← Eesti

1-12-5017/31

Obsah (13)§ 114§ 121§ 199§ 209§ 320§ 344§ 345§ 349§ 64§ 68§ 56§ 180§ 350

kriminaalasi nr 1-12-5017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5017 (11230116393) Koht

§ 114

p 5,

§ 121

,

§ 199

lg 2 p 4,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 320

lg 1,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 349

järgi üldmenetluses Prokurör Endla Ülviste Süüdistatav Kaitsja KENERT-RANNER REVA, isikukood: 37706126026; elukoht: xxxx, viibib xxxx kodakondsus: xx; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: xxxx; kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati: 22.05.2009.a. otsusega vangistusega 2 aastat, 4 kuud ja 2 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 06.05.2011.a., väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: vahistamine alates 08.12.2011.a., kahtlustatavana kinnipidamine 06.12.-07.12.2011.a. Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

1 Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 209

lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 345lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva 24.10.2011.a. toimepandud kuriteoepisoodis

§ 344lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 320järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

Süüdi tunnistada Kenert-Ranner Reva

§ 114

p 5 järgi ja karistada teda vangistusega 17 (seitseteist) aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning liitkaristuseks mõista 19 (üheksateist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Kenert-Ranner Reva kinnipidamisest, s.o alates 06.12.2011.a. Kenert-Ranner Reva’ suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kenert-Ranner Reva’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 3013 eurot; - tunnistajate ja kannatanu sõidukulude eest kokku 61,62 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot; - DNA-ekspertiiside eest summas 5757 eurot; - käekirjaekspertiisi eest 282 eurot; - jäljeekspertiisi eest 314 eurot; - tulirelvaekspertiisi eest 420 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-5017, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid S.P’u poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista KenertRanner Revalt välja S.P’u kasuks 621,04 eurot, mis kanda arveldusarvele nr xxxx Swedbank. A.K poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista KenertRanner Reva’lt välja A.K kasuks 1099 eurot. Asitõendid ja salvestised: 2 Kriminaalasja materjalide juures asuvad: - T.K juhiluba nr xxxx asub (asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - koopia regionaalministri käskkirja nr 1-4/24 (08.02.2011) väljavõttest; sõiduauto GAZ 2410 reg nr xxxx müügileping; leping nr xxx Laenuäri OÜ; koopia laenu-pandilepingust nr xxxx – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Klick Eesti AS poolt esitatud dokumendid: koopia T.K nimele väljastatud juhiloast, koopia liisingu arve-saatelehest (05.11.11) 1-l lehel, järelmaksulepingust nr xxxx (05.11.2011), lepingu üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Tele2 Eesti AS poolt esitatud originaaldokumendid: Tele2 liitumisleping nr xxxx, Tele2 juurdeostuleping, arve nr xxxx ja arve nr xxxx – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Allkirja vastu kannatanule S.P’ule tagastatud esemed (ehted) – jätta S.P’ule. Eseme üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tagastatud esemed: - mobiiltelefon Nokia N8-00 IMEI: xxxx, mille Tele2 kõnekaart abonentnumbrile xxxx ja OÜ Incasssor ära võetud esemed (tagastatud Tele2 Eesti AS poolt volitatud isikule) – jätta Tele 2 Eesti AS-le; - sülearvuti DELL koos toiteadapteriga (tagastatud Klick Eesti AS poolt volitatud isikule – jätta Klick Eesti AS-le; - sõiduk Škoda Octavia reg nr xxxx, 2 komplekti sõiduki võtmeid koos puldiga ja sõiduki registreerimistunnistus (tagastatud Swedbank Liising AS poolt volitatud isikule) – jätta Swedbank Liising AS-le. Politsei- ja Piirivalveameti hoidlasse (Tallinn Rahumäe tee 6) akti alusel üle antud esemed: - DNA ekspertiisiaktiga nr 12E-GE0069 tagastatud esemed: kilekott (sisemine) laiba pea ümbert (pakend nr 1), kilekott (välimine) laiba pea ümbert (pakend nr 2), kleeplint laiba peas olnud välimise kilekoti pealt (pakend nr 3), kivi koos kivi ümber olnud kilekoti, köie ja heinapakinööriga (pakend nr 4) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 15.11.2011 aadressil xxxx ära võetud esemed: kauplus Klick arve nr xxxx (pakend nr 1), Elisa stardipakett (pakend nr 10), Tele2 Eesti AS puruks rebitud lepingud (pakend nr 16), Klick Eesti AS puruks rebitud lepingud (pakend nr 17), käterätik (pakend nr 18) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - fotoaparaadi mälukaart Kingston 2GB (pakend nr 2), 2 DVD plaati (pakend nr 3), mälupulk OPYS (pakend nr 4), mälupulk SD/MINI SD/TFLASH (pakend nr 5), mälupulk MINI USB Receiver (pakend nr 6), mälupulk SanDisk (pakend nr 7), mälupulk Kingston (pakend nr 8), fotoaparaadi mälukaart XTREME 128 MB (pakend nr 9), väline kõvaketas CHRONOS (pakend nr 11), mobiiltelefon Nokia 2600 IMEI kood. xxxx (pakend nr 12), arvuti Inspiron N5110 (pakend nr 13) – kohtuotsuse jõustumisel anda üle Kenert-Ranner Revale; - pruuni värvi mapp (Centrum) selles sisalduvate dokumentidega, mälupulga Kingston U3 smart Data Traveler 1 GB jt esemed (pakend nr 14), Elisa sim-kaart nr xxxx koos kaardiümbrisega (pakend nr 15) – dokumendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mapp koos teiste esemetega – kohtuotsuse jõustumisel anda üle Kenert-Ranner Revale; - mobiiltelefon Nokia 6233 IMEI: xxxx, milles kõnekaart abonentnumbriga xxxx – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3 - kilepakend (mobiiltelefoni Nokia N8 ümber olnud kilepakend) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kaelas kantav kaart – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendi vaatlusprotokollidega sõiduautost Škoda Octavia reg nr xxxx ära võetud esemed: käsikühvel kirjaga Fiskars, plastpudel vedelikuga, suitsukonid, aluskaart 2 mikrosil tõmmisega, kilekott kirjaga Maaleht, milles autoapteegi standartvarususse kuuluvad esemed (välja arvatud kaelatugi ja kinnitusteibi rull) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kinnitusteibi rull - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 28.12.2011 Kenert-Ranner Reva elukohas aadressil xxxx ära võetud esemed: ZTE karp, mille kleeps IMEI: xxxx, s/n xxxx, sülearvuti DELL instruktsioonid (3 tk); nöörikera ja nööritükk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel 09.01.2012 aadressil xxxx ära võetud riideesemed: dressipluus (Puma), dressipüksid (Cycling) ja dressipüksid (Tactel) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - musta värvi meeste kingad – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - puidust mööblidetail – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Salvestised: kõnesalvestised 1-l CD plaadil, kiiruskaamerate salvestised 1-l CD plaadil. turvakaamera videosalvestised 2-l CD-plaadil, turvakaamera videosalvestis 1-l DVD-plaadil – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 27.09.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Kenert-Ranner Revat süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi, esitas 17.05.2011 Raplas Tallinna mnt 14 Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Rapla teeninduse töötajale võltsitud väljavõtte regionaalministri 08.02.2011 käskkirjast nr 14/24, milles Kenert-Ranner Reva nime asemel oli trükitud Kalmer Kirsile uueks nimeks Kenerth-Ranner Reva, eesmärgiga saada Kenerth-Ranner Reva nimele uus ametlik dokument (isikutunnistus ja Eesti kodaniku pass). Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise.

Samuti tema, 19.09.2011 kella 07.30 paiku aadressil xxxx lõi voodis magavale S.Ple (P) puidust esemega pea piirkonda, tekitades S.Ple parema kõrva taha haava, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse. 4 Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalises väärkohtlemise.

Samuti tema, isikuna kes on varem toime pannud

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastades ajavahemikul 17.09.2011 kuni 19.09.2011 xxxx asuvast korterist S.P`le kuuluvad esemed: lehekujuliste lülidega kullast kaelaketi maksumusega 2000 EEK, keerdus lülidega kullast kaelaketi maksumusega 1500 EEK, kullast kaelaketi maksumusega 1000 EEK, kullast kaelaketi (750 EEK) koos kullast ja rohelisest naturaalkivist ripatsiga (300 EEK) maksumusega kokku 1050 EEK, kullast kaelaketi (1250 EEK) koos kullast ripatsiga /vähi sodiaagimärk/ (350 EEK) maksumusega kokku 1600 EEK, kullast väikese briljandiga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1200 EEK, kullast väikese briljandiga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1100 EEK, kullast topaaskiviga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1700 EEK, kullast väikese briljandi ja topaaskiviga meeste klotsersõrmuse maksumusega 1300 EEK, kullast rohelise naturaalkiviga naiste sõrmuse maksumusega 1200 EEK, kullast meeste sõrmuse maksumusega 700 EEK, kullast naiste sõrmuse maksumusega 200 EEK, kullast meeste laualatussõrmuse maksumusega 500 EEK, kullast meeste laulatussõrmus maksumusega 400 EEK, kullast naiste naturaalkiviga sõrmuse maksumusega 800 EEK, hõbedast merevaiguga mansetinööbi maksumusega 50 EEK, hõbedast puudrikarbi maksumusega 450 EEK,kullast kaelaketi (2850 EEK) koos risti-kujulise ripatsiga (600 EEK) maksumusega kokku 3450 EEK, tsirkoonist ülekullatud lipsunõela ja mansetinööpide komplekti maksumusega kokku 64 EUR, hõbedast kaelaketi maksumusega 10 EUR ja rahakotist sularaha: 1800 EEK ja 52 EUR ning võttis ilma kaardi omaniku nõusolekuta S.P nimele väljastatud Swedbank pangakaardi numbriga xxxx välja sularaha ja tasus ostetud kaupade eest: 19.09.2011 kell 09.56 võttis Swedbank sularahaautomaadist aadressil Tallinn Läänemere tee 2c välja sularaha summas 160 EUR; tasus 19.09.2011 kell 10.05 Säästumarketis aadressil Tallinn Läänemere tee 2C ostetud kaupade eest summas 73.28 EUR; tasus 19.09.2011 kell 10.15 R-kioskis aadressil Tallinn Katleri 23 ostetud kaupade eest summas 6.00 EUR, seega kokku S.Pule kuuluvat vara 1476.76 EUR väärtuses. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti tema 25.10.2011, olles kannatanuna hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuses aadressil Tallinn Vikerlase 14 kriminaalmenetluse käigus kannatanuna ülekuulamisel teadvalt tegelikkusega vastuolus olevaid ütlusi, väites et ajavahemikul 24.10.2011 kuni 25.10.2011 kella 10.00-ni varastati Tallinnas, xxx maja juurest tema kasutuses olnud S.K´ule kuuluv sõiduk GAZ 24-10 reg nr xxxx , samuti sõiduki registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis, varuvõtmed ja tema (Kenert-Ranner Reva) nimele väljastatud isikutunnistus, millega talle tekitati materiaalne kahjus summas 1522.78 EUR. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluse käigus teadvalt valeütluste andmise. Samuti tema ajavahemikul 03.11.2011 kell 22.31 kuni 04.11.2011 kell 04.34 Kesk-Eesti piirkonnas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ning omakasu motiivil, s.o eesmärgiga kasutada pärast T.K tapmist tema kasutuses olnud vara ning T.K isikuandmeid kasutades 5 omandada tema arvelt endale vara, pani toime T.K tapmise, tulistades teda eeluurimisel tuvastamata tulirelvast kahel korral kukla piirkonda, põhjustades sellega T.K surma. Seega Kenert-Ranner Revat pani toime

§ 114p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mõrva.

Samuti tema. kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.08 kuni 12.23 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil teenindajale K.Ple, eesmärgiga osta T.K nimelt järelmaksuga sülearvutit xxxxx, seeria nr 6 ZQPGP1, kood xxxx hinnaga 649 EUR. Samuti tema, kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.43 kuni 12.46 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses teenindajale J.Kle eesmärgiga osta T.K nimelt järelmaksuga 24 kuuks mobiiltelefoni Nokia N8 IMEI: xxxx hinnaga 379 EUR. Samuti tema, kasutas T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud ametliku dokumenti - juhiluba nr xxxx, esitades selle 07.11.2011kella 18.05-18.15 ajal Swedbank AS Foorum kontoris aadressil Tallinn Narva mnt 5 tellerile I.Sle eesmärgiga saada enda valdusesse T.K pangakontolt nr xxxx eelnevalt kontole kiirlaenuna laekunud sularaha summas 200 EUR. Kuna Kenert-Ranner Revat teenindanud telleril tekkis kahtlus, et isiku poolt esitatud dokument ei kuulu kliendile, lahkus Kenert-Ranner Reva raha saamata pangakontorist. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väl

Jtud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.08 kuni 12.23 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil sooviga osta järelmaksuga sülearvutit, esitas teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx, ning võltsis järelemaksu lepingul nr xxxx ning liisingu arvel nr xxxx T.K allkirja, millega lõi teenindajale K.Ple vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusel talle väljastati järelemaksuga sülearvuti xxxxx, seeria nr 6 ZQPGP1, kood xxxx hinnaga 649 EUR. Samuti tema, esitas 05.11.2011 ajavahemikul kella 12.43 kuni 12.46 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses varalise kasu saamise eesmärgil sooviga osta järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia N8, teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx, ning võltsis Tele2 liitumislepingul, Tele2 juurdeostulepingul arvele nr xxx ning arvel nr xxx T.K allkirja, millega lõi teenindajale J.Kle vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusel talle väljastati järelmaksuga 24 kuuks mobiiltelefoni Nokia N8 IMEI: xxxx hinnaga 379 EUR. Samuti tema, 07.11.2011kella 18.05-18.15 ajal Swedbank AS Foorum kontoris aadressil Tallinn Narva mnt 5 esitas T.K pangakonto kasutamise õiguse saamise eesmärgil sinna eelnevalt kiirlaenuna laekunud sularaha summas 200 EUR väljavõtmiseks tellerile I.Sle teist isikut tõendava dokumendi – T.K ik xxxxxxxxxxx nimele väljastatud juhiloa nr xxxx. Kuna Kenert-Ranner Revat teenindanud telleril tekkis kahtlus, et isiku poolt esitatud dokument ei 6 kuulu kliendile,jäi kuritegu lõpule viimata ja Kenert-Ranner Reva lahkus raha saamata pangakontorist. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi, võltsis 24.10.2011 aadressil Harju maakond xxxx S.Kle kuuluva sõiduki GAZ 24-10 reg nr xxxx müügilepingul S.K allkirja. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsis 05.11.2011 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas tehnikapoes KLICK varalise kasu saamise eesmärgil järelemaksu lepingul nr xxxx ning liisingu arvel nr xxxx T.K allkirja. Samuti tema, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsis 05.11.2011 Tallinnas, Viru Väljak 4/6 Viru keskuses asuvas Tele2 esinduses varalise kasu saamise eesmärgil Tele2 liitumislepingul, Tele2 juurdeostulepingul arvele nr xxx ning arvel nr xxx T.K allkirja. Seega Kenert-Ranner Reva pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise.

MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Kenert-Ranner Reva tunnistas end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt: Kenert-Ranner Reva tunnistas oma süüd täielikult

§ 349

, § 209 lg 2 p 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides ning osaliselt

§ 199lg 2 p 4 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides.

Süüdistatav ei tunnistanud end süüdi

§ 345lg 1, § 121 ja § 114 p 5 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides.

Ristküsitluste käigus küsimustele vastates selgitas süüdistatav kuritegude osas, millistes end süüdi ei tunnistanud või tunnistas osaliselt, et ta ei ole S. P suhtes vägivalda tarvitanud, samuti ei tapnud ta T.K, tapmise panid toime teised isikud. Varguse toimepanemist tunnistas ta osaliselt, ja sigarettide vargust ta ei tunnistanud ja väitis, et kannatanu sai need endale. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu S.P, tunnistajad V.N, K.A, K.N, E.H, T.M, T.T, U.M, S.B, M.P, S.H, I.S, S.K, A.L. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Nendeks olid:

§ 114

p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Jälitusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 158-175; I kd, tl 7-24A; kuvati ekraanile), - Jälitusprotokoll koos lisadega ja stenogramm V.N poolt 05.11.2011 abonentnumbrilt xxxx politsei lühinumbrile 110 tehtud kõnedest (kd K I lk 176-187; I kd tl 34-45) ja CD plaat kõnede salvestistega (lisatud kriminaaltoimikule); - Jälitusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 188-192; I kd, tl 46-50); - K. K töögraafik ja iseloomustus (kd K I lk 193-195; IV k, tl 220-222); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K I lk 196-228; I kd tl 57-89); 7 - Surnu ekspertiisiakt nr 198 koos lisadega (kd K I lk 229-249; I kd, tl 106-126); - Tundmatu laiba isiku tuvastamise õiend koo lisamaterjalidega (kd K I lk 250-259; I kd, tl 128-136); - Ekspertiisiakt nr 12E-TB0009 koos lisadega (kd K I lk 260-263; I kd, tl 151-154); - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia (kd K I lk 264; I kd, tl 163); - Päring Tartu mnt-l olevates liikluskaamerates sõiduauto reg.nr xxxx rikkumiste kohta kiiruskaamerates ajavahemikul 03.11.2011-06.11.2011 koos salvestise väljatrükkidega 4-l lehel (kd K I lk 265, 266, 267-270; I kd, tl 170, 171, 175-178, salvestis lisatud CD plaadil kriminaaltoimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K I lk 271-275; I kd, tl 205-209); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K I lk 276-287; I k, tl 210-221); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabelitega (kd K I lk 288-310; II k, tl 5-27); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga ((kd K II lk 1-2; II k, tl 40-41); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 3-14; II k, tl 42-53); - Vaatlusprotokoll koos lisade fototabelitega (kd K II lk 15-20; II k, tl 54-59); - Asitõendi vaatusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 21-23; II k, tl 64-66); - Ekspertiisiakt nr 12 E-TR0024 koos lisadega (kd K II lk 24-29; II k, tl 69-74); - Läbiotsimisprotokoll 15.11.2011 (xxxx) koos lisadega (kd K II lk 30-45; II kd, tl 76-91); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja kaupluse Klick arve koopia, Tele2 liitumislepingu koopia ja arve, paber relvade nimekirjaga, avaldusega politseile, CV väljavõttega (kd K II lk 46-60; II k, tl 92-106); - Ekspertiisiakt nr.11E-GE1158 (kd K II lk 61-72; II k, tl 131-142); - Päring kriminaalasjas nr 11230116015 ja vastus päringule koos lisadega (kd K II lk 73-79; II k, tl 163-169); - Päring kriminaalasjas nr 11230116015 koos vastuse ja fotodega (kd K II lk 80-83; IV kd, tl 125-128); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 84-99; II kd, tl 246-261); - Päring koos vastusega hotellist Dorpat (kd K II lk 100-103). 17.05.2011 toime pandud

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Asitõendi vaatlusprotokoll (kd K II lk 104-105; III kd, tl 13-14); - K.-R. Reva nimemuutusega seotud dokumentide koopiad (kd K II lk 106--13; III k, tl 1926). 19.09.2011 toime pandud

§ 121

järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis ning 17.09.2011-19.09.2011 toime pandud

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides: - S.

P pangakonto väljavõte ja kaarditehingu vaidlustamise avaldus (kd K II lk 114-116; III k, tl 38-40); - Patsiendikaart (kd K II lk 117-118; III k, tl 41-42); - Isiku läbivaatuse protokoll (kd K II lk 119-120; III k, tl 43-44); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 121-133; III k, tl 56-68); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 134-135; III k, tl 73-74) - Vastus päringule koos sularahaautomaadi kaamera salvestustega (kd K II lk 136-139; III kd, tl 90-93); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 140-143; III kd, tl 103-106, salvestis on CD plaadil lisatud toimikule); - Koopia 19.09.2011 kell 10.04 tehtud tehingu ostutšekist (kd K II lk 144; III kd, tl 110). 8 24.10.2011 toime pandud

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning 25.10.2011 toime pandud

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Koopia K-.R.

Reva avaldusest PP Ida politseiosakonda sõiduauto Volga reg nr xxxx varguse kohta (kd K II lk 145; III k, tl 125); - Koopia teatisest kriminaalmenetluse nr 11230115262 alustamise kohta (kd K II lk 146; III kd, tl 124); Koopia kannatanu 25.10.2011.a, ülekuulamise protokollis koos joonistanud skeemi ja koopiatega sõiduauto dokumentidest ja väljavõttega Kuldse Börsi kuulutusest (kd K II lk 147154; III k, tl 126-133); - Asitõendi vaatlusprotokoll ja müügileping (kd K II lk 155-156; III kd, tl 143-144). 05.11.2011 ja 07.11.2011 toime pandud

§-de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 349 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides: - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd K II lk 157-158; II kd, tl 154-155); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II 159-167 lk II kd, tl 174-182, salvestis CD plaadil lisatud toimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll (kd K II lk 167-172; II k, tl 183-187); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 173-175; II kd, tl 201-203); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 176-181; II kd, tl 208-213); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 182-190; II kd, tl 214-222, salvestis CD plaadil lisatud toimikule); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 191-192; II kd, tl 235-236); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd K II lk 193-201; II k, tl 237-245); - Ekspertiisiakt nr 12E-DK0017 (kd K II lk 202-208; II k, tl 266-272). Samuti esitas prokurör kohtule salvestised, millised avaldati: - Kõnesalvestised ühel CD plaadil (lisa 30.04.2012 koostatud jälitusprotokolli juurde) – ümbrik nr

  1. - Kiiruskaamerate salvestised ühel CD plaadil (lisa 30.04.2012 koostatud ettekande juurde) – ümbrik nr
  2. - AS Eesti Statoili videokaamerate salvestused (Katusepapi, Järvevana, Sikupilli teenindusjaamad) kahel DVD plaadil (lisa 02.04.2012 koostatud ettekande juurde) – ümbrik nr
  3. - Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse numbrilt 53322924 21.09.2011 kell 16:58 tehtud kõnefail mahuga 380 KB ühel CD plaadil (lisa 30.11.2011 vaatlusprotokolli juurde) - ümbrik nr
  4. - Turvakaamera videosalvestus kaupluses Maxima (Tallinn Tartu mnt 49) 16.09.2011 kell 04:04:23-04:08:49 pikkusega 3 minutit ja 43 sekundit) ühel CD plaadil (lisa 02.11.2011 vaatlusprotokolli juurde) – ümbrik nr
  5. - Turvakaamera videosalvestus Läänemere Säästumarketis (19.09.2011 kell 10:04 tehtud tehingute kohta pikkusega 3 minutit ja 57 sekundit ühel CD plaadil (lisa 03.11.2011 vaatlusprotokolli juurde) – ümbrik nr
  6. - Turvakaamera videosalvestus Viru keskuses tehnikapoes Klick 05.11.2011 ajavahemikul 12:20:00 kuni 12:29:59 ühel CD plaadil (lisa 18.11.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde) – ümbrik nr
  7. - Turvakaamera videosalvestus Viru keskuses tehnikapoe Tele2 esinduses 05.11.2011 ajavahemikul 12:20:00 kuni 13:30:00 ühel DVD plaadil (lisa 25.11.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde) – ümbrik nr
  8. Kõigi salvestiste kuulamist või vaatamist pooled kohtuistungil pooled vajalikuks ei pidanud, prokuröri taotlusel kuulati kohtuistungil helisalvestisi: V.N kõned politseile ning uuriti 9 kiiruskaamerate salvestiste väljatrükke. Samuti vahetult uuriti jälitusprotokollidest nähtuvaid kõnede väljavõtteid, millised kuvati prokuröri poolt kohtuistungil ekraanile. Tõendina avaldati ja kohtuistungil uuriti ka järgnevaid tõendeid: - kaitsja poolt taotletud ja varasemalt kohtule esitatud DNA ekspertiisi akti nr 12E-GE0069 (K II lk 228-231; II kd tl 142-145); - kaitsja kirjalikku avaldust (K III lk 115-118); - K.-R. Reva kirjavahetust ja kõnede registreerimislehti (K III lk 158-163, 164-167); - Tallinna Vangla vastust (K III lk 211-212); - kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (K III lk 213-215; III kd tl 191-193). Prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu süüdistatava poolt varem antud ütlused (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll): kd 4, lk 199 (kd K I, lk 133), alt viimane lõik, esimene lause algusest peale; kd 4, lk 201 (kd K I lk 135), esimese lõigu viimane lause; kd 4, lk 202 (tl kd K I lk 136),
  9. lõik. Kaitsja leidis, et kd 4, lk 199 (tl 133) olevate ütluste avaldamine ei ole vajalik, kuna sisulist vastuolu ei esine. Kohus põhjendab kohtuotsuse p-s 8 avaldamise põhjendatust. Ülejäänud K.R. Reva poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamisele kaitsja vastu ei olnud. Kohtuistungil avaldati kaitsja taotlusel kannatanu S.P eeluurimisel antud ütlused: kannatanu ülekuulamise protokollist eeluurimisel koostatud köitest lk 47
  10. lause, prokurör sellele vastu ei vaielnud. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja S.Bi poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (K III lk 104-114); samuti tunnistaja S.H poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlused (K III lk 119-125), milliste avaldamisele kaitsja vastu ei vaielnud. Samuti taotles prokurör tunnistaja U.Mi poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist vastuolude osassüüdistatava ülekuulamise ajal, millest kohus keeldus, sellekohased põhjendused on käsitletud kohtuotsuse p-s
  11. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kõigi kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et vargust puudutavas süüdistusest tuleb välja jätta toiduainete ja sigarettide vargus, kuivõrd kannatanu sai need endale ja ta loobub antud süüdistusest. Prokurör palus tõendina mitte arvestada süüdistava poolt kohtus antud ütlusi, kuna need on mitteusaldusväärsed, vastuolulised ning ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 114

p 5 järgi mõista karistuseks 17 aastat vangistust;

§ 121

järgi mõista karistuseks 3 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4 järgi mõista karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 209

lg 2 p 1,

§ 349

ja

§ 344

lg 1 järgi, kelmusega seotud dokumendi võltsimises, kuritegude ideaalkogumi eest mõista karistuseks 3 aastat vangistust;

§ 345

lg 1 järgi mõista karistuseks 2 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 sõiduki müügilepingul S.K allkirja võltsimises mõista karistuseks 2 kuud vangistust;

§ 320

järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 64

lg 1 alusel 10 mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 19 aastat vangistust, karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, 06.12.2011.a. Samuti palus välja mõista sundraha ja menetluskulud: kaitsjatasu ning ekspertiisitasud. Prokurör pidas kannatanute S.P ja A.K tsiviilhagisid põhjendatuks ning palus need rahuldada. Kaitsja leidis, et sisuliselt on K.-R. Reva tunnistanud

§ 199

lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 320 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et kuivõrd kannatanu S.P ei mäleta enda löömist ning ei ole valu tundnud, tuleks tekkinud kahtlused tõlgendada K.-R. Reva kasuks ja ta tuleks süüdistuses

§ 121järgi õigeks mõista.

Kaitsja taotles K.-R. Reva õigeksmõistmist ka süüdistuses

§ 114

p 5 järgi ning leidis, et antud süüdistus on tõendamata, süüdistatav on esitanud alibi, eeluurimisel ei ole süüdistatava poolt nimetatud isikuid suudetud tuvastada. Kaitsja hinnangul toetavad süüdistatava versiooni ka jälitusprotokoll, hotelli vastus ja DNA-ekspertiisiakt, millede pinnalt võisid sündmuskohal, hotellis ja T.K sõidukis viibida tundmatud isikud. Kannatanu S.P selgitas, et jääb oma tsiviilhagi juurde ning samas täpsustas varastatud esemete väärtust ning lisas, et sai osa esemeid endale. Kannatanu A.K kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas prokuröri kaudu kohtule avalduse, mille kohaselt jääb varasemalt antud ütluste juurde ning palub tsiviilhagi rahuldada. Nimetatud kannatanu avaldus avaldati kohtuistungil ja lisati kriminaaltoimikusse (kd K i lk 128). Süüdistatav oma viimases sõnas väitis, et ta ei ole T.K mõrva sooritanud, ning kohtueelne uurimine oli puudulik, ebaselgused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus kohtuotsuse parema jälgitavuse eesmärgi esitab järeldused süüdistuse kaupa. 1) Süüdistuses

§ 345

lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva väitis algselt kohtus, et tema selles episoodis end süüdi ei tunnista, kuna ta pole võltsinud tema poolt esitatud dokumenti. Ristküsitluse käigus süüdistatav selgitas, et ta esitas võltsitud dokumendi, teades, et seal on vale nimi ja tema sooviks oli saada ID-kaart ja pass tegelikkusele mittevastava eesnimega, kuid võltsimise pani toime teine isik (K I lk 70). Käesolevas süüdistuses ei süüdistatagi K.-R. Reva antud dokumendi võltsimises, vaid teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises teatud õiguste omandamise eesmärgil. Seega Reva sisuliselt tunnistas end antud kuriteos süüdi, kuna ta on omaks võtnud selle, et eesmärgiga omandada teatud õigusi esitas ta teadvalt võltsitud dokumendi kodakondsus- ja migratsioonibüroos. Lisaks Reva poolt süü sisulisele omaksvõtule ja ristküsitluse käigus antud ütlustele tõendavad antud kuriteo toimepanemist ka: - asitõendi vaatlusprotokoll (K II lk 104), millises on vaadeldud K.-R. Reva poolt PP Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Rapla teenindusele esitatud võltsitud nimemuutust tõendavat dokumenti, - antud võltsitud dokumendi koopiaga (K II LK 105), 11 - K.-R. Reva nimemuutusega seotud koopiatega (K II lk 106-113), millest nähtuvalt regionaalministri 08.02.2011 käskkirjaga anti Kalmer Kirsile uus ees- ja perekonnanimi, milliseks oli Kenert-Ranner Reva, mitte aga Kenerth-Ranner Reva. Eelanalüüsitud tõenditest tulenevalt oli süüdistatav teadlik sellest, et temale väljastatud uueks nimeks on Kenert-Ranner, mitte aga Kenerth-Ranner ning tema enda väite kohaselt valmistas isik, keda ta nimetada ei soovinud, võltsitud käskkirja, millise süüdistatav esitas teatud õiguste saamiseks (uue dokumendi) kodakondsus- ja migratsioonibüroole, seega on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on eelanalüüsitult tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna soovis dokumendi esitamisel saavutada teatud õigusi. 2) Süüdistuses

320 lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva tunnistas end antud kuriteos osaliselt süüdi ja ristküsitluse käigus täpsustas, et sõidukit ta ei varastatud, tegelikkuses müüs ta auto maha ja ta andis valeütlusi (K I lk. 81). Antud ütlustest nähtub, et isik tunnistab, et faktiliselt ei toimunud auto varastamist, vaid ta ise realiseeris sõiduki, seega tema politseile esitatud avaldus varguse toimepanemise kohta oli teadvalt vale. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud peale tema poolt süü osalise omaksvõtu ja tema poolt antud ütluste ka: - koopiaga K.-R. Reva avaldusest politseile sõiduauto Volga (numbriga xxxx ) varguse kohta (K II lk 146); - K.-R. Reva antud ütlustega, millistes annab Reva valeütlusi sõiduki varguse kohta (K II lk 147-150), samuti lisadega, millised K.-R. Reva ülekuulamise käigus uurijale helistanud tõendamaks varguse fakti (K II lk 151-153); -Teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta antud avalduse alusel (K II lk 145); Tunnistaja S.K poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et tema ei ole sõiduki müügilepingut viseerinud. Talle helistati politseist seoses sõidukiga, siis helistas tunnistaja Revale ja Reva ütles, et sõiduk varastati ära (K III lk139); Antud episoodis on süüdistava tegevusele antud õige juriidiline hinnang ja tema süü on tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna esitas teadlikult ja tahtlikult valeandmeid politseile, omades soovi varjata sõiduki müüki S.K eest. 3) Süüdistuses

§ 349järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust.

Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Antud süüdistus on esitatud süüdistatavale kolmes erinevas episoodis ning süüdistatav kohtus tunnistas end kõigis nendes kuriteoepisoodides süüdi ning ristküsitluse käigus selgitas, et T.K surma järgselt oli tema eesmärgiks hõivata tema nimel vara ning ta võltsis T.K allkirja, esines tema nimel (K I lk 112-113) ning soetas sel teel endale arvuti ja mobiiltelefoni. Ka üritas saada T.K nimel Swedbankist raha, esitades tema dokumendi, raha aga saada ei õnnestunud. Kohtus on Swedbank ASi puudutavas episoodis tunnistajana ülekuulatud I.Š (K III lk 137138), kelle ütlustest nähtub, et 07.11.2011 esitas pangas süüdistatav temale T.K juhiloa, esines 12 tema nimel ning soovis võtta kontolt raha, kuid pangal tekkis kahtlus isikus, ta ei suutnud vastata lisaküsimustele, raha talle ei väljastatud ning Reva lahkus – seega nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustest lähtuvalt jäi kuritegu lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel (pangatöötajate poolt isikus kahtlemine ja raha mitte väljastamine), mistõttu antud episoodis jäi kuritegu katse staadiumisse. Küll aga ei muuda antud asjaolu kuritegude kvalifikatsiooni kogumis, kuna ülejäänud episoodid olid lõpuleviidud – isikul õnnestus omandada teise isiku dokumenti esitades nii arvuti kui telefon, mistõttu on katse episood sellest kvalifikatsioonist hõlmatud. Antud süüdistuses

§ 349

järgi esitatud süüdistuses on süüdistatava süü leidnud tõendamist peale süüdistatava poolt süü täielikku omaksvõttu ja ütluste ning eelrefereeritud tunnistaja I.S ütluste ka: - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli, millises vaadeldakse T.K juhiluba, mille Reva esitas 07.11.2011 Swedbank ASi kontoris (K II lk 157-158). -asitõendi vaatlusprotokolliga, millises vaadeldakse Klick Eesti ASi poolt politsei välJtud dokumenti, millega vormistati järelmaksuleping Reva ja nende vahel, millisest nähtuvalt oli samuti esitatud T.K juhiluba arvuti saamiseks ning esinetud tema nimel (K II lk 159-167). - asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtuvalt salvestati Reva külastus Klick tehnikapoodi (K II lk 168-172). - asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvad Tele2 liitumislepingu sõlmimisel esitati samuti T.K isikudokumendid ja esineti tema nimel (K II lk 173-181), - asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtuvalt salvestati Reva viibimine Tele2 esinduses ajal, mil ta esines T.Kna (K II lk 182-190). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna ta soovis saada endale T.K nimel vara ja esitas talle kuuluva dokumendi selle saamiseks. 4) Süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav K.-R. Reva tunnistas end antud kuritegudes täielikult süüdi ning kinnitas kohtus, et soovis omandada T.K surma järgselt tema nimel vara. Ta ei eitanud kohtus arvuti ja telefoni omandamist T.K nimel ega ka Swedbank ASis, kus ta üritas T.K dokumenti esitades sularaha välja võtta. Kohus juba eelnevalt käsitles tunnistajana ülekuulatud I.S kui Swedbank ASi töötaja ütlusi selle kohta, et Reva eesmärgiks oli T.K arvelt sularaha võtta. Selleks ta esitas T.K isikudokumendi ning kui panga töötajatel tekkis kahtlus tema isikus, ei suutnud ta vastata pangatöötaja küsimustele T.K konkreetse sünnikuupäeva ja muu osas ning kui ta mõistis, et tema isikus kaheldakse väitis ta, et on K vend ja lahkus seejärel pangast. Seetõttu jäi antud kuritegu katsestaadiumisse kuna süüdistataval ei õnnestunud varalist kasu saada, kuid see ei muuda süüdistatava tegevuse kvalifikatsiooni

§ 209

lg 2 p 1 järgi, kuna antud katse on hõlmatud ülejäänud kuriteo kvalifikatsiooniga, millised Reva lõpule viis. Reva on kinnitanud et ta sai endale kelmuse teel arvuti ja telefoni, millised ta ka pandimajja viis. Antud kuritegudes on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka: - varasemalt käesoleva kohtuotsuse punktis 3 nimetatud ja analüüsitud tõenditega, - samuti asitõendi vaatlusprotokolli ja lisadega, millest nähtub, et Reva pantis ASilt Tele2 kelmuse teel saadud telefoni (K II lk 191-192), -vaatlusprotokolliga antud mobiiltelefoni osas ja lisadega (K II lk 193-201), millest nähtuvalt Reva pantis Klick Eesti ASilt väljapetetud arvuti (K II lk 173-175). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega. K.-R. Reva soovis varalist kasu ja sel eesmärgil lõigi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. 13 5) Süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav tunnistas temale esitatud kolmes kuriteoepisoodis süüdi ning kohtus ristküsitluse käigus tunnistas, et ta võltsis sõiduki müügilepingul S.K allkirja, samuti pole ta eitanud T.K allkirja kirjutamist Klick tehnikapoes ja Tele2 esinduses (K I lk 112). Süüdistatava süü on antud kuriteoepisoodides lisaks süü omaksvõtule ja ütlustele tõendamist leidnud ka: - kohtus tunnistajana üle kuulatud S.K eelrefereeritud ütlustega selle kohta, et allkiri müügilepingul pole tema kirjutatud, -ekspertiisiaktiga 12E-DK-0017, millest nähtuvalt allkirjad K nimelt Tele2 lepingutel ja arvetel ning käsikirjalised tekstid Klick liisingu arvetel ja lepingutel on tõenäoliselt kirjutatud Reva poolt (K II lk 202-206), -samuti varasemal kohtuotsuse punktides 3 ja 4 nimetatud ning analüüsitud tõenditega. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna teadlikult ja tahtlikult kirjutas alla dokumentidele teise isiku nimel. 6) Süüdistuses

§ 199

lg p 4 järgi Käesolevas süüdistuses prokurör kohtukõnes loobus osaliselt süüdistusest - nimelt ostetud toiduainete ja sigarettide varguses esitatud süüdistuse osas. Prokurör selgitas menetlusosalistele, et süüdistajal on õigus süüdistuse mahtu vähendada, see vaid kergendab süüdistatava olukorda ning ei muuda kvalifikatsiooni. Kuna prokurör on loobunud süüdistusest Reva poolt ostetud kaupade (73,28 eurot) ja RKioskist ostetud kaupade (6 eurot) äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, siis kohus antud süüdistuse osa ei puuduta. Selles osas on süüdistusest loobutud. Kohus käsitleb ülejäänud võõra vara vargust. Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust. Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav Reva tunnistas end antud süüdistuses osaliselt süüdi ja selgitas, et hõivas kannatanu S.P baarikapist kõik süüdistuses nimetatud kuldesemed, kuid ta tagastas need kannatanule samal päeval. Ka selgitas ta ristküsitluse käigus, et ajal kui tema esemed süüdistuse kohaselt võttis, viibis kannatanu köögis ja tegi süüa. Süüdistatav selgitas, et toiduained ostis ta kannatanu palvel ja kannatanu ise andis talle pangakaardi ja PIN-koodi. Toiduained tõi ta kannatanule, aga kuna pangakaart oli tema käes, siis ta mõtles, et võtab sealt raha. Täpselt summat ei mäleta, võis olla paarsada eurot (K I lk 80, 81, 119-120). Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava Reva ütlusi selle kohta, et ta samal päeval tagastas kõik varastatud kuldesemed kannatanule, samuti selle kohta, et omas nõusolekut Parmu sularaha omastamiseks tema pangakaardilt ja seda põhjusel, et antud ütlused on vastuolus kohtus uuritud teiste tõenditega, millised on omavahelises kooskõlas, ka olid süüdistatava ütlused kohtus vastuolulised ja eluliselt mitteusaldusväärsed. Nii nähtub kohtus kannatanuna ülekuulatud S.P ütlustest, et kui ta avastas Reva poolt toime pandud varguse, palus ta esemed tagastada. Reva tagastas oma suurest kotist vaid osa kuldesemeid. Tagastamata jäid mansetinööbid, kullast kaelakett ristikujulise ripatsiga, 14 lipsunõela mansetinööpide komplekt ja hõbedast kaelakett, ka ei tagastanud Reva talle rahakotist võetud sularaha. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistajana ülekuulatud M.P ütlustega selle kohta, et tema saabus korterisse alles pärast juhtunut, tema abikaasa rääkis talle, et talt varastati kuldesemed ning kui tunnistaja oli korteris, tuli korterisse üks mees (kannatanu viitas süüdistatavale) ja tunnistaja kuulis pealt, kuidas ta rääkis tema abikaasale, et ta ei saa tulla asju ära tooma, kuna tema naine on seal. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusvääruses, need on omavahel kooskõlalised, küll aga on alust kahelda süüdistatava Reva ütlustes. Süüdistatav Reva on käesoleva kohtumenetluse ajal esinenud mitmete väidetega, millised on kohtuistungil osutunud ebaõigeteks ning kohus käsitleb Reva sellekohast tegevust, kui temale iseloomulikku käitumismustrit, põhjalikult kohtuotsuse punktis 8. Reva puhul on iseloomulik käitumismuster enese õigustamise nimel valede väidete esitamine. Käesolevas süüdistuses ilmnes samuti süüdistatava enda ütluste vastuolulisus ja eluline mitteusutavus. Nii andis süüdistatav Reva antud süüdistuse osas kummastavaid selgitusi oma tegevuse kohta ja vastas kohtu küsimusele, kas tema eesmärgiks oli hõivata kannatanu vara, et „vast ehk mitte“ ning kohtu küsimusele selgitada, miks ta avas kannatanu kappe ja pakkis osa esemeid endale kaasa, kui ta väidab, et ta neid hõivata ei soovinud, vastas ta esmalt, et tegi seda uudishimust. Hiljem väitis, et see siiski ei olnud uudishimust, et tahtis esemed lihtsalt kokku pakkida ja kannatanule tagastada (K I lk 119-120). Seega, kord põhistab süüdistatav oma tegevust uudishimuga, siis esitab teise selgituse. Ilmselgelt on süüdistatava vastused põiklevad ja eluliselt mitteusutavad. Kui isik ilma vastava loata sorib teise isiku kappides ja pakib endale kaasa talle kuuluvaid esemeid, siis ei tee ta seda ei uudishimust ega ka mitte selleks, et need esemed koheselt tagasi anda. Süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud lisaks süü osalisele omaksvõtule ja süüdistatava ütlustele selle kohta, et ta siiski hõivas kõik süüdistuses nimetud kuldesemed kannatanu loata ja juuresolekuta ja pakkis need oma kotti, samuti mõtles ta omades P pangakaarti sellelt võtta endale sularaha, ka : - kannatanu S.P ja tunnistaja M.P eelrefereeritud ütlustega; - vastusega päringule koos sularahaautomaadi salvestisega, millest nähtuvalt 19-09 2011 on Reva sularahaautomaadist vaadanud kahel korral P konto jääki ja võtnud välja sularaha 160 eurot (K II lk 136-139); - asitõendite vaatlusprotokolliga ja lisadega (varastatud esemete vaatluse kohta (K II lk 121132); - karistatuse õiendiga (süüdistusakti toimik lk.20). Subjektiivsest küljest tegutses isik otsese tahtlusega, kuna hõivas kannatanu vara tahtlikult. Asjaolu, et ta hiljem kannatanu nõudmisel tagastas osa kuldesemeid, ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni. Kuna Reva oli pakkinud kõik esemed oma kotti ja omas ka võimalust nendega korterist lahkuda, asuda neid käsutama, kasutama, ja osade esemetega ka lahkus, oli tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Tegemist oli isikuga, kes varem oli toime pannud varguse. 7) Süüdistuses

§ 121järgi Käesolevas episoodis ei tõusetunud kohtus tõendite lubatavuse küsimust.

Prokuröri taotlusel avaldatud tõendite lubatavust kaitsja ega süüdistatav ei vaidlustanud. Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitluse käigus selgitas, et ta ei mäleta täpset kuupäeva, mil ta S.Ple külla läks, nad ajasid juttu ja ta jäi sinna ööbima. 15 Hommikul ta nägi ta, et kannatanu pea on katki ning ta arvas, et kannatanu oli libastunud ja kukkunud. Tema ei ole kannatanut löönud (K I lk 78-79). Kohus ei pea süüdistatava sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Kohus on eelnevalt viidanud asjaolule, et Revale iseloomulikuks mustriks on valeütluste andmine ja eneseõigustamine. Käesolevas kuriteoepisoodis kogutud teised tõendid on omavahel riimuvad ja usaldusväärsed. Kohtul puudub alus neis kahelda ja nad tõendavad süüdistatava süüd. Kohus avaldas kaitsja taotlusel kannatanu S.P eeluurimisel antud ütlustest ühe lause (eeluurimisel koost. kd lk 47 1. lause). Prokurör sellele vastu ei vaielnud. Kannatanu ülekuulamisel eeluurimisel väitis kannatanu, et „peksmist ei olnud“. Kohtus selgitas isik aga veenvalt ja mõistetavalt, et see tähendab, et kaklust K.-R. Revaga tal ei olnud. Seega ei esine vastuolu kannatanu ütlustes. Kohus viis läbi vahetult kannatanu S.P ristküsitluse ja kohus veendus antud vanainimese siiruses. Kannatanu selgitas, et ta lubas Reval jääda enda juurde ööbima, kuna Reva väitis talle, et elab Raplamaal ja jäi rongist maha. Tegelikult on tõendamist leidnud (tõendite analüüs kohtuotsuse p. 8), et sel ajal elas Reva T.K kasutuses olevas korteris Tallinnas, mida Reva ka ise eitanud ei ole). Reva ja kannatanu magasid ühes toas ja Reva magas tema abikaasa voodis. Kannatanu ärkas tugeva valu peale ja kui ta silmad avas, hämmastas teda, et Reval peal olnud kattetekk oli tagurpidi- kannatanu mõistis, et Reva on öösel liikunud. Kannatanu küll algselt mõtles, et ehk on tal peas lõhkenud mõni veresoon, kuid vigastus oli väline – peast tuli verd ning arstile suundudes ütles ka arst talle, et teda on löödud ja seejärel läks ta politseisse ütlusi andma. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistajana ülekuulatud kannatanu abikaasa M.P ütlusega selle kohta, et tema nägi oma abikaasat alles juhtunule järgneval päeval ja ta mõistis, et abikaasa ei julgenud juhtunust varem rääkida, kuna teadis, et tunnistajale, S.P abikaassale, ei meeldi võõra isiku – Reva – viibimine nende korteris. Ka rääkis P, et kartis Revat ja seepärast ei kutsunud arsti, kuna Reva viibis tema korteris. Tunnistaja on töötanud ka haiglas ning tal olemas ka meditsiinilised teadmised ning kui ta nägi haava, mõistis ta kohe, et tegu on traumaga ja koos abikaasaga pöördusid nad traumapunkti ja uurija juurde. Antud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka patsiendikaart, millest nähtuvalt kannatanu pöördus traumapunkti ning seal on ta selgitanud, et teda rünnati ja tuvastati kõrval kolm torkehaava (K II lk 117-118). Samuti on antud ütlused kooskõlas isiku läbivaatuse protokolliga, milline on teostatud politseis, kuhu on kannatanu suundunud traumapunktis käimise järgselt (K II lk 199-120). Kannatanu selgitas kohtus, et tema korteris oli akende vahetusest jäänud üks puidust detail, mis võis olla ainus asi korteris, millega teda lüüa saadi, ta otsis läbi ka Reva koti, kuid seal ta ühtegi löögiriista ei näinud ning rohkem tema arvates korteris ei olnud löögiriistu, millega oleks saanud teda lüüa. Tõendiks on kohtule esitatud ka antud puidust detaili vaatlusprotokoll (K II lk 134-135). Vaadeldud ese kujutab endast puidust pulka ning ei ole vajalikud eriteadmised, et veenduda, et selle pulgaga on võimalik tugeva löömise korral torkehaavu tekitada. On mõistetav, et antud pulgalt pole leitud verekahtlusega määrdumust, kuna seda vaadeldi 18.04.2012 ehk peaaegu 8 kuud pärast sündmust. Kohus leiab, et eelanalüüsitud ja nimetatud tõenditega on süüdistatava süü

§ 121järgi tõestamist leidnud.

Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav hõivas kannatanu vara ajal, kui kannatanu oli köögis ja tegi talle süüa, seega ei seostu kannatanu suhtes toime pandud vägivallategu mingil moel vara hõivamisega. Vägivallategu ei hõlbustanud vara hõivamist. Subjektiivsest küljest tegutses isik vähemalt kaudse tahtlusega, kuna selliselt torkehaavu tekitades pidi ta mõistma, et võib tekitada valu või kahjustada tervist. 16 8) Süüdistuses

§ 114

p 5 järgi Antud süüdistuse osas tõusetus kohtus mõningate tõendite lubatavuse küsimus. Nimelt, prokurör soovis avaldada 18.09.2012 (K III lk. 148-149) kohtuistungil tunnistaja U.Mi poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlustest lk 231 alt 4. rida, seda süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuid ta soovis seda teha istungipäeval, milliseks oli U.M juba üle kuulatud ning U.M ülekuulamisel antud lõiku ei avaldatud ja seda ei taotletud. Kaitsja vaidles antud avaldamisele vastu ja leidis, et antud juhul ei ole seaduslikku alust ütluste avaldamiseks. Kohus leidis samuti, et prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tunnistajat küsitleti vahetult kohtus ning sel ajal ei esitatud taotlust ütluste avaldamiseks tunnistaja usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil. Hilisemalt süüdistatava usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil antud ütluste avaldamine ei ole põhistatud. Samuti palus prokurör avaldada sama tunnistaja poolt sama kohtuistungil lause kohtueelselt uurimiselt (lk 232 ülevalt algusega: „Hakkasin otsima labidat…“) ning seda samuti süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja seda istungil, millise ajaks oli tunnistaja juba üle kuulatud. Kaitsja vaidles sellele samuti vastu ning kohus leidis ka antud juhul juba ülalnimetatud põhjustel, miks antud ütluste avaldamine pole põhjendatud. Kohtus süüdistatav K-R. Reva end temale inkrimineeritavas teos süüdi ei tunnistanud ning väitis, et tema ei ole T.Kt tapnud, küll aga viibis ta juures, kui tapmine toimus. Tapmise pani 03.11.2011 toime Tallinn-Tartu maanteel Paia kurvi lähedal temale tundmatu isik, O, tulirelvast ning sõidukis viibis ka süüdistatavale tundmatu Ji nimeline isik, J ja O uputasid hiljem laiba Aleti veehoidlasse. Kohtus süüdistatava antud ütlused olid vastuolulised tema poolt eeluurimisel väidetuga, mistõttu osade tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist taotles kohtus prokurör süüdistatava usaldusvääruse kontrolliks. Kaitsja ei pidanud õigustatuks avaldada prokuröri poolt taotletud süüdistatava ülekuulamise protokolli kohtueelse uurimise toimiku kd 4 lk 199 alt viimase lõigu esimene lause osas, kuna leidis, et vastuolu süüdistatava väidetes ei ole. Kohus leidis, et vastuolu ütlustes esineb ning usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil oli ütluste avaldamine põhistatud ning kohtus avaldati antud ülekuulamise lõik. Kohtus väitis süüdistatav, et ta kohtus tapmise päeval eelnevalt Kga ja tapjatega restorani 3 Oliivi ees. Samas kinnitas ta eeluurimisel, et 03.11.2011 sai antud isikutega kokku restoranis 3 Oliivi. Seoses vastuoludega taotles prokurör kohtueelse ütlustes toimiku kd 4 lk 201 esimese lõigu viimase lause avaldamist, millisele kaitsja vastu ei vaielnud. Kohtus väitis süüdistatav, et ühe tapjatest sõidutas ta hommikul Tartusse ning antud mees sisenes Dorpatisse sisse hotellipoolsest uksest (protokoll lk 39). Kohtueelsel uurimisel on ta kinnitanud, et (K I lk 135), et meesterahvas sisenes spaa-poolsest uksest. Samuti taotles prokurör avaldada vastuolude tõttu süüdistatava kohtueelses uurimises antud ütlused (kd 4 lk 202 kolmas lõik), kaitsja seda ei vaidlustanud ning kohus pidas seda põhjendatuks, kuna vastuolud esinesid. Kuna kohtus väitis süüdistatav, et talle helistas Onimeline isik 06.11.2011 öösel, kohtueelsel uurimisel väitis ta, et talle on helistanud sellel ajal hoopis V nimeline isik (lk 202). Kõigi eelrefereeritud ütluste avaldamine oli kohtu seiskoha kohaselt põhjendatud, kuna erinevused ütlustes olid olemas ning antud ütluste avaldamine oli vajalik kohtus antud ütluste tõepärasuse hindamisel (RKK 3-1-1-89-03, 3-1-1-89-06). Prokurör taotles mitte arvestada tõendina süüdistatava poolt antud ütlusi tapmise ja tapmisele järgnenud sündmuste kohta, kuna need on mitteusaldusväärsed. Kaitsja taotles antud ütluste tõendinina arvestamist. 17 Kohus viinud läbi ristküsitlused antud süüdistuses, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et ei saa pidada usaldusväärseks süüdistatava K.-R. Reva poolt süüdistuses

§ 114

p 5 kohta antud ütlusi ja seda erinevatel ja mõjuvatel põhjustel, milliseid kohus otsuses järgnevalt käsitleb. Eelnevalt kohtuotsuses käsitleti vastuolusid, millised esinesid süüdistatava Reva ütlustes kohtueelsel uurimisel ja kohtus, seega süüdistatav Reva ei ole olnud oma ütlustes järjepidev. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema poolt varasemalt kohtueelses uurimisel antud ütlused neis sisalduvate vastuolude tõttu võrreldes kohtus antud ütlustega ning süüdistatav ei suutnud ühelgi juhul selgitada kohtule mõistetavalt ütluste muutmise põhjuseid. Samuti leidis kohtus tõendamist, et Reva poolt kohtus esitatud väited tapmise päeva ja järgnevate päevade sündmuste asjaolude kohta ei ole tõele vastavad, need leidsid ümberlükkamist teiste kohtus uuritud ja kohtu poolt hinnatud, omavahel riimuvate tõenditega. Nii väitis kohtus süüdistatav Reva, et tema alibit –asjaolu, et tapja ei ole tema, võib kinnitada kohtus tunnistaja L, kes nägi tapmise järgselt, 06.11.2011, viibides koos Revaga tapetu korteris, kahte isikut, kellest üks oli faktiline tapja ja tunnistaja kuulis Reva vestlust nendega ning et L nägi korteris ka tulirelva. Kohus rahuldas Reva taotluse antud isiku ülekuulamiseks. Tunnistaja L toimetati kinnipidamisasutusest kohtuistungile ning kohtus tunnistaja kinnitas, et 06.11.2011 oli ta kodus oma naise juures, ta ei ole sel päeval Revaga koos viibinud. Küll aga saatis Reva talle vanglasse kirju, kus kajastas lähenevat kohtumenetlust, samuti edastas ta Lile oma süüdistusakti ning juhendas, mida peaks tunnistaja rääkima ja palus ka tunnistajal võtta K tapmine enda peale ning lubas talle 20 000-30 000 eurot selle eest. Kohtul puudub alus antud tunnistaja ütlustes kahelda, kuna kohtus avaldati ka Reva poolt tunnistajale saadetud kirjad, kaitsja ei vaidlustanud nende avaldamist ja lisamist, ning antud kirjades leiab kinnituse tunnistaja Li väide Reva poolt tema mõjutamise ja suunamise, talle raha pakkumise kohta. Tunnistaja kohtus antud ütlused on riimuvad Reva kirjades kajastatuga, nendes puudub kohtul alus kahelda. Süüdistatav Reva ka ei eitanud, et kirjad on koostatud tema poolt. Seega süüdistatav on üritanud luua tehioludele mittevastavat pilti süüdistusega seotud sündmustest, asudes mõjutama tunnistajaid, milline asjaolu ilmselgelt kinnitab tema ebausaldusväärsust. Reva on igati üritanud takistada tõe tuvastamist. Asjaolu, et süüdistatav soovis mõjutada menetluse käiku ja kallutada tunnistajaid järjepidevalt ning, et antud käitumine on süüdistatavale iseloomulik käitumismuster, leidis tõendamist ka kohtus teise tunnistajana ülekuulatud isiku- U.Mi ütlusega selle kohta, et temale kohtuistungite eelselt helistas keegi isik, kes väitis, et on politseitöötaja ning uuris tema käest 14.09.2012 toimuva kohtuistungi kohta. Kohtule esitati ja kohtus vaadeldi süüdistatava Reva poolt vanglas teostatud kõnede registreerimislehte, milliste alusel ta on helistanud telefoninumbrile xxxx, mis on tunnistajale U.Mile kuuluv ning vanglas on Reva väitnud, et soovib helistada uurijale (K III lk 164-167). Seega Reva valetas nii vanglatöötajale kui ka U.Mile. Vanglas väitis, et ta soovib helistada uurijale, faktiliselt helistas tunnistajale; tunnistajale helistades ta väitis, et on politseiametnik. Samuti tunnistaja H kinnitas kohtus, et on süüdistatava Revaga olnud vanglas viibides kirjavahetuses, Reva on käsitlenud ka antud lähenevaid kohtuistungeid, kuid ta ei mäleta täpselt kirjade sisu (K III lk 90-91). Süüdistatav Reva kinnitas kohtus, et kirjavahetuse luba tal puudus. Süüdistatavale Revale iseloomulik käitumismuster avaldus lisaks kohtus ilmnenud ja uuritud asjaoludele (tunnistajate mõjutamine enne kohtuistungeid) ka kohtueelsel uurimisel ilmnenud 18 ja kohtus uuritud teistest tõenditest : nii kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud T, et kui ta kohtas Reva 04.11.2011 Tartu-Tallinn mnt ja tegi talle märkuse ebakindla sõidustiili pärast, siis vastas Reva talle, et on tulnud Venemaalt (K III lk 63), eelnevalt on tõendamist leidnud, et see tegelikkusele ei vasta, Reva tuli B elukohast), ka oli tal kaelas Venemaa lipuvärvides pildiga läbipääsukaart (K III lk 63, K II lk 46-48). Venemaalt tuleku versiooni esitas Reva ka tunnistaja Ble (K III lk 74-75) ning ka tunnistaja B sõnul kandis Reva kaelas Venemaal konsulaadi märki (K III lk 75), mida näitas teda kinnipidanud politseinikule. Ka leiti Reva kasutuses olnud korterist tema dokumendimapi vahelt tema enda koostatud CV, kus ta on märkinud tegelikkusele mitte vastavaid andmeid, nimetades enda töökohana ka Venemaa saatkonna (K II lk 46-47, 59-60), ka leiti tema kasutuses olnud korterist Vene Föderatsiooni suursaatkonna vip-kaart (kd K II lk 47 p.25). Isikute väljakujunenud tegevusmuster on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10). Süüdistatav ütlused tapmise ja sellele järgnevatel päevadel aset leidnud sündmuste osas ei ole usaldusväärsed ka põhjusel, et need on vastuolus teiste, omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Samuti kinnitas Reva, et sõidutas J-nimelise isiku 03.11.2011 hotelli Dorpat ja ta sisenes kohtueelses uurimises antud väite kohaselt spaa-poolsest uksest (K I lk 135), kuid kohtuistungil väitis Reva, et J sisenes Dorpatisse sisse hotellipoolsest uksest (protokoll lk 39). Kohtule on esitatud teatis hotelli Dorpat poolt, mille järgi pole sel 04.11.2011 hommikul sisenenud hotelli nimetatud meest (K II lk 102). Samuti ei suutnud kohtus süüdistatav vaatamata sellele, et ta väitis on isiklikult varem külastanud hotelli Dorpat, kirjeldada ei hotelli asukohta ega lähiümbrust ning oli ilmselge, et antud hotelli läheduses ta viibinud ei ole. Samuti väitis Reva, et tapmisega oli seotud K.K nimeline isik, kes asus 03.11.2011 TallinnTartu mnt-l Pai akurivi piirkonnas ja keda K eelnevalt tundis ning kellega ta suhtles. Samas ükski T.K tuttavatest isikutest K ei teadnud. Ka ei olnud K nime T.K telefonikontaktides (kd K I lk 276-281), samuti ei olnud K mobiiltelefoni kontaktides K andmeid (kd K I lk 188-192). Samuti süüdistatava väited selle kohta, et ta sõitis tapmisele järgnevalt 05.11.2011 Räpinasse ta tal oli mobiiltelefon autos valjuhääldi režiimil, seda kasutati navigaatorina ning sinna helistas sisse K.K on vastuolus tunnistaja H ütlustega. Süüdistatav väitis kohtus, et tunnistaja H võttis autos kõne vastu ja saab seda kinnitada (kd K I lk 116). Tunnistaja H aga kohtus väitis, et ta ei ole sellist kõnet vastu võtnud (K III lk 94-95). Ka nähtub jälitusprotokollist ja selle lisadest, et K.K ei ole perioodil 01.11-06.11.2011 suhelnud ei Reva ega Kga (K I lk 188-192). Samuti nähtub K mobiiliväljavõtetest, et ta ei viibinud Revaga samas piirkonnas ning ajavahemikul 01.

  1. kuni 06.11.2011 ei lahkunud K Tartu maakonna piiridest (K I lk 192). Nagu eelpool kohtuotsuses märgiti Reva käitumismustri osas, ka eelnimetatu haakub sellega. K.K näol on tegemist välismissioonil hukkunud isikuga. Ilmselgelt on Reva üritanud seostada sündmusi isikuga, kes käesolevaks ajaks on surnud (K I lk 193-194), et takistada ütluste kontrollimise vahetut võimalust. Süüdistatava väited selle kohta, et tapmise algatajaks oli K äripartner N on samuti kohtus ümberlükkamist leidnud. Tunnistaja A kinnitas kohtus, et tapmisele eelnevalt ei olnud N ja Kl mingeid vastuolusid, ka tunnistaja N, kes mõlema isikuga koos töötas, kinnitas, et N sai 19 tapmisele eelnenud ajal tapetuga hästi läbi. Samuti iseloomustab N-K tihedat suhtlust ja seega tihedat läbikäimist toimikus olev ja kohtus avaldatud telefonikõnede väljavõte (K I lk 176, 178-183). Samuti kinnitas tunnistaja N, et ta ei omanud tapetuga konflikti ning tema ütlused nendevahelise suhtluse kohta ja selle suhtluse asjaolude ja põhjuste kohta (ühine tegutsemine restoranis, tegevus 03.11.2011 toitlustuse ettevalmistus K poolt 04-ndaks novembriks 2011) kattusid mõlema isiku telefoniväljavõttest nähtuva suhtluse tihedusega ja suhtluse kellaaegadega. Ka nähtus N telefoniväljavõtetest (K I 176-182) et just tema oli isikuks, kes hakkas muretsema K kadumise pärast ja helistas polisteisse ja haiglastesse. Samuti on Reva ütlused selle kohta, et koos Kga ja O ja Jga enne Tartusse 03.11.2011 sõitu viibis ta restorani 3 Oliivi terrassil, ümber lükatud tunnistaja N ütlustega selle kohta, et ta oli tööl restoranis sel päeval ning restoranis olid klaasaknad ja ta oleks seda sel juhul kindlasti näinud Revat. Kuid midagi sellist ta ei näinud. Samuti väitis süüdistatav kohtus, et pärast tapmist sõitis ta kahekesi koos Ji nimelise isikuga Tartusse. J, süüdistatava ütluste kohaselt, oli jässakas ja pikk mees, umbes 190 cm pikk (K I lk 89,122 protokoll), süüdistatav oli roolis, J tema kõrval. Sel ajal on teostatud liikluskaameratega foto Tartu poole liikuvast Reva poolt juhitavast ja T.K poolt kasutuses olevast sõidukist, millist kohus vaatles ning sealt nähtuvalt on autos vaid üks inimene - roolis istuv isik, seega Reva. (K I lk 265-267, 269). Sellises väikses autos ei ole võimalik jääda nähtamatuks väga pikka kasvu suurel mehel ning kuna kiiruskaamerapildist nähtub, et kõrvalistuja tool on püstiasendis, ei saanud isik ka lamada Seega on tema ütlused vastuolus kogutud ja objektiivsete tõenditega (kiiruskaamera väljavõte). Süüdistatav Reva end õigustades väitis, et ka sellel juhul, kui ta sõitis Biga kahekesi Tartusse, ei ole kaamera peal näha teist inimest – seega on viga kaamerates. Samas väitis Reva ise, et B lamaskles autos, tunnistaja B väitis samuti, et ta oli poollamasklevas asendis, sama kinnitas kohtus tunnistaja T.T. Kohus kuulas vahetult üle Bi, kes väitis, et on 164 cm pikk ja kaalub 53 kilo (K III lk 83). Seega Bi näol oli tegu lühikest kasvu ja väikese mehega, mistõttu tema mittefikseeritus kaamerapildis on mõistetav, kuigi antud autokaamerapildis oli aimata millegi olemasolu kõrvalistmel. Reva on ka ise tegelikult mõistnud antud vastuolu esinemist tõendites, kui probleemi ning maininud Lile saadetud kirjas, et kiiruskaameratega seonduv on nõrk koht, mida vaja “lihvida“ (K III lk 161) . Samuti on Reva kohtus kinnitanud, et ta ise helistas politseile K kadumise järgselt (K I lk 110). Jälitusprotokolli kõneeristustest selgub, et politseisse helistas Nikitin ja seejärel helistas politsei ise Revale. Kõneeristusest (K I lk 160) nähtuvalt ei ole Reva ise enda mobiililt helistanud politseile ei 03.11, 04.11 ega 05.11, esimene kontakt politseiga leidis aset 05.11.2011 kell 16.39, mil T.K mobiilile helistati Põhja Politseiprefektuurist, kuid siis oli juba T.K telefon suunatud Reva telefonile ning antud lisadest nähtubki, et 05.11.2011 oli Reva T.Kle kuulunud mobiilinumbri suunanud enda numbrile. Samuti on süüdistatava poolt kohtus antud väited selle kohta, et kell 21.00 03.11.2011 viibisid tema, K ning O ja J nimeline isik alles Tallinnas Tartu maantee Statoilis vastuolus Reva ja K kõneväljavõtteid käsitleva jälitusprotokolliga ja lisadega, mille järgi asus T.K kasutuses olnud mobiiltelefon sel ajal Patika 3 ja Aruvalla 4 tugijaamade levialas, tugijaamad asuvad mõlemad Harju maakonnas Rae vallas (K I lk 159). 20 Samuti väitis süüdistatav Reva kohtus, et istudes sõiduautos tagapingil, kuulis ta pealt kõnet Kle ning sai aru, et Kle helistajaks oli N ja ta kuulis ka selle kõne sisu. Esiteks, on vähetõenäoline autos, mis liigub, seega esineb taustmüra, kuulda pealt telefonikõnet, istudes mitte juhi kõrval, vaid taga, teiseks nähtub K telefoniväljavõttest, et N talle 03.11.2011 pärast kl 20.36 helistanud pole (K I lk 159) ja viimane kõne toimus Nilt ajal, mil K mobiiltelefon asus Tallinnas Majaka tn. tugijaama piirkonnas. Ka väitis Reva kohtus, et ta 22.03.2012.a. helistas vanglast V.Nile (kd K III lk 150). Prokuröri poolt esitatud telefonikõnede väljavõttest nähtub, et sellist kõnet ei ole Reva teinud (kd K III lk 211). Lisaks eelpoolnimetud põhjustele, millised annavad kohtule aluse pidada süüdistatava ütlusi mitteusaldusväärseteks, on kohtul on teisigi põhjuseid mitte pidada süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina mitte arvestada. Lisaks sellele, et süüdistatava kohtus antud ütlused kuriteosündmuse ning sellele järgnenud sündmuste osas on vastuolus teiste kogutud ja omavahel riimuvate tõenditega ning Reva käitumismustriks ongi valetamine, ning põhjus, et Reva ei ole olnud oma ütlustes järjepidev, on süüdistatava Reva antud ütlused ka eluliselt mitteusutavad. Süüdistatav väitis kohtus, et O-nimelise isiku käes oli tulirelv, O ja K väljusid autost ja esimene lask tehti ajal, mil O ja K seisid sõiduauto ees. Autos istus ka süüdistatav. Süüdistatav väitis, et ta ei näinud, mis seal toimus, sest oli pime. Samas väitis ta kohtus, et liiklus oli sel ajal antud maanteelõigul väga tihe (K I lk 94) ja tee oli autotulede valguses, ka väitis ta, et sõidukil põlesid parktuled – seega oli tee valgustatud, mistõttu on mõistetamatu süüdistatava poolt mainitud sündmuse mittenägemine. Samuti süüdistatav algselt väitis, et autosse kostus jooksumüdinat, oli pime, ,,…mõlemad nagu jooksid üle tee…“ (kd K I lk 93), seega ta kinnitas, et ta üle tee ei näinud, ainult järeldab sündmusi, samas hiljem kinnitas süüdistatav vastusena prokurörile, et ta nägi hästi üle tee toimuvat (kd K I lk 94 alt 3.,
  2. vastus), ka väitis ta, et nägi laiba hästi lohistamist üle tee. Samuti süüdistatav Reva väitis, et tema ei olnud O tapmisese kavatsuses olemasolust eelnevalt teadlik, ka ei osanud seda aimata K. Tema ütlustest nähtuvalt, Tartusse sõidu ajal otsis K ühte talu teelt kõrvalises kohas (K I lk 89-90), et näidata seda kaasreisijatele. Seega oleks olnud J ja O nimelisel isikutel Kt võimalik olnud tappa ka kõrvalises asukohas, mitte aga Tallinn-Tartu maanteel Paia kurvis, kus Reva sõnul oli tihe liiklus. Ka ei ole eluliselt usutav järgnev: Reva väite kohaselt K ja O nimeline isik väljusid sõidukist ja nende vahel oli juba autos tekkinud konflikt ja O käes oli relv. Seega K oli autost väljudes teadlik teda ähvardavast ohust. Ei ole eluliselt usutav, et K oleks jäänud seljaga relva omava isiku poole (surnu ekspertiisiaktist nr 198 lähtuvalt tapeti aga K kahe lasuga kuklasse – K I lk 232). Samuti on eluliselt mitteusutav Reva järgnev väide: tema sõnade kohaselt toimus tapmine võrreldes auto asukohaga teisel pool maanteed ja pärast O nimeline isik jalgupidi lohistas laipa üle tee ajal, mil seal oli tihe liiklus. Selline tavatu teguviis oleks ilmselt kutsunud esile kellegi liikluses osaleja poolt politseisse teatamise, kuid ei ole tuvastatud sellise kõne olemasolu. Samuti on kohtu jaoks mitteusaldusväärsed ja mõistetamatud, eluliselt mitteusutavad Reva selgitused selle kohta, miks tema juhul, kui tema hea tuttava K tapmine oli talle ootamatu ja ta ei olnud selliselt plaanist eelnevalt teadlik, ei teavitanud juhtunist politseid. Nii väitis süüdistatav kohtus, et ta viibis autos sel ajal kui O-nimeline isik autost väljaspool tulistas T.Kt. Ta ei helistanud politseisse ei sel ajal ega hiljem ja seda põhjustel, et tal ei olnud 21 käeulatuses mobiili, kuna mobiil asus auto esisahtlis ja tema istus autos taga ning samuti põhjustel, et tema kartis antud isikuid (J, O). Antud ütlused on vastuolus tema enda väidetega ning pole ka eluliselt usutavad. Nii väitis Reva ise, et liiklus tapmise ajal oli tihe, relv oli autost väljas asuva O käes, seega oleks teoreetiliselt olnud võimalus temal autost välja hüpata, püüda äratada teiste liiklejate tähelepanu. Ka ilmnes süüdistatava kohtus antud ütlustest, et kui ta sõitis koos Ji ja Oga kaasa laipa uputama, jäi ta üksi autosse (K I lk 102). Seega oleks olnud tal siis aega ja võimalust politseisse helistada. Samuti on süüdistatav ise kinnitanud, et ta käis üksinda U.M ukse taga, vestles tunnistaja Mga omavahel, Oi ja Ji juuresolekuta, seda pärast tapmist, seega tal oleks olnud võimalus paluda teavitada tunnistajal juhtustust politseid. Seda ta ei teinud. Kohtule ta seda mõistusepäraselt põhistada ei osanud. Samuti nähtub tema enda ütlustest, et ta pärast tapmist sõidutas Ji-nimelise isiku Tartusse ja ise lahkus. Ka siis oleks tal olnud võimalus teavitada politseid ilma, et ta oleks olnud põhjust karta Oi ja Ji. Veelgi enam tagasiteel Tallinnasse peeti Reva kinni politsei poolt. Oi ja Ji tema autos ei onud – seega ei olnud seal isikuid, keda ta oleks pidanud kartma, ka oli ta vahetus kontaktis ja vestles politseiga. See oleks olnud ideaalne võimalus juhtunust politseid teavitada. Politsei poolt Reva kinnipidamist Reva ise ei eita, ka kinnitas seda tunnistaja B, ka nähtus see maanteel koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist liiklusalases väärteoasjas nr 2510,11,00502028 (K I lk 264). Samuti Reva väitis, et tapmisest mitteteatamise üheks põhjuseks oli kartus Oi-nimelise isiku ees, samas kinnitas ta kohtus ise, et mitu päeva pärast tapmist nõustus ta sõidutama Oi vabatahtlikult Kaunasesse, selline tegevus on ilmselgelt vastuolus Reva enda väitega hirmust Oi ees. Reva oleks ilmselgelt keeldunud vabatahtlikult sõidutamast isikut, keda kartis. Kohtule ta antud asjaolu selgitada ei suutnud. Samuti on eluliselt mitteusutav Reva väide, et juhul, kui Reva väidab, et ta ei puutunud antud tapmisesse, on mõistetamatu, miks ta ilmutas initsiatiivi laiba matmiseks labida otsimisel nagu ta ise istungil väitis (K I lk 98 ) Samuti ei suuda Reva arukalt selgitada, miks tema poolt kasutatud korterist leiti tema enda poolt kirjutatud paberileht tulirelvade ja nende maksumusega. Ta ei eita selle koostamist. Kohus peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et kohtu poolt avaldatud 26.06.2012 Reva poolt Lile kirjutatud kirjas (K III lk 161) nimetab Reva tapmisel kasutatud relva kaliibrit ja isegi relva nimetuse ning jääb arusaamatuks, kuidas isik teadis antud andmeid. Reva kaitsja väitis, et tutvustas Revale ekspertiisimaterjale alles 02.07.2012 (K III lk 155), seega ei saanud Reva kirja koostamisse ajal 26.06.2012 teada mingeid andmeid võimaliku kaliibri kohta (need nähtusid ekspertiisiaktist, millist tutvustati hiljem), ka ei ole ekspertiisiaktis üldse pakutud välja võimalikku kasutatud relva nimetust (K III lk 155-156), millisega tapmine toime pandi. Kohtu küsimusele, kust Reva sellise relva nime, Walther, oma kirjas tunnistaja Lile võttis, ta vastata ei osanud (K III lk 155; K III lk 161) Ka peab kohus vajalikuks rõhutada ka järgmist: nagu nähtus kohtus tunnistaja Li ütlustest ja lisatud ja avaldatud Reva kirjadest talle, Reva oma kirjas pakkus talle suurt summat selle eest, et ta võtaks T.K tapmise enda peale. Ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui tapmise pani toime Reva jaoks tundmatu isik- keegi O- ja Reval polnud tema enda ütlustest tulenevalt tapmisega puutumust, hakkaks ta organiseerima võõra isiku poolt tapmise osas kellegagi kokkuleppe sõlmimist selle tapmise enda peale võtmiseks. Kõiki eeltoodut arvesse võttes ei saa kohus pidada süüdistatava kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ja kohus tõendina neid ei käsita. 22 Kohus peab oluliseks korrata ja rõhutada eelnevalt käsitletud asjaolu, et kui lähtuda süüdistatava versioonist, siis oli Reval juba tapmise päeval mitmel korral võimalus teavitada juhtunud tapmisest politseid, samuti oli tal võimalus teha seda ka järgnevatel päevadel ja esitada politseile oma versioon juhtunust. See oleks andnud võimaluse vahetult koguda tõendeid ja kontrollida tema väiteid, alibit. Kui Reva teadis oma sõnade kohaselt, et mitu päeva pärast tapmist läheb ta tapjat Oi Kaunasesse viima, oleks tal olnud võimalus teavitada ka antud asjaolust politseid, sel juhul oleks olnud reaalne võimalus antud isik tabada ning oleks olnud võimalus antud isikuga viia läbi uurimistoimingud ja kontrollida Reva versiooni. Seega süüdistatav Reva oma tegevusetusega ise võttis võimaluse vahetult kontrollida oma väiteid. On oluline märkida, et Reva väljendas oma viimases sõnas pahameelt uurimistoimingute ühekülgsuse osas, heites ette uurijale nii pandimajade valikulist kontrolli kui muud (K III lk 204). Samas ise ei ilmutanud ta kohtueelsel uurimisel mingit aktiivsust oma versioonide paikapidavuse kontrollimise võimaldamiseks . Vastupidi, Reva on kogu menetluse kestel vaid takistanud tõe tuvastamist ja tema tegevus on olnud suunatud selle moonutamisele (eelkäsitletud tunnistajate mõjutamine). Kuna süüdistatav ise oma tegevusetusega on muutnud võimatuks oma ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul võimalus tõsikindlalt tuvastada, et tapjaks ei olnud tema ja tõlgendada kõikki tõusetunud kahtlusi süüdistatava kasuks, nagu soovib süüdistatav. Reva ise on tekitanud olukorra, kus kohus peab kujundama oma siseveendumuse olemasolevate väheste tõendite alustel (RKK 3-1-1-60-96). Kohus on käesolevas kriminaalasjas kohtulike tõendite uurimise järgselt tõsikindlalt veendunud Reva süüs

§ 114p 5 järgi.

Antud siseveendumus kujunes nii kogutud tõendite hindamisel kogumis kui ka Reva kohtumenetluse käigus ilmnenud käitumismustrist pinnalt (tõendite kunstlik loomine, tunnistajate mõjutamine, valetamine, tema ütlustes järjepidevuse mitteesinemine, eluline mitteusutavus). Kohus peab usaldusväärseks ja arvestab tõendina tunnistaja V.Ni, T.Mu, K.Na, E.He, K.Ai ütlusi, kuna need on omavahelises täielikus kooskõlas ja neis puudub alus kahelda. Samuti puudub kohtul alus kahelda tunnistaja T.Te ütlustes (K III lk 62), kuna need on kooskõlas kiiruskaamerate väljavõttega, samuti tunnistaja Bi ütlustega sõiduki peatumise ning Reva ja T kohtumise asjaolude osas (K I lk 268, 270; K III lk 75). Kohtul puudub samuti alus kahelda U.Mi ütlustes, kuna tema poolt antud ütlused on kooskõlas kohtu poolt avaldatud Reva kõnede telefoniväljavõttega (K III lk 164-167), ka veendus kohus antud isiku objektiivsuses ja siiruses tema vahetu ülekuulamise käigus. Samuti puudub kohtul alus kahelda tunnistaja Li ütlustes, kuna need on kooskõlas kohtu poolt avaldatud Reva kirjadega talle. Tunnistaja S.H andis kohtus ebalevaid ütlusi, mis viitas sellele, et ta ei mäleta sündmusi Xxxx tänava korteris. Tunnistaja H algselt kaitsjale ja prokurörile vastates justkui mäletas Xxxx tn korteris kahte isikut, hiljem kohtule vastas ta lõpuks, et ei mäleta, kas korteris, kus ta 06.11.2012 käis, üldse keegi oli (K III lk 102-103) . Ja kohtu küsimusele, kas ta ise füüsiliselt vahetult nägi kahte meest Xxxx tn korteris sel viibides (Reva poolt nimetatud väidetavaid tapjaid), vastas ta, et ei mäleta midagi (K III lk 103). Ka märkis tunnistaja, et Reva kirjutas talle vanglasse kirju. Nende sisu ta ei mäleta, mistõttu ei ole välistatud tema mõjutamine, kuna eelnevalt leidis kinnitust Reva käitumismuster-tunnistajate suunamine ja mõjutamine. Seega 23 ei ole tema ütlused tunnistajana arvestatavad, kuna isik ei ole usaldusväärne, ta ütlused ei ole järjepidevad, ka ei mäleta tähtsust omavaid asjaolusid. Prokurör palus mitte arvestada tunnistaja S.Bi poolt antud ütlusi tõendina, kuna need on ebausaldusväärseks. Kohtus prokurörile vastates tunnistaja märkis, et 06.11.2100 oli ta Xxxx tn korteris väga purjus ja ei mäleta, kas ja kes seal käisid (K III lk.78). Vastates kaitsjale, süüdistatavale aga tunnistaja B algselt väitis, et ei tea, kas keegi akna all käis (K III lk 81) hiljem väitis, et Xxxx tn korteris nägi ta „vene poisse“ (K III lk.81). Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelses uurimises antud ütlused, millistes nähtuvalt 06.11.2011 nägi ta Xxxx tn korteris nagu mingeid maaklereid ja ta ei pööranud neile tähelepanu (K III lk 113). Kohus ei pea tunnistajat usaldusväärseks vaid Xxxx tn korteris 06.11.2011 nähtu osas. Muus osas kohtul kahtlusi tunnistaja ütlustest ei tõusetunud. Varasemalt kohtuotsuses leidis kajastamist, et süüdistatav Reva on üritanud luua valetõendeid just 06.11.2011 sündmuse osas, mida näitab tema poolt tunnistajate Li ja H mõjutamine antud kuupäeva käsitlevate ütluste saamiseks, milline on eelpool nimetatud tõenditega tõendamist leidnud ning samuti on tõendamist leidnud, et ta vaatamata kirjavahetuse keelule on vanglast tunnistajaid mõjutanud, ka neile helistanud, mistõttu ei ole välistatud S. Bi mõjutamine. Tunnistaja on oluliselt muutnud oma varem antud ütlusi just antud kuupäeval kogetu osas, eluliselt usutavalt ta seda selgitada ei suuda ja tema ütlused ei ole tõendina arvestatud kui mitte usaldusväärsed antud kuupäevaga seotud osas. Ülejäänud tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, nii on tema ütlused Revaga Tartust Tallinnasse sõitmise kohta kooskõlas tunnistaja T.T ütlustega, kiiruskaamera salvestistega ja tema ütlused Xxxx tn korteris Reva poolt mobiilis tehtud piltide kohta (kd. K III lk.77) on kooskõlas mobiilist väljatrüki teel saadud fototabeliga (K II 90-99), samuti tema ütlused sõidust 05.11.2011 Räpinasse (kd K III lk on kooskõlas ka jälitusprotokolli ja selle lisast tulenevaga, et Reva mobiilile suunatud K mobiiltelefon asus 05.11.2011 Räpina tugijaama tööpiirkonnas (K I lk 158, 161) Süüdistatava Reva süü temale inkrimineeritud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - kohtus avaldatud ja kohtus uuritud jälitusprotokolli ja selle lisadega (K I lk 158-161), millest nähtuvalt 03.11.2011 T.Kle tegi V.N viimase kõne 20.36 ning siis asus T.K telefon Tallinnas (K I lk 159). Eelnimetatud jälitustoimingu protokolli lisaga (K I lk 160), millest nähtuvalt asus 3.11.2011 kell 20.56 T.K telefon Aruvalla tugijaamas ning kell 21.14 Paunküla tugijaamas, seega väljaspool Tallinna ning seega liiguti mööda Tallinn-Tartu mnt ning kl. 22.28 asus see Imavere tugijaamas, seal samas asus ka Reva mobiiltelefon kl.22.09, seega olid isikud Reva ja K 03.11.2011 õhtul antud ajaperioodil koos, - samuti sama jälitustoimingu protokolli ja selle lisadega (K I lk.158-165), millest tulenevalt 03.11 kell 22.09 Reva kasutuses olev mobiiltelefon abonentnumbriga xxxxx asub tugijaama Imavere Y1 levialas, selle aadressiks on Järva maakond, Imavere vald, Paia. Samas asukohas on kell 22.28 kuni 22.31 T.K kasutuses olnud mobiiltelefon. Samast jälitusprotokollist nähtuvalt mingil põhjusel saadetakse 03.11.2011 kl. 22.28 ja 22.30 T.K mobiililt tühje sõnumeid T.K tuttava A.M mobiilile, milline asjaolu teiste tõenditega koos hindamisel annab aluse arvata et T.K võis end tunda ohustatuna ja püüdis äratada tähelepanu. Antud tühjade sõnumite saatmise ajal asus T.K telefon tulenevalt jälitusprotokollist ja selle lisadest Imavere 1 tugijaamas; 24 - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja U.M ütlustega selle kohta, et 04.11.2011 tuli tema elukohta Imavere vallas, Pilastvere külas ootamatult Reva. Ta mäletab seda kuupäeva seepärast, et 05.11.2011 oli tal pensionipäev ja see oli enne seda ja Reva saabus öösel kl.00.30 ajal, tunnistaja vaatas kella. Reva koputas aknale. Ta palus labidat. Reva oli autoga, tunnistaja läks auto juurde ja nägi, et seal kedagi sees ei ole. Autot nägi ta lähedalt ja vaatas selle sisse. Labidat ei saanud ta anda, kuna vars oli murdunud. Seejärel sõitis Reva ära ning auto oli tühi. Antud ütlustest nähtuvalt 04.11.2011 00.30 oli K järelikult juba surnud kuna Reva vajas labidat tema matmiseks, labidat aga ta ei saanud, milline asjaolu on omakorda kooskõlas sellega, et laip uputati; - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega (K I lk 271-286), milles nähtuvalt vaadeldi T.K telefonis olnud kontaktide nimistut, milliste hulgas ei ole K.K nimelist isikut. Samuti jälitusprotokolliga, millest tulenevalt K.Kle kuulunud mobiiltelefon ei viibinud Reva kasutuses olnud mobiiltelefoniga 03.11.2011 samas piirkonnas, samuti puuduvad tal kontaktid Reva ja Kga, antud asjaolu tõendab, et K.K ei viibinud T.K tapmise asukohas ega Revaga koos ning nagu nähtub Päästeameti demineerimiskeskusest edastatud K.K töögraafikust ja iseloomustusest, hukkus K.K 03.03.2010 humanitaardemineermisoperatsioonil Sudaanis (K I lk 193-194), - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (K I lk 196248), millest tulenevalt leiti surnukeha Aleti veehoidlast, milline aga asub Reva lapsepõlvekodu vahetus läheduses. Reva ei ole antud asjaolu eitanud(K I lk 82). Seega pidi Reva olema kursis antud ümbrusega ja oskas neid teadmisi kasutada. Süüdistava elamist lapsepõlves antud paikkonnas kinnitas ka tunnistaja K, kes ütles, et tema Revat kasvataski lapsena (K I lk 140), Kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti T.K laip Rapla maakonnast, Kehtna vallast, Aleti veehoidlast, on tõendite kogumis analüüsimisel selge, et laip toimetati sinna autoga. Seda kinnitab ka tunnistaja Mi väide, et Reva soovis algselt labidat (ilmselge viide soovile matta laip), kuid labidat ta ei saanud ja labida küsimine toimus tunnistaja Mi elukohas (Imaveres), seega oli selleks ajaks K surnud ning ta toimetati sealt järelikult edasi autos, antud asjaolud on kooskõlas ja tõendamist leidnud ka: - ekspertiis aktist nr 11 E-GE1158 punktis 1 esitatud ekspertarvamusega, selle kohta et T.K kasutuses olnud sõiduauto pagasiruumist, millisega 03.11.2011 Reva ja K sõitsid, nurgast võetud proovist tuvastati testi alusel verd ja sellest verest saadi meessoost isiku DNA profiil, mis suure tõenäosusega saab pärineda A.K lähisugulaselt, sh tema pojalt; - samuti on süü tõendatud ka ekspertiisiaktiga, millest tulenevalt (ekspertiisiakt 11EGG1321), analüüsitakse DNA suhte tõepära on jõutud arvamusele, et saadud meessoost isiku profiil saab suure tõenäosusega pärine A. K lähisugulaselt, tõepära suhe 6,4 X 109 (K I lk 253-258); - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka surnu ekspertiisiaktiga nr 198 ja selle lisadega, millises esitatud arvamuse kohaselt on T.K surma põhjuseks kaks pea peetuslasuvigastust tulirelvast kuuliga. Surm saabus peale esimese laskevigastuse tekitamist. Surnukehal sedastati järgmised tervisekahjustused: kaks pea peetuslasuvigastust kuuliga kuklaluu killuliste murdude, kõvakelme ja peaaju vigastustustega; sisenemisavadega juustega kaetud peanahal keha keskjoonest paremal ja vasakul pool kukla piirkonnas (K I lk 229-233). -samuti sellega riimuva tõendiga- ekspertiisaktiga nr 12E-TB0009 koos lisadega, millises on antud ekspertarvamus selle kohta, et K kehast eemaldatud kaks kuuli on tulistatud ühest samast relvast, kaliibriga 7,65 mm (K I lk 260-261) - Antud tõendiga kooskõlas oleva asitõendi vaatlusprotokolli ja lisaga, millest tulenevalt leiti Reva kasutuses olevast korterist asukohaga xxxx käsikirjaline paberileht, millise enda 25 poolt kirjutamist Reva ei eita, kust nähtuvalt on üleskirjutatud erinevate relvade, sh püstolite – seega tulirelvade (Makarov jt) hinnad, milline asjaolu näitab, et Reva tundis tulirelva saamise võimaluste vastu huvi (K II lk 46-49, 56) - Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist tundmatu laiba isiku tuvastamise õiendiga ja lisadega, millest nähtuvalt veehoidlast leitud surnukeha oli T.K oma (K I lk 250), - Põhja ringkonnaprokuratuuripoolsele järelpärimisega (K II lk 100-102) hotell Dorpatile, millisest nähtub, et Reva poolt viidatud kellajal (K I lk 104-106;) ei sisenenud hotelli Dorpat Ji nimelist meesterahvast, - päringuga (K I tl 265) ja Tallinn-Tartu mnt kiiruskaamera väljavõttega, millest nähtuvalt K kasutuses olnud sõiduauto xxxx ületas kiirust 04.11.2011 kl.04.43.05 Tallinn-Tartu mnt 113,

  1. kilomeetril, roolis oli Reva ja ta asus autos üksi, seega oli ta selleks ajaks vabanenud Kst (K I lk 267, 269), -tunnistaja B ütlustega selle kohta, et 04.11.2011 hakkasid nad koos Revaga Reva poolt juhitud Škodaga liikuma Tallinna suunas ( K III lk 72-74) -süüdistatava süü on tõendatud ka jälitusprotokollist ja selle lisadest nähtuvaga (kd K I lk 158, 160, 166), mille alusel oli 03.11.2100 Reva kontaktis korduvalt Biga ja 04.
  2. kl.06.51 saatis ta Bile sõnumi ning 06.52 helistas B tagasi, siis asusid mõlemad isikud Voibla 3 tugijaama levialas,. Süüdistatava teekond Imaveresse, sealt Aleti veehoidlasse laipa uputama ja jõudmine hommikul kl 06.00 paiku Bi juurde on ajaliselt ja geograafiliselt loogiline ja võimalik. - päringuga (kd K I lk 265) ja kiiruskaamera väljavõttega Tartu-Tallinn maanteel millest nähtuvalt K kasutuses olnud sõiduauto xxxx ületas kiirust 04.11.2011 kl.07.52 Tartu-Tallinn mnt 143,6 kilomeetril, roolis oli Reva (K I lk 268,270). - Samuti tõendab süüdistatava süüd menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest tulenevalt tapmisejärgsel hommikul 04.11.2011 kell 8.37 on Reva kinnipeetud Tallinn-Tartu Luhamaa maanteel, kui ta juhtis mootorsõidukit xxxx, seega T.K kasutuses olnud sõidukit, milline asjaolu näitab, et isik liikus sõidukiga, millisega koos oli Tallinnast lahkunud K ja Reva nüüd ilma Kta Tallinnasse. Antud asjaolu kinnitavad kohtus tunnistajana ütlusi andnud T.Te ütlused selle kohta, kuna ta nägi eelnevalt sama sõiduautot samal maanteel, siis istus seal peale Reva vaid teine isik (B), - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja T.Te ütlustega selle kohta et 04.11 märkas ta Tallinnast Tartusse sõites hommikul kl 8 paiku Škoda Octaviat, mille sõidustiil oli ebakindel, ta kaldus sõidurajast eemale. Ta arvas, et juht on joobes ning ta nägi, et vahetult enne Adaveret peatus auto, et võtta peale hääletajaid. Seda nähes läks ta auto juurde ja uuris milles asi, roolis oli Reva ja ütles, et tuli Venemaalt ja peab kiiresti Tallinnasse jõudma. Kõrvalistmel oli väikest kasvu meesterahvas, magavas asendis, kes oli istmel küljega ja jalad kägardatud. Škoda jätkas liikumist Tallinna suunas.(K III lk 62-64), - samuti on süüdistatava süü tõendamist leidnud tunnistaja Bi ütlustega selle kohta 04.11.2011 kell 6 ajal hommikul helistas talle Reva, küsis kas ta võib Tartust tema juurde liikuma hakata, kohe hakkas koer väljas haukuma ja Reva oligi kohal. Koos sõidetigi Tallinnasse, Reva viis ta Xxxx tn korterisse, kus ta elas. 26 - süüdistatav süü on tõendamist leidnud ka samas jälitusprotokollist nähtuvaga (K I lk 160), millest tulenevalt ei ole Reva ise enda mobiililt helistanud politseile ei 03.11, 04.11 ega 05.11, esimene kontakt politseiga leidis aset 05.11.2011 kell 16.39, mil T.K mobiilile helistati Põhja Politseiprefektuurist, kuid siis oli juba T.K telefon suunatud Reva telefonile ning antud lisadest nähtubki, et 05.11.2011 oli Reva T.Kle kuulunud mobiilinumbri suunanud enda numbrile. Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist ka tunnistajate ütlustega, nimelt, sama asjaolu nähtus ka tunnistajatena ülekuulatud isikutelt E.He ja T.Mu ütlustest, tunnistaja H väitis, et helistas 04.11.2011 K mobiilile, seda vastu ei võetud, siis helistas hiljem ja vastas keegi teine meesterahvas, kes ütles, et on K elukaaslane ja et K ära läinud (K I lk 31), samuti tunnistaja M, kes väitis, et 04.11.2011 helistas Kle tema õde, aga K ei vastanud, järgmisel päeval helistas ta ise K mobiilile, siis võttis vastu keegi mees, kes ütles, et K on tema raha ära võtnud ja ära läinud (K I lk 37, 38). Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et K kasutas ise oma telefoni kuni 03.11.2011 õhtuni, mitte aga hiljem ning Reva on selle suunanud 05.11.2011 enda mobiilile, oli ta teadlik, et K mobiili enam ei vaja (oli tapetud), ka jäi mobiiltelefon Revale, kuna sai ta sellest suunamisi teha. - samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle lisadest nähtuvaga (K I lk 196-248), millest nähtuvalt leiti veehoidlast leitud K surnukeha pea ümber kinniteibitud must kilekott, mille lahtivõtmisel selgus, et tegu oli kahe kilekotiga. Sellega riimuvateks ja süüdistatava süüd tõendavateks tõenditeks on : -asitõendi vaatlusprotokolli koos lisatabeliga(K II lk 3-14)., milles vaadeldi T.K kasutuses olnud sõiduauto Škoda pagasiruumist äravõetud autoapteegi sisu, millisest nähtub, et antud autoapteegi loetelus peaks sisalduma kinnitusplaastrit (teipi) üks rull, kuid antud teibirulli T.K kasutuses olnud sõiduauto apteegist ei leitud. -süüdistatava süüd tõendavad ka vaatlusprotokoll ja selle lisa (K II lk 15-20), millistes vaadeldi sama esmaabivahendi pakendi standardvarustust ning vaadeldi just nimelt T.K autost puudu olnud kinnitusplaastrit. Süüd kinnitavaks tõendiks on ka järgnev: -tulenevalt vaatlusprotokollis ja selle lisast edastati antud standardvarustusest võetud ja T.K autost puudu olnud kinnistuplaastri rulli Eesti kohtuekspertiisi instituuti (K lk 21-23). Tulenevalt ekspertiisiaktist (K II lk 24-25) jõudsid eksperdid järeldusele, et laiba ümber olnud kilekotid olid teibitud teibiribaga, milline oli sarnane ekspertidele edastatud ja standardvarustusest võetud teibiribaga. Seega on tõendamiste leidnud, et laiba ümber kilekottide teipimisel kasutas Reva T.K sõiduauto apteegist võetud teibiriba, milline asjaolu riimub eelnevalt tõendamist leidnud asjaoluga, et just antud autoga Reva ja K koos ka liikusid mööda Tallinn-Tartu mnt-d ja Imaveres vajas Reva juba labidat (K oli surnud). Kohus juhib tähelepanu asjaolu, et kaitsja rõhutas, et DNA ekspertiisi käigus (akt nr 12EGE0069) ei tuvastatud surnukeha ümber leitult kilekotilt, nöörilt ega kividelt Reva DNA-d. Kohus leiab, et antud asjaolu on vägagi mõistetav kuna antud laip leiti oluliselt hiljem pärast tapmist, ta oli asunud kaua aga vees (tapmine 03.11.2011, laiba leidmine 27.12.2011) ning seda, et DNA hävines näitab ja asjaolu, et isegi kottides olnud laiba isiku – T.K – bioloogilise materjali sisaldumist ei tuvastatud, kuigi see oli vahetust kontaktis tema kehaga. - Süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka kohtus tunnistajana üle kuulatud V.Ni ütlustega selle kohta, et ta tundis Kt aastast 2002, neil oli küll vahepeal tööalaseid lahkarvamusi, kuid need said kõik lahenduse ning nende suhted 2011.a. novembriks olid head. 03.11.2011 suhtlesid nad tihedalt omavahel tööalaselt, kuna oli vaja lahendada toitlustamise küsimus 04.11.2011osas (K III lk 9). K ei maininud, et ta plaanib kuhugi ära sõita, vastupidi 27 04.11.2011 pidi K ette valmistama ühe grupi toitlustamise. K tutvusringkonnas ei tunne ta ühtegi Oi, küll teab ta ühte Ji, kuid see on hoopis lühikest kasvu. Tunnistaja teab, et Reva elas K korteris. K kadumisest sai ta teada 04.11.2011 hommikul, Reva helistas talle ja Reva rääkis talle, et K lahkus kodust ja võttis kaasa tema raha. 5.11.2011 helistas tunnistaja ise politseisse, kuna tal tekkis mure, samuti helistas ta haiglatesse, kuna tahtis teada, mis on Kga juhtunud. - samuti jälitusprotokolli ja selle lisadega, millistest nähtuvalt oli Nikitin 03.11.2011 pidevas kontaktis Kga, viimane kõne oli kl.20.
  3. 04.11.2011 on Reva helistanud Nile, Reva ja Ni vahel perioodil 03-07.11.2011 ongi see ainus päev, mil omavahel suheldi ja 05.11.2011 on N helistanud polisteile ja haiglatesse (kd K I lk 176-177), - samuti on süüdistatava süü kohtus tõendamist leidnud tunnistaja K.Ai ütlustega selle kohta, et ta tundis Kt lähedalt ja tööalaseid muresid enne kadumist tal polnud. Tunnistaja asus Kt otsima 05.11.2011 või 6.11.2011 ja helistas tema mobiilile, lõpuks võttis vastu T.M, kes ütles, et K on kadunud. M oli käinud K korteris, näinud seal võõraid isikuid.. Tunnistaja kuulis Mlt Reva nime ja helistas Revale ning Reva andis ebamääraseid selgitusi, väites kord, et on Tartus, siis et kodus või et läks ärikohtumisele. Hiljemalt kohtus tunnistaja Revaga ka restoranis 3 Oliivi ning Reva ütles talle, et „Teie ei saa mind enne süüdistada, kui laipa pole leitud“. - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja E.He ütlusega, et ta oli K tuttav ja K 02.11.2011 helistas talle ja kutsus teda reedeks kontserdile, kuhu pidi ka ise minema ning ta tahtis teada anda telefoni teel Kle, kuid 04.11.2011 K mobiilile ei vastanud. 04.11 õhtul helistas tunnistajale üks tuttav ja ütles, et K on kadunud. Nüüd tunnistaja helistas ise K mobiilile ja selle võttis mingi meesterahvas vastu ja ütles on K elukaaslane ja väitis, et K) on kadunud, läks ja varastas veel selle mehe raha. Kuna K tuttavad olid mures tema kadumise pärast otsustasid nad minna vaatama, mis toimub K korteris, sinna minnes nägid nad korteris mitut võõrast isikut ja ka süüdistatavat (viitas saalis Revale), kes ütles, et K varastas tema raha, oli ärritunud. Kuna antud korteri oli andnud üürile Kle T.M, siis võttis M korterist kaasa K mobiiltelefoni. - süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja T.Mu ütlusega selle kohta, et ta tundis Kt üle 30 aasta, ka üüris ta Kle välja oma korterit Xxxx tn 3-
  4. 03.11.2011 helistas K tema õele A.Rile õhtul kella 21 paiku, oli heas tujus ja kutsus neid järgmiseks hommikuks hommikusöögile restorani 3 Oliivi. Kui õde A.R 04.11 üritas helistada Kle, siis ta teda kätte ei saanud, mis tundus imelik, sest ta reeglina ei lahkunud oma telefonist. Hiljem kuulis tunnistaja tuttavatelt, et K on kadunud ning tema mobiili võtab vastu võõras meesterahvas. Ta proovis ka ise helistada K mobiilile ning selle võttis vastu võõras mees, kes ütles, et K läks ära, võttis kaasa tema raha ning seejärel otsustasid K tuttavad 06.11 kell 16 minna K korterisse. Seal nägid nad Reva ja teisi võõraid isikuid. - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka eelkäsitletud jälitusprotokollist ja selle lisast nähtuvaga (kd K I lk 160),millest nähtuvalt K on helistanud 03.11.2011 kl.21.14 A.Rile, - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka tunnistaja K.Na ütlustega selle kohta, et ta töötas koos N ja Kga restoranis 3 Oliivi ja novembris 2011 olid Ni ja K suhted head. Kunagi oli nende vahel üks tüli olnud, kuid nad leppisid ja suhtlesid hiljem nii, nagu poleks midagi juhtunudki (KI t.l.26) Reva kohta teadis tunnistaja, et ta oli K elukaaslane. 03.11.2011 oli tunnistaja tööl, seisis oma töökohal ja restoranis tema töökohalt oleks olnud näha inimesi restorani ees terrassil või sisenemist restorani. K õhtul koos mingite meestega sinna ei sisenenud ega viibinud ka terrassil. 03.11.2011 õhtul helistas tunnistajale K ja ütles, et ta võib kl 22 restorani sulgeda, 28 - süüdistatava süü on leidnud tõendamist ka eelneva tõendiga riimuva tõendiga- eelkäsitletud jälitusprotokollist ja selle lisast nähtuvaga (kd K I lk 160),millest nähtuvalt K on helistanud 03.11.2011 kl.21.30 K.Nale. - samuti nähtub süüdistatava süü pangakaardiväljavõtte päringuga ja selle lisadega, millest nähtub, et K pangakaarti on kasutatud Tallinnas Vesivärava 37 asuvas sularahaautomaadis 02.11.2011, seega päev enne tapmist, milline asjaolu selgub Swedbanki poolt väljastatud kirjalikest tõenditest (K II lk 73-83), millest tulenevalt üks päev enne tapmist 02.11.2011 on Reva korduvalt kontrollinud T.Kle kuuluva pangakaardi väljavõtet. Tema isik on kajastud juurdelisatud fotodelt, - samuti tõendab süüdistatava süüd omakasu ajendil süüdistatava mobiiltelefonist tuvastatud ja vaadeldud (asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega K II lk 84-99) Reva kasutuses olnud mobiiltelefoniga tehtud fotod antiikse välimusega mööbliesemest, mis asusid K kasutuses olnud üürikorteris ning tunnistaja Bi poolt antud ütlused fotode tegemise kohta Reva poolt; - samuti on süüdistatava süü tõendatud omakasu olemasolu osas läbiotsimisprotokolli ja lisadega, mille käigus xxxx korterist leiti arvutipoest Klick väljapetetud arvutiga seotud dokumentatsioon, Tele2-st väljapetetud telefoniga seotud dokumentatsioon, Tele2 kõnekaardi ümbrised koos koodidega, Swedbanki deebetkaardi kasutamise lepingu eksemplar K nimele koos pangakaardikoodidega, paberileht relvade nimedega, K nimele väljastatud pangakaardi kood, ning antud asitõendite vaatlusprotokollidega ja lisadega, milles on antud esemeid vaadeldud (kd K I lk 30-45 ja 46-56, 58, 59-60). Kohus leiab, et K.-R. Reva käitumisele on antud õige juriidiline hinnang ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Reva omas tapmisel omakasu eesmärki ning eelnevalt käsitletud tõenditest nähtuvalt ta juba enne tapmist 02.11.2011 üritas K kontojääki uurida, ning tema tapmise järgselt kohe võttis enda kasutusse K auto, kasutas tema korterit, elades seal ja kutsudes sinna teisi isikuid, kasutas tema mobiiltelefoni, suunates enda kõned sellele ning asus tema nimel soetama ka muud vara (mobiil, arvuti, katse pangas raha K nimel välja võtta), pildistas K korteris olnud esemeid, tehes ilmselgelt ettevalmistusi vara müügiks. Seega oli Reva eesmärk Kst vabaneda omakasulistel motiividel läbi tapmise. Seega oli tegemist subjektiivsest küljest kavatsetusega - Reva oli Kga Tallinn-Tartu mnt-le Kga sõitma minnes kaasa võtnud tulirelva. Kuna kohtus on tõendamist leidnud tulenevalt eelkäsitletud ekspertiisiaktist, et K oli tapetud 2 lasuga kuklapiirkonda, oli tegemist olukorraga, kus isikule tekitati tervisekahjustus, mis ilmselgelt toob kaasa isiku surma (elutähtsate organite piirkond, korduvlasud) ning sellise lasu tegija sai aru tema poolt eluohustavast teost ning teadis ja soovis selle tagajärgi. Lisaks nähtub ekspertiisiaktist (K I lk 232), et on alust arvata, et tegemist oli lähilasuga ja suhteliselt lühikese ajavahemiku järel sooritatutega, mis omakorda kinnitab tulistajal tapmise kindlat soovi. Antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Reva antud kuritegu toime pannes tegutses kavatsetult- (seades eesmärgiks K tapmise). Eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist, et Reva juba varasemalt uuris relva soetamise võimalusi ja hindu, seega otsis ta tapmise vahendit ja oli seadnud eesmärgi selline vahend hankida ja tapmine toime panna ja seda omakasulistel motiividel. Kohus leiab, et Reva käitumises ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna eelkäsitletud ekspertiisiaktist tulenevalt tapeti K kahe kuklalasuga, siis järelikult oli tapmise ajal K Reva suunas seljaga ega kujutanud endast Revale mingit ohtu. Keegi 29 04.11.2011 hommikul Reva näinud isikutest ( T, B) ei ole märkinud, et oleks Reval täheldanud mingeid vigastusi, kaebusi tervise osas, mistõttu ilmselgelt ei olnud tegemist hädakaitsega, ka puuduvad igasugused alused eeldada erilise hingelise erutuse seisundi esinemist Reval, kuna eelkäsitletud tõenditest tulenevalt käitus ta läbimõeldult ja adekvaatselt- labida otsimine, laiba kilesse mässimine, kivide raskuseks lisamine jne. Ka ei ole kohtul põhjust kahelda Reva psüühilises seisundis, isik on tegutsenud nii tapmise eel kui ka ajal kui ka pärast seda läbimõeldult, ka kohtueelse ja kohtuliku menetluse ajal on tema tegutsemine läbimõeldud (tunnistajate teadlik mõjutamine). KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud asjaolude kogum. Kooskõlas

4. peatükist ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-09 p 6.5, 6.6, 3-1-1-91-07)). Prokuröri ja kaitsja seisukohad selles osas on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses: Poolte seisukohad. Kohus edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses selgitab, milline on kohtu põhjendus karistuste mõistmisel ning millises osas ta menetlusosalistega nõustub, millises mitte. Karistust raskendavaid asjaolusid

56 mõistes kohus ei tuvastanud. Omakasu ei ole antud juhul sellena käsitletav, kuna on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud, kuna süüdistatav kahetsust ei avaldanud mitte ühegi toimepandud kuriteo puhul. Kohus selgitab, et seadusandja

§ 114

p 5, § 209 lg 2 p 1, järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, on märkinud ainsa karistusliigina vangistuse ja seda määras 8-20 aastat või eluaegne vangistus. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Süüdistatava poolt teiste toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07). Kuna süüdistatav on vangistuses viibiv isik, seega isik, kel ei ole rahalisi vahendeid, ei ole rahaline karistus karistuse eesmärke täitev. Ka on isiku kuritegude raskus, laad ja toimepanemise sagedus 30 ilmselge viide asjaolule, et tema suhtes ei oleks leebem karistusliik kohaldatav. Varasemalt tema suhtes kohaldatud vangistus (eelmise kohtuotsusega mõistetud) ei kandnud tulemit, süüdistav vabanes 06.05.2011 ja käesolevas kriminaalasjas sooritas uue kuriteo juba 17.05.2011., seega koheselt vabanemise järgselt. Süüdistatavad on toime pannud I ja II astme kuriteod, seejuures

§ 114

p 5 järgi kavatsetult,

§ 121järgi kaudse tahtlusega ning ülejäänud kurteod otsese tahtlusega.

On oluline arvestada ka süüdistatav isikut, hinnates tema puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus juba märkis, et süüdistatav koheselt vabanemise järgselt jätkas kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat iseloomustab läbivalt eitav suhtumine õiguskorda- kohtus leidis tuvastamist, et ta vaatamata keelule pidas kirjavahetust vanglast, mõjutamaks tunnistajaid, esinedes politseiametnikuna tegi vanglast tunnistajale kõnesid. Ka iseloomustas Reva käitumist äärmine küünilisus, ta selgitas prokuröri küsimusele, miks ta asus hõivama tapetu vara, et ta ei näe selles probleemi, kuna kirstul taskuid ei ole. Ka näitab tema käitumise küünilisust see, keda ta ründas oma kuritegudega: Kt, kes oli ta elukaaslane, isik, kes andis talle elamiseks korteri kasutada, lubas kasutada oma auto; S.K, isikut, kes teda lapsena kasvatas; S.P kui isikut, kes teda kostitas ja öömaja pakkus. Antud juhul on karistuse mõistmisel õiguskorra huvide arvestamine erilise tähendusega. Tuleb arvestada, et selline käitumine vajab hukkamõistu ja selle väljendamist. Kohus eelnevalt selgitas enda karistusliiki puudutava seisukoha süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja

§ 56

mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-11-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustel ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Süüdistatavale

§ 121

järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra arvestades tehiolusid - kuriteo toimepanemine eaka ja magava isiku suhtes, kuid kohus peab põhjendatuks karistusmäärana 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Antud kuriteo pani isik toime kaudse tahtlusega. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 2,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine alla keskmise sanktsiooni määra ja kohus peab antud karistusmäära põhjendatuks. Antud kuriteo pani isik toime otsese tahtlusega, kuid ta tagastas hiljem osa esemeid kannatanule. Süüdistatavale

§ 320

järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 1 aastat vangistust. Kohus peab seda põhistatuks, arvestades, et Reva tunnistas oma süüd. Kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. Süüdistatavale

§ 345

lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise karistusena 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles mõista isikule 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra arvestades antud episoodi tehiolusid (soov muuta vaid nime kirjapilti), seda, et isik tunnistas süüd, ja kohus peab taotletud karistusmäära põhistatuks. Kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. 31 Süüdistatavale inkrimineeritavad ja tema poolt toime pandud kuriteod

§ 209

lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 järgi on toime pandud ühise teona, mistõttu määratakse nende eest karistus kogumis. Prokurör taotles karistusena 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhistatud 2 aasta ja 6 kuulise karistuse kohaldamine, arvestades asjaolu, et isik tunnistas oma süüd, ka jäid

§ 209lg 2 p 1 ja § 349 järgi üks episood katse staadiumisse.

Kuriteod pani ta toime otsese tahtlusega. Süüdistatava poolt 24.10.2011 toimepandud episood

§ 344

lg.1 järgi kuulub eraldi kvalifitseerimisele ning antud kuriteo eest keskmine sanktsioonimäär on 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles kohaldada 2-kuulist vangistust. Kohus leiab, et on põhjendatud küll kohaldada karistust alla keskmise sanktsioonimäära, kuna isik tunnistas oma süüd, aga kuna süüdistatav tegutses otsese tahtlusega, on põhistatud 6-kuuline vangistus, ka võltsis Reva isiku allkirja, kes oli teda kasvatanud ning seda sooviga varjata teda kasvatanud isiku auto müüki selle isiku eest. Süüdistava poolt

§ 114

p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud 8-20 aastane vangistus, seega keskmise määrana 14 aastane vangistus või eluaegne vangistus. Prokurör taotles karistusena kohaldada 19 aastast vangistust. Kohus leiab, et on põhjendatud karistuse kohaldamine prokuröri poolt taotletud määras. Reva pani kuriteo toime kavatsetultta seadis K tapmise eesmärgiks, kuna soovis omandada tema vara. Selleks tegi eelnevalt ettevalmistusi (relva kohta info hankimine, tapmiseelselt K pangakonto vaatamine). See kõik iseloomustab isiku süüd, milline on peamine faktor karistuse mõistmisel. Olulised on ka teised faktorid- käesoleva kriminaalasja arutamise käigus ilmnes Reva küünilisus, tunnistaja K.A ütlustest nähtuvalt ütles Reva talle, et te ei saa mind enne süüdistada, kui laipa pole leitud; Reva paljudele K tuttavatele asus väitma, et K on varastanud temalt raha ja seejärel kadunud, prokurörile vastas ta, et ei leidnud K vara hõivamises midagi häbiväärset, kuna kirstul taskuid ei ole, ka andis ta valeütlusi K.K ehk välismissioonil hukkunud isiku kohta. Isiku suhtumist tema teosse ja pidevat enese õigustamist, enesekriitika igasugust puudumist kinnitas ka tunnistajate mõjutamine, tõe tuvastamise takistamine, kohtus üleolev ja end õigustav käitumine. Ka pani Reva toime antud kuriteo samal aastal, mil vanglast vabanes. Varasemad vangistused ei ole Revale mõju avaldanud. Ta on oma kuritegude toimepanemises astunud sammu edasi ja liikunud varavastastelt kuritegudelt raskete isikuvastase kuritegude toimepanemiseni. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p.15.1, 3-1-1-40-04).On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu ja kuna Reva ei ole senini muutnud ega korrigeerinud enda väärtushoiakuid, mõistnud oma tegevuse tagajärgi, on põhistatud prognoos, et isikut saab mõjutada vaid keskmisest määrast pikem vangistusmäär. Kohus leiab, et üksnes 19-aastane vangistusmäär on piisav kõigi karistuse eesmärkide saavutamiseks. Karistuste liitmisel peab kohus võimalikus kohaldada

§ 64ja mõista karistusena 19 aastat vangistust.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p.16). 32 Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Antud juhul puuduvad igasugused põhistused Reva osas karistusest osaliseks või täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud põhimõtetele. Menetluskulud Vastavalt

§ 180lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb K.-R. Revalt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Süüdistatava kaitsja A. Aasma on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamiseks kohtumenetluses osalemise eest summas 2329,20 eurot. Kaitsja taotleb üldmenetluseks ettevalmistamise tasu hüvitamist 21 pooltunni eest kokku 384 eurot (kohaldades erikoefitsienti 2,0). Samuti taotleb kaitsja tasu kohtuistungil esinemise eest 33 pooltunni ulatuses (sh kohtuotsuse kuulutamine) summas 1056 eurot. Tulenevalt Eesti Advokatuuri juhatuse kinnitatud kehtivast korrast (edaspidi Kord) riigi õigusabi arvestamise aluste ja maksmise kohta (p 5) leiab kohus, et kõrgendatud koefitsiendi rakendamine on õigustatud, süüdistus hõlmab I astme isikuvastast kuritegu. Kohus peab Korra p 16, 18, 19 alusel, et põhjendatud on hüvitada tasud kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kaitsja poolt taotletud mahus. Kaitsja on taotlenud ka tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (summas 314 eurot), isikliku sõiduauto kasutamise (summas 220 eurot) ning majutuskulude eest (summas 137,61 eurot). Kohus on seisukohal, et antud täiendavad kulutused tuleb hüvitada Korra p-des 47, 54 toodud põhimõtetest lähtuvalt. Kaitsja poolt taotletud ajahulgad ja kulutuste mahud on tõepärased, kaitsja büroo asub Rakveres, ta on esitanud tõendid isikliku sõiduki ja majutuskulude kohta. Kokku kuulub kohtumenetluses riigi õigusabi eest määratud kaitsjale hüvitamisele 2329,20 eurot, sellel lisanduvad ka kohtueelses menetluses kaitsjatele hüvitatud riigi õigusabi tasud (kd K II tl 217-223). KrMS §-dest 175, § 180 lähtudes tuleb K.-R. Revalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 3013 eurot, tunnistajate ja kannatanu sõidukulude eest kokku 61,62 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot, DNA ekspertiiside eest 5757 eurot, käekirjaekspertiisi eest 282 eurot, jäljeekspertiisi eest 314 eurot ning tulirelvaekspertiisi eest 420 eurot. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu A. K, tsiviilhagi summas 1099 eurot hõlmab matusekulusid, millest on maha arvatud riigi poolt hüvitatud matusetoetus. Kohus asub seisukohale, et A. K tsiviilhagi on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega (tapetu T.K oli A.K poeg) ning samuti tsiviilhagile lisatud arvetega, mis kinnitavad 33 matusekulusid. Seega kuulub A. K tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ning süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas esitas kannatanu S.P tsiviilhagi summas 689,61 eurot temale tagastamata ehete, tema arvelt võetud sularaha ning tema pangakaardiga ostetud kauba osas. Kuivõrd kohtuistungil kannatanu täpsustas oma tsiviilhagi ning samuti ilmnes, et kannatanu sai pärast K.-R. Reva poolt kauba ostmist osa esemeid (toidukaup ja sigaretid) oma valdusesse ning süüdistus vähenes nende esemete varguse osa võrra, kuulub tsiviilhagi vähendamisele antud esemete väärtuse võrra. Seega kuulub S.P tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt, temale tegelikkuses tekitatud kahju ulatuses (tagastamata ehted, kannatanu elukohast ja tema pangakontolt võetud sularaha osas) ning süüdistatavalt kuulub kannatanu kasuks väljamõistmisele 621,04 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks suur hulk erinevaid esemeid, samuti on lisatud kriminaalasja materjalidele erinevad salvestised. Kriminaalasja toimikus olevad 4 CD-plaati ja 1 DVD-plaat, samuti: koopia regionaalministri käskkirja väljavõttest; sõiduauto müügileping; Laenuäri OÜ leping nr xxxx; koopia laenu-pandilepingust nr xxxx, koopia T.K nimele väljastatud juhiloast, koopiad liisingu arve-saatelehest, järelmaksulepingust nr xxxx, lepingu üldtingimustest ja tarbijakrediidi standardinfo, Tele2 liitumisleping, Tele2 juurdeostuleping, 2 arvet – on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. T.K juhiluba nr xxxx on tähtis isiklik dokument

§ 350

tähenduses, selle ainus seadusjärgne valdaja on surnud ning seetõttu tuleb antud dokument kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalasjas on kogutud erinevaid asitõendeid, mis on väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses: kilekotid 2tk, kleeplint, kivi koos kivi ümber olnud kilekoti, köie ja heinapakinööriga, arve nr xxxx, Elisa stardipakett, Tele2 Eesti AS ja Klick Eesti AS puruks rebitud lepingud, käterätik; kilepakend, mobiiltelefon Nokia 6233 (koos kõnekaardiga nr xxxx), kaelas kantav kaart, käsikühvel, plastpudel vedelikuga, suitsukonid, aluskaart 2 mikrosil tõmmisega, kilekott kirjaga Maaleht, milles autoapteegi standardvarustusse kuuluvad esemed, kinnitusteibi rull, ZTE karpsülearvuti DELL instruktsioonid (3 tk), nöörikera ja nööritükk, dressipluus, dressipüksid (2 paari), musta värvi meeste kingad, puidust mööblidetail, pruuni värvi mapis sisalduvad dokumendid – antud asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatavale Kenert-Ranner Revale tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada temale kuuluvad esemed: mälukaardid 2tk, 2 DVD plaati, mälupulgad 5tk, väline kõvaketas, mobiiltelefon Nokia 2600, arvuti Inspiron N5110, pruuni värvi mapp selles sisalduvate esemetega, Elisa sim-kaart koos kaardiümbrisega. Varasemalt on kannatanu S.P’ule tagastatud allkirja vastu talle kuuluvad erinevad ehted, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta S.P’ule. Samuti on eseme üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel tagastatud juriidilistest isikutest omanikele neile kuuluvad ning süüdistatava poolt kelmuse toimepanemisega seonduvad esemed järgnevalt: Tele2 Eesti AS-le mobiiltelefon Nokia N8-00 kõnekaardiga ja OÜ Incasssor ära võetud esemed, millised tuleb jätta Tele 2 Eesti AS-le; Klick Eesti AS-le sülearvuti DELL koos toiteadapteriga, mis tuleb jätta Klick Eesti AS-le. Ka on tagastatud Swedbank Liising AS-le liisingfirmale kuuluv ja T.K kasutuses 34 olnud sõiduk Škoda (koos 2 kmpl puldiga võtmete ja registreerimistunnistusega), mis tuleb jätta sõiduki omanikule, Swedbank Liising AS-le. Süüdistusaktis asitõendite loetelus märgitud kolme fotot kriminaalasja juures ei ole, seetõttu ei saa kohus nende suhtes võetavate meetmete osas seisukohta avaldada. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts Kohtunik Priit Põiklik Rahvakohtunik Velve Unt Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2012.a otsusega 35

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.