1-22-6040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6040 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik Kriminaalasi Sergei Jaštšuk süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.11.2022.a. otsus üldmenetluses Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Sergei Jaštšuk, ik 39112247013, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töök X OÜ, XXX, kehtiv kriminaalkaristus: 19.01.2021 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistus 1 aasta ja 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat. Harju Maakohtu 08.12.2021 määrusega katseaega pikendati kuni 19.03.2024. Kadi Sitska, süüdistatava kaitsja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Jaštšuki kaitsja Kadi Sitska apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Sergei Jaštšukile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Tibar&Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 32,40 eurot. Riigi õigusabi kulu mõista riigieelarvesse välja Sergei Jaštšukilt. Edasikaebamise kord 1
(4)1-22-6040 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kannatanul on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist esindaja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS
- Harju Maakohtu 15.11.
- otsusega üldmenetluses tunnistati S. Jaštšuk süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 11 kuud ja 28 päeva vangistuse - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vantistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S. Jaštšukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. S. Jaštšuk mõisteti KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftiseeritava kuriteo toimepanemises kokkuvõtlikult süüdi selles, et ta isikuna, keda on karistatud varem KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis eelmise kohtuotsusega mõistetud kehtiva karistuse katseajal tahtlikult uuesti 17.06.2021 kella 00.23 ajal Tallinnas Endla ja Tulika tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXX joobeseisundis. Seejuures oli etanoolisisaldus veres 2,54 mg/g, +/- 0,06, k=2, seega alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,48 mg/g. Seega rikkus S. Jaštšuk liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid ning pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
- Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON
- Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja K. Sitska. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistatavale mõistetud karistuse osas põhjendusega, et süüdistatav peab karistust liiga karmiks. Kaitsja märgib, et on selgitanud süüdistatavale apellatsiooni perspektiivitust, kuid tulenevalt seadusest ei saa kaitsja keelduda apellatsiooni koostamisest. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule. S. Jaštšuki karistust tuleks leevendada, kuna ta on noor, tal on pere, ta töö on taksoteenuse osutamine ja tal pole üle aasta pannud toime ühtegi rikkumis. See viitab, et süüdistatav on vigadest õppinud ja lahendanud alkoholiprobleemi. Süüdistatava hinnangul piisab tema mõjutamiseks šokivangistusest ja ülejäänud karistus tuleks jätta tingimuslikult kohaldamata. Samuti taotleb apellant lühendada lisakaristust, sest süüdistatava töö sisu on autojuhtimine ja pikaajaline lubade puudumine tekitab raskusi pere ülalpidamisel. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud üldmenetluses tehtud kohtuotsusega, kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, on jõudnud eelmenetluses üksmeelselt veendumusele, et süüdistatava kaitsja K. Sitska apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud (viimati RKKKm 1-22-510/38), et perspektiivituks ja seega KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks saab tunnistada apellatsiooni, mis sisaldab mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja mille argumendid ei ole seetõttu kohtuasja lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Kui apellandi 2
(4)1-22-6040 väited on õiguslikult asjakohased, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt juhul, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta ning ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni jätta läbi vaatamata ka põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt ka RKKKm 3-1-1-120-09). See tähendab, et konkreetsest kohtuasjast tulenevad asjaolud võivad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega.
- Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ongi tegu sellise kohtuasjaga, kus apellatsioon sisaldab muu hulgas õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja selle argumendid pole kohtuasja lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Samuti on apellatsiooni taotlus karistuse vähendamiseks perspektiivitu põhjusel, et maakohtu otsuse põhjendused ja järeldus S. Jaštšukile karistuse mõistmisel on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega. Kolleegium jõudis juba eelmenetluses veendumusele, et S. Jaštšuki kaitsja K. Sitska apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus järgmiste põhjendusega.
- Maakohus S. Jaštšukile karistuse mõistmisel käsitlenud otsuses kõiki apellandi esitatud argumente ja asjaolusid. Kaitsja deklaratiivne väide, et mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule, on apellatsioonis jäetud sisustamata. Apellant pole esitanud maakohtu otsuse vaidlustamisel ühtegi argumenti, mis viitaks maakohtu poolt karistuse mõistmisel tehtud vigadele. Apellatsioonis on korratud üksnes kaitsja ja süüdistatava poolt maakohtus esitatud seisukohti karistuse osas ning rõhutatud süüdistatava seisukohta, mille kohaselt piisaks tema mõjutamiseks šokivangistusest ja lisakaristust tuleks lühendada. Ka apellatsioonis välja toodud asjaolu, et süüdistatav on asunud lõpuks alkoholisõltuvust ravima, on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud. Kolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et apellant kaebuses ka ise pidanud võimalikuks, et esitatav apellatsioon võib olla perspektiivitu.
- Kolleegiumi üksmeelsel hinnangul ei hälbi maakohtu mõistetud karistus samaliigiliste kuritegude üheselt väljakujunenud karistuspraktikast. Kohus on hinnanud õigesti süü keskmist suurust võttes arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse ja süüdistatava sammud alkoholisõltuvustest vabanemiseks ning pidanud võimalikuks mõista sanktsiooni keskmisest määrast lühema karistuse. Seejuures on peetud silmas, et süüdistatav pani uue samaliigilise kuriteo toime vähem kui poole aasta möödudes eelmise otsuse kuulutamisest ning süüdistatavat ei saa kohelda karistuslikus mõttes leebemalt võrreldes eelmise otsusega. Apellatsioonis on jäetud tähelepanuta, et KarS § 74 lg-st 5 tulenevalt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt § 65 lg-le
- Seega on õiguslikult lubamatu apellatsiooni taotlus mõista süüdistatavale šokivangistus, jättes ülejäänud karistuse tingimuslikult kohaldamata. Kolleegiumi üksmeelsel hinnangul on kehtiva kohtupraktikaga täielikus kooskõlas maakohtu põhjendused ja seisukoht ka S. Jaštšukile lisakaristuse kohaldamisel. Samuti pole ringkonnakohus tuvastanud vaidlustatud otsuses apellatsiooni piiridest väljuvaid materiaal- või menetlusõiguslikke vigu.
- S. Jaštšuki kaitsja K. Sitska on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 60 minutit, tasu 54 eurot ja käibemaks 10,80 eurot. Kolleegium peab apellatsiooni perspektiivituse ja mahu alusel mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja toiminguid 30 minuti ulatuses ja vähendab kulude hüvitamise 27 eurole, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Seega tuleb Advokaadibüroo Tibar&Partnerid kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite 3
(4)1-22-6040 arvelt 32,40 eurot. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. 10. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)