil, seda kasutati navigaatorina ning sinna helistas sisse K.K on vastuolus tunnistaja H ütlustega. Süüdistatav väitis kohtus, et tunnistaja H võttis autos kõne vastu ja saab seda kinnitada (kd K I lk 116). Tunnistaja H aga kohtus väitis, et ta ei ole sellist kõnet vastu võtnud (K III lk 94-95). Ka nähtub jälitusprotokollist ja selle lisadest, et K.K ei ole perioodil 01.11-06.11.2011 suhelnud ei Reva ega Kga (K I lk 188-192). Samuti nähtub K mobiiliväljavõtetest, et ta ei viibinud Revaga samas piirkonnas ning ajavahemikul 01.
Antud siseveendumus kujunes nii kogutud tõendite hindamisel kogumis kui ka Reva kohtumenetluse käigus ilmnenud käitumismustrist pinnalt (tõendite kunstlik loomine, tunnistajate mõjutamine, valetamine, tema ütlustes järjepidevuse mitteesinemine, eluline mitteusutavus). Kohus peab usaldusväärseks ja arvestab tõendina tunnistaja V.Ni, T.Mu, K.Na, E.He, K.Ai ütlusi, kuna need on omavahelises täielikus kooskõlas ja neis puudub alus kahelda. Samuti puudub kohtul alus kahelda tunnistaja T.Te ütlustes (K III lk 62), kuna need on kooskõlas kiiruskaamerate väljavõttega, samuti tunnistaja Bi ütlustega sõiduki peatumise ning Reva ja T kohtumise asjaolude osas (K I lk 268, 270; K III lk 75). Kohtul puudub samuti alus kahelda U.Mi ütlustes, kuna tema poolt antud ütlused on kooskõlas kohtu poolt avaldatud Reva kõnede telefoniväljavõttega (K III lk 164-167), ka veendus kohus antud isiku objektiivsuses ja siiruses tema vahetu ülekuulamise käigus. Samuti puudub kohtul alus kahelda tunnistaja Li ütlustes, kuna need on kooskõlas kohtu poolt avaldatud Reva kirjadega talle. Tunnistaja S.H andis kohtus ebalevaid ütlusi, mis viitas sellele, et ta ei mäleta sündmusi Xxxx tänava korteris. Tunnistaja H algselt kaitsjale ja prokurörile vastates justkui mäletas Xxxx tn korteris kahte isikut, hiljem kohtule vastas ta lõpuks, et ei mäleta, kas korteris, kus ta 06.11.2012 käis, üldse keegi oli (K III lk 102-103) . Ja kohtu küsimusele, kas ta ise füüsiliselt vahetult nägi kahte meest Xxxx tn korteris sel viibides (Reva poolt nimetatud väidetavaid tapjaid), vastas ta, et ei mäleta midagi (K III lk 103). Ka märkis tunnistaja, et Reva kirjutas talle vanglasse kirju. Nende sisu ta ei mäleta, mistõttu ei ole välistatud tema mõjutamine, kuna eelnevalt leidis kinnitust Reva käitumismuster-tunnistajate suunamine ja mõjutamine. Seega 23 ei ole tema ütlused tunnistajana arvestatavad, kuna isik ei ole usaldusväärne, ta ütlused ei ole järjepidevad, ka ei mäleta tähtsust omavaid asjaolusid. Prokurör palus mitte arvestada tunnistaja S.Bi poolt antud ütlusi tõendina, kuna need on ebausaldusväärseks. Kohtus prokurörile vastates tunnistaja märkis, et 06.11.2100 oli ta Xxxx tn korteris väga purjus ja ei mäleta, kas ja kes seal käisid (K III lk.78). Vastates kaitsjale, süüdistatavale aga tunnistaja B algselt väitis, et ei tea, kas keegi akna all käis (K III lk 81) hiljem väitis, et Xxxx tn korteris nägi ta „vene poisse“ (K III lk.81). Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelses uurimises antud ütlused, millistes nähtuvalt 06.11.2011 nägi ta Xxxx tn korteris nagu mingeid maaklereid ja ta ei pööranud neile tähelepanu (K III lk 113). Kohus ei pea tunnistajat usaldusväärseks vaid Xxxx tn korteris 06.11.2011 nähtu osas. Muus osas kohtul kahtlusi tunnistaja ütlustest ei tõusetunud. Varasemalt kohtuotsuses leidis kajastamist, et süüdistatav Reva on üritanud luua valetõendeid just 06.11.2011 sündmuse osas, mida näitab tema poolt tunnistajate Li ja H mõjutamine antud kuupäeva käsitlevate ütluste saamiseks, milline on eelpool nimetatud tõenditega tõendamist leidnud ning samuti on tõendamist leidnud, et ta vaatamata kirjavahetuse keelule on vanglast tunnistajaid mõjutanud, ka neile helistanud, mistõttu ei ole välistatud S. Bi mõjutamine. Tunnistaja on oluliselt muutnud oma varem antud ütlusi just antud kuupäeval kogetu osas, eluliselt usutavalt ta seda selgitada ei suuda ja tema ütlused ei ole tõendina arvestatud kui mitte usaldusväärsed antud kuupäevaga seotud osas. Ülejäänud tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, nii on tema ütlused Revaga Tartust Tallinnasse sõitmise kohta kooskõlas tunnistaja T.T ütlustega, kiiruskaamera salvestistega ja tema ütlused Xxxx tn korteris Reva poolt mobiilis tehtud piltide kohta (kd. K III lk.77) on kooskõlas mobiilist väljatrüki teel saadud fototabeliga (K II 90-99), samuti tema ütlused sõidust 05.11.2011 Räpinasse (kd K III lk on kooskõlas ka jälitusprotokolli ja selle lisast tulenevaga, et Reva mobiilile suunatud K mobiiltelefon asus 05.11.2011 Räpina tugijaama tööpiirkonnas (K I lk 158, 161) Süüdistatava Reva süü temale inkrimineeritud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - kohtus avaldatud ja kohtus uuritud jälitusprotokolli ja selle lisadega (K I lk 158-161), millest nähtuvalt 03.11.2011 T.Kle tegi V.N viimase kõne 20.36 ning siis asus T.K telefon Tallinnas (K I lk 159). Eelnimetatud jälitustoimingu protokolli lisaga (K I lk 160), millest nähtuvalt asus 3.11.2011 kell 20.56 T.K telefon Aruvalla tugijaamas ning kell 21.14 Paunküla tugijaamas, seega väljaspool Tallinna ning seega liiguti mööda Tallinn-Tartu mnt ning kl. 22.28 asus see Imavere tugijaamas, seal samas asus ka Reva mobiiltelefon kl.22.09, seega olid isikud Reva ja K 03.11.2011 õhtul antud ajaperioodil koos, - samuti sama jälitustoimingu protokolli ja selle lisadega (K I lk.158-165), millest tulenevalt 03.11 kell 22.09 Reva kasutuses olev mobiiltelefon abonentnumbriga xxxxx asub tugijaama Imavere Y1 levialas, selle aadressiks on Järva maakond, Imavere vald, Paia. Samas asukohas on kell 22.28 kuni 22.31 T.K kasutuses olnud mobiiltelefon. Samast jälitusprotokollist nähtuvalt mingil põhjusel saadetakse 03.11.2011 kl. 22.28 ja 22.30 T.K mobiililt tühje sõnumeid T.K tuttava A.M mobiilile, milline asjaolu teiste tõenditega koos hindamisel annab aluse arvata et T.K võis end tunda ohustatuna ja püüdis äratada tähelepanu. Antud tühjade sõnumite saatmise ajal asus T.K telefon tulenevalt jälitusprotokollist ja selle lisadest Imavere 1 tugijaamas; 24 - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja U.M ütlustega selle kohta, et 04.11.2011 tuli tema elukohta Imavere vallas, Pilastvere külas ootamatult Reva. Ta mäletab seda kuupäeva seepärast, et 05.11.2011 oli tal pensionipäev ja see oli enne seda ja Reva saabus öösel kl.00.30 ajal, tunnistaja vaatas kella. Reva koputas aknale. Ta palus labidat. Reva oli autoga, tunnistaja läks auto juurde ja nägi, et seal kedagi sees ei ole. Autot nägi ta lähedalt ja vaatas selle sisse. Labidat ei saanud ta anda, kuna vars oli murdunud. Seejärel sõitis Reva ära ning auto oli tühi. Antud ütlustest nähtuvalt 04.11.2011 00.30 oli K järelikult juba surnud kuna Reva vajas labidat tema matmiseks, labidat aga ta ei saanud, milline asjaolu on omakorda kooskõlas sellega, et laip uputati; - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega (K I lk 271-286), milles nähtuvalt vaadeldi T.K telefonis olnud kontaktide nimistut, milliste hulgas ei ole K.K nimelist isikut. Samuti jälitusprotokolliga, millest tulenevalt K.Kle kuulunud mobiiltelefon ei viibinud Reva kasutuses olnud mobiiltelefoniga 03.11.2011 samas piirkonnas, samuti puuduvad tal kontaktid Reva ja Kga, antud asjaolu tõendab, et K.K ei viibinud T.K tapmise asukohas ega Revaga koos ning nagu nähtub Päästeameti demineerimiskeskusest edastatud K.K töögraafikust ja iseloomustusest, hukkus K.K 03.03.2010 humanitaardemineermisoperatsioonil Sudaanis (K I lk 193-194), - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (K I lk 196248), millest tulenevalt leiti surnukeha Aleti veehoidlast, milline aga asub Reva lapsepõlvekodu vahetus läheduses. Reva ei ole antud asjaolu eitanud(K I lk 82). Seega pidi Reva olema kursis antud ümbrusega ja oskas neid teadmisi kasutada. Süüdistava elamist lapsepõlves antud paikkonnas kinnitas ka tunnistaja K, kes ütles, et tema Revat kasvataski lapsena (K I lk 140), Kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti T.K laip Rapla maakonnast, Kehtna vallast, Aleti veehoidlast, on tõendite kogumis analüüsimisel selge, et laip toimetati sinna autoga. Seda kinnitab ka tunnistaja Mi väide, et Reva soovis algselt labidat (ilmselge viide soovile matta laip), kuid labidat ta ei saanud ja labida küsimine toimus tunnistaja Mi elukohas (Imaveres), seega oli selleks ajaks K surnud ning ta toimetati sealt järelikult edasi autos, antud asjaolud on kooskõlas ja tõendamist leidnud ka: - ekspertiis aktist nr 11 E-GE1158 punktis 1 esitatud ekspertarvamusega, selle kohta et T.K kasutuses olnud sõiduauto pagasiruumist, millisega 03.11.2011 Reva ja K sõitsid, nurgast võetud proovist tuvastati testi alusel verd ja sellest verest saadi meessoost isiku DNA profiil, mis suure tõenäosusega saab pärineda A.K lähisugulaselt, sh tema pojalt; - samuti on süü tõendatud ka ekspertiisiaktiga, millest tulenevalt (ekspertiisiakt 11EGG1321), analüüsitakse DNA suhte tõepära on jõutud arvamusele, et saadud meessoost isiku profiil saab suure tõenäosusega pärine A. K lähisugulaselt, tõepära suhe 6,4 X 109 (K I lk 253-258); - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka surnu ekspertiisiaktiga nr 198 ja selle lisadega, millises esitatud arvamuse kohaselt on T.K surma põhjuseks kaks pea peetuslasuvigastust tulirelvast kuuliga. Surm saabus peale esimese laskevigastuse tekitamist. Surnukehal sedastati järgmised tervisekahjustused: kaks pea peetuslasuvigastust kuuliga kuklaluu killuliste murdude, kõvakelme ja peaaju vigastustustega; sisenemisavadega juustega kaetud peanahal keha keskjoonest paremal ja vasakul pool kukla piirkonnas (K I lk 229-233). -samuti sellega riimuva tõendiga- ekspertiisaktiga nr 12E-TB0009 koos lisadega, millises on antud ekspertarvamus selle kohta, et K kehast eemaldatud kaks kuuli on tulistatud ühest samast relvast, kaliibriga 7,65 mm (K I lk 260-261) - Antud tõendiga kooskõlas oleva asitõendi vaatlusprotokolli ja lisaga, millest tulenevalt leiti Reva kasutuses olevast korterist asukohaga xxxx käsikirjaline paberileht, millise enda 25 poolt kirjutamist Reva ei eita, kust nähtuvalt on üleskirjutatud erinevate relvade, sh püstolite – seega tulirelvade (Makarov jt) hinnad, milline asjaolu näitab, et Reva tundis tulirelva saamise võimaluste vastu huvi (K II lk 46-49, 56) - Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist tundmatu laiba isiku tuvastamise õiendiga ja lisadega, millest nähtuvalt veehoidlast leitud surnukeha oli T.K oma (K I lk 250), - Põhja ringkonnaprokuratuuripoolsele järelpärimisega (K II lk 100-102) hotell Dorpatile, millisest nähtub, et Reva poolt viidatud kellajal (K I lk 104-106;) ei sisenenud hotelli Dorpat Ji nimelist meesterahvast, - päringuga (K I tl 265) ja Tallinn-Tartu mnt kiiruskaamera väljavõttega, millest nähtuvalt K kasutuses olnud sõiduauto xxxx ületas kiirust 04.11.2011 kl.04.43.05 Tallinn-Tartu mnt 113,
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud asjaolude kogum. Kooskõlas
4. peatükist ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-09 p 6.5, 6.6, 3-1-1-91-07)). Prokuröri ja kaitsja seisukohad selles osas on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses: Poolte seisukohad. Kohus edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses selgitab, milline on kohtu põhjendus karistuste mõistmisel ning millises osas ta menetlusosalistega nõustub, millises mitte. Karistust raskendavaid asjaolusid
56 mõistes kohus ei tuvastanud. Omakasu ei ole antud juhul sellena käsitletav, kuna on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud, kuna süüdistatav kahetsust ei avaldanud mitte ühegi toimepandud kuriteo puhul. Kohus selgitab, et seadusandja
p 5, § 209 lg 2 p 1, järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, on märkinud ainsa karistusliigina vangistuse ja seda määras 8-20 aastat või eluaegne vangistus. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Süüdistatava poolt teiste toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07). Kuna süüdistatav on vangistuses viibiv isik, seega isik, kel ei ole rahalisi vahendeid, ei ole rahaline karistus karistuse eesmärke täitev. Ka on isiku kuritegude raskus, laad ja toimepanemise sagedus 30 ilmselge viide asjaolule, et tema suhtes ei oleks leebem karistusliik kohaldatav. Varasemalt tema suhtes kohaldatud vangistus (eelmise kohtuotsusega mõistetud) ei kandnud tulemit, süüdistav vabanes 06.05.2011 ja käesolevas kriminaalasjas sooritas uue kuriteo juba 17.05.2011., seega koheselt vabanemise järgselt. Süüdistatavad on toime pannud I ja II astme kuriteod, seejuures
p 5 järgi kavatsetult,
On oluline arvestada ka süüdistatav isikut, hinnates tema puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus juba märkis, et süüdistatav koheselt vabanemise järgselt jätkas kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat iseloomustab läbivalt eitav suhtumine õiguskorda- kohtus leidis tuvastamist, et ta vaatamata keelule pidas kirjavahetust vanglast, mõjutamaks tunnistajaid, esinedes politseiametnikuna tegi vanglast tunnistajale kõnesid. Ka iseloomustas Reva käitumist äärmine küünilisus, ta selgitas prokuröri küsimusele, miks ta asus hõivama tapetu vara, et ta ei näe selles probleemi, kuna kirstul taskuid ei ole. Ka näitab tema käitumise küünilisust see, keda ta ründas oma kuritegudega: Kt, kes oli ta elukaaslane, isik, kes andis talle elamiseks korteri kasutada, lubas kasutada oma auto; S.K, isikut, kes teda lapsena kasvatas; S.P kui isikut, kes teda kostitas ja öömaja pakkus. Antud juhul on karistuse mõistmisel õiguskorra huvide arvestamine erilise tähendusega. Tuleb arvestada, et selline käitumine vajab hukkamõistu ja selle väljendamist. Kohus eelnevalt selgitas enda karistusliiki puudutava seisukoha süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-11-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustel ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra arvestades tehiolusid - kuriteo toimepanemine eaka ja magava isiku suhtes, kuid kohus peab põhjendatuks karistusmäärana 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Antud kuriteo pani isik toime kaudse tahtlusega. Süüdistatavale
lg 2 p 4 järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 2,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine alla keskmise sanktsiooni määra ja kohus peab antud karistusmäära põhjendatuks. Antud kuriteo pani isik toime otsese tahtlusega, kuid ta tagastas hiljem osa esemeid kannatanule. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 1 aastat vangistust. Kohus peab seda põhistatuks, arvestades, et Reva tunnistas oma süüd. Kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. Süüdistatavale
lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra arvestades antud episoodi tehiolusid (soov muuta vaid nime kirjapilti), seda, et isik tunnistas süüd, ja kohus peab taotletud karistusmäära põhistatuks. Kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. 31 Süüdistatavale inkrimineeritavad ja tema poolt toime pandud kuriteod
lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 järgi on toime pandud ühise teona, mistõttu määratakse nende eest karistus kogumis. Prokurör taotles karistusena 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud 2 aasta ja 6 kuulise karistuse kohaldamine, arvestades asjaolu, et isik tunnistas oma süüd, ka jäid
Kuriteod pani ta toime otsese tahtlusega. Süüdistatava poolt 24.10.2011 toimepandud episood
lg.1 järgi kuulub eraldi kvalifitseerimisele ning antud kuriteo eest keskmine sanktsioonimäär on 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles kohaldada 2-kuulist vangistust. Kohus leiab, et on põhjendatud küll kohaldada karistust alla keskmise sanktsioonimäära, kuna isik tunnistas oma süüd, aga kuna süüdistatav tegutses otsese tahtlusega, on põhistatud 6-kuuline vangistus, ka võltsis Reva isiku allkirja, kes oli teda kasvatanud ning seda sooviga varjata teda kasvatanud isiku auto müüki selle isiku eest. Süüdistava poolt
p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud 8-20 aastane vangistus, seega keskmise määrana 14 aastane vangistus või eluaegne vangistus. Prokurör taotles karistusena kohaldada 19 aastast vangistust. Kohus leiab, et on põhjendatud karistuse kohaldamine prokuröri poolt taotletud määras. Reva pani kuriteo toime kavatsetultta seadis K tapmise eesmärgiks, kuna soovis omandada tema vara. Selleks tegi eelnevalt ettevalmistusi (relva kohta info hankimine, tapmiseelselt K pangakonto vaatamine). See kõik iseloomustab isiku süüd, milline on peamine faktor karistuse mõistmisel. Olulised on ka teised faktorid- käesoleva kriminaalasja arutamise käigus ilmnes Reva küünilisus, tunnistaja K.A ütlustest nähtuvalt ütles Reva talle, et te ei saa mind enne süüdistada, kui laipa pole leitud; Reva paljudele K tuttavatele asus väitma, et K on varastanud temalt raha ja seejärel kadunud, prokurörile vastas ta, et ei leidnud K vara hõivamises midagi häbiväärset, kuna kirstul taskuid ei ole, ka andis ta valeütlusi K.K ehk välismissioonil hukkunud isiku kohta. Isiku suhtumist tema teosse ja pidevat enese õigustamist, enesekriitika igasugust puudumist kinnitas ka tunnistajate mõjutamine, tõe tuvastamise takistamine, kohtus üleolev ja end õigustav käitumine. Ka pani Reva toime antud kuriteo samal aastal, mil vanglast vabanes. Varasemad vangistused ei ole Revale mõju avaldanud. Ta on oma kuritegude toimepanemises astunud sammu edasi ja liikunud varavastastelt kuritegudelt raskete isikuvastase kuritegude toimepanemiseni. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p.15.1, 3-1-1-40-04).On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu ja kuna Reva ei ole senini muutnud ega korrigeerinud enda väärtushoiakuid, mõistnud oma tegevuse tagajärgi, on põhistatud prognoos, et isikut saab mõjutada vaid keskmisest määrast pikem vangistusmäär. Kohus leiab, et üksnes 19-aastane vangistusmäär on piisav kõigi karistuse eesmärkide saavutamiseks. Karistuste liitmisel peab kohus võimalikus kohaldada
Tulenevalt Riigikohtu seisukohast alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p.16). 32 Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Antud juhul puuduvad igasugused põhistused Reva osas karistusest osaliseks või täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud põhimõtetele. Menetluskulud Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb K.-R. Revalt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Süüdistatava kaitsja A. Aasma on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamiseks kohtumenetluses osalemise eest summas 2329,20 eurot. Kaitsja taotleb üldmenetluseks ettevalmistamise tasu hüvitamist 21 pooltunni eest kokku 384 eurot (kohaldades erikoefitsienti 2,0). Samuti taotleb kaitsja tasu kohtuistungil esinemise eest 33 pooltunni ulatuses (sh kohtuotsuse kuulutamine) summas 1056 eurot. Tulenevalt Eesti Advokatuuri juhatuse kinnitatud kehtivast korrast (edaspidi Kord) riigi õigusabi arvestamise aluste ja maksmise kohta (p 5) leiab kohus, et kõrgendatud koefitsiendi rakendamine on õigustatud, süüdistus hõlmab I astme isikuvastast kuritegu. Kohus peab Korra p 16, 18, 19 alusel, et põhjendatud on hüvitada tasud kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kaitsja poolt taotletud mahus. Kaitsja on taotlenud ka tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (summas 314 eurot), isikliku sõiduauto kasutamise (summas 220 eurot) ning majutuskulude eest (summas 137,61 eurot). Kohus on seisukohal, et antud täiendavad kulutused tuleb hüvitada Korra p-des 47, 54 toodud põhimõtetest lähtuvalt. Kaitsja poolt taotletud ajahulgad ja kulutuste mahud on tõepärased, kaitsja büroo asub Rakveres, ta on esitanud tõendid isikliku sõiduki ja majutuskulude kohta. Kokku kuulub kohtumenetluses riigi õigusabi eest määratud kaitsjale hüvitamisele 2329,20 eurot, sellel lisanduvad ka kohtueelses menetluses kaitsjatele hüvitatud riigi õigusabi tasud (kd K II tl 217-223). KrMS §-dest 175, § 180 lähtudes tuleb K.-R. Revalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 3013 eurot, tunnistajate ja kannatanu sõidukulude eest kokku 61,62 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot, DNA ekspertiiside eest 5757 eurot, käekirjaekspertiisi eest 282 eurot, jäljeekspertiisi eest 314 eurot ning tulirelvaekspertiisi eest 420 eurot. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu A. K, tsiviilhagi summas 1099 eurot hõlmab matusekulusid, millest on maha arvatud riigi poolt hüvitatud matusetoetus. Kohus asub seisukohale, et A. K tsiviilhagi on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega (tapetu T.K oli A.K poeg) ning samuti tsiviilhagile lisatud arvetega, mis kinnitavad 33 matusekulusid. Seega kuulub A. K tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ning süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas esitas kannatanu S.P tsiviilhagi summas 689,61 eurot temale tagastamata ehete, tema arvelt võetud sularaha ning tema pangakaardiga ostetud kauba osas. Kuivõrd kohtuistungil kannatanu täpsustas oma tsiviilhagi ning samuti ilmnes, et kannatanu sai pärast K.-R. Reva poolt kauba ostmist osa esemeid (toidukaup ja sigaretid) oma valdusesse ning süüdistus vähenes nende esemete varguse osa võrra, kuulub tsiviilhagi vähendamisele antud esemete väärtuse võrra. Seega kuulub S.P tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt, temale tegelikkuses tekitatud kahju ulatuses (tagastamata ehted, kannatanu elukohast ja tema pangakontolt võetud sularaha osas) ning süüdistatavalt kuulub kannatanu kasuks väljamõistmisele 621,04 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks suur hulk erinevaid esemeid, samuti on lisatud kriminaalasja materjalidele erinevad salvestised. Kriminaalasja toimikus olevad 4 CD-plaati ja 1 DVD-plaat, samuti: koopia regionaalministri käskkirja väljavõttest; sõiduauto müügileping; Laenuäri OÜ leping nr xxxx; koopia laenu-pandilepingust nr xxxx, koopia T.K nimele väljastatud juhiloast, koopiad liisingu arve-saatelehest, järelmaksulepingust nr xxxx, lepingu üldtingimustest ja tarbijakrediidi standardinfo, Tele2 liitumisleping, Tele2 juurdeostuleping, 2 arvet – on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. T.K juhiluba nr xxxx on tähtis isiklik dokument
tähenduses, selle ainus seadusjärgne valdaja on surnud ning seetõttu tuleb antud dokument kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalasjas on kogutud erinevaid asitõendeid, mis on väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses: kilekotid 2tk, kleeplint, kivi koos kivi ümber olnud kilekoti, köie ja heinapakinööriga, arve nr xxxx, Elisa stardipakett, Tele2 Eesti AS ja Klick Eesti AS puruks rebitud lepingud, käterätik; kilepakend, mobiiltelefon Nokia 6233 (koos kõnekaardiga nr xxxx), kaelas kantav kaart, käsikühvel, plastpudel vedelikuga, suitsukonid, aluskaart 2 mikrosil tõmmisega, kilekott kirjaga Maaleht, milles autoapteegi standardvarustusse kuuluvad esemed, kinnitusteibi rull, ZTE karpsülearvuti DELL instruktsioonid (3 tk), nöörikera ja nööritükk, dressipluus, dressipüksid (2 paari), musta värvi meeste kingad, puidust mööblidetail, pruuni värvi mapis sisalduvad dokumendid – antud asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatavale Kenert-Ranner Revale tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada temale kuuluvad esemed: mälukaardid 2tk, 2 DVD plaati, mälupulgad 5tk, väline kõvaketas, mobiiltelefon Nokia 2600, arvuti Inspiron N5110, pruuni värvi mapp selles sisalduvate esemetega, Elisa sim-kaart koos kaardiümbrisega. Varasemalt on kannatanu S.P’ule tagastatud allkirja vastu talle kuuluvad erinevad ehted, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta S.P’ule. Samuti on eseme üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel tagastatud juriidilistest isikutest omanikele neile kuuluvad ning süüdistatava poolt kelmuse toimepanemisega seonduvad esemed järgnevalt: Tele2 Eesti AS-le mobiiltelefon Nokia N8-00 kõnekaardiga ja OÜ Incasssor ära võetud esemed, millised tuleb jätta Tele 2 Eesti AS-le; Klick Eesti AS-le sülearvuti DELL koos toiteadapteriga, mis tuleb jätta Klick Eesti AS-le. Ka on tagastatud Swedbank Liising AS-le liisingfirmale kuuluv ja T.K kasutuses 34 olnud sõiduk Škoda (koos 2 kmpl puldiga võtmete ja registreerimistunnistusega), mis tuleb jätta sõiduki omanikule, Swedbank Liising AS-le. Süüdistusaktis asitõendite loetelus märgitud kolme fotot kriminaalasja juures ei ole, seetõttu ei saa kohus nende suhtes võetavate meetmete osas seisukohta avaldada. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts Kohtunik Priit Põiklik Rahvakohtunik Velve Unt Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2012.a otsusega 35
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.