KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-18-437 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Maarika Kuusk Kohtuasi Ilja Drovnjašini (isikukood 39001290231) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- novembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja prokuratuur, esindaja riigiprokurör Vahur Verte Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu Ilja Drovnjašin ja tema kaitsja vandeadvokaat pooled Küllike Namm Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- novembri 2022 määrus ja jätta Ilja Drovnjašin temale Harju Maakohtu
- mai 2020 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Määruskaebus rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt Ilja Drovnjašini kasuks välja määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 630 eurot, sealhulgas käibemaks 105 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- mai 2020 otsusega tunnistati Ilja Drovnjašin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I. Drovnjašini eelvangistus
- augustist 2017 kuni
- detsembrini 2019, s.o 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti see vangistus tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni 2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu
- mai 2020 otsus I. Drovnjašinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. I. Drovnjašin asus temale mõistetud ärakandmata karistusosa ehk 2 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust vangistust kandma
- juulil 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
- jaanuaril
- Tallinna Vangla esitas
- oktoobril 2022 Harju Maakohtule materjalid I. Drovnjašini tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- oktoobri 2022 määrusega edastas Harju Maakohus need materjalid Viru Maakohtule, kuna I. Drovnjašin oli viidud edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse.
- Tallinna Vangla toetab I. Drovnjašini ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur seda ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus vabastas
- novembri 2022 määrusega I. Dvornjašini temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. I. Drovnjašinile määrati katseaeg kuni
- jaanuarini 2025 ning ta allutati käitumiskontrollile. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused I. Drovnjašini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
- I. Drovnjašinil on olemas toetavad lähedased ja eeldatav töökoht. Kohtuistungil kõlanu viitab sellele, et I. Drovnjašin peab oluliseks enesearengut/täiendamist, iseseisvat hakkama saamist ja toimetulekut, ent sedagi, et tema jaoks on tähtsad tema lähedased. Need on kaalukad asjaolud, mis motiveerivad I. Drovnjašinit õiguskuulekalt käituma, toetades seeläbi tema vabastamist.
- I. Drovnjašin on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Vangistust kannab ta kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Vanglas on ta esmakordselt. See vangistus on olnud kaheetapiline, esmalt eelvangistus ja siis kohtuotsuse jõustumise järgne vangistus, olles praeguseks juba pikaaegne (koos eelvangistusega 2 aastat 8 kuud ja 9 päeva). Kohtumenetluse ajal viibis I. Drovnjašin üle kahe ja poole aasta vabaduses ega pannud toime ühtegi rikkumist. Vangistuses on tema käitumine olnud eeskujulik. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema suhtlemine ametiisikutega on viisakas, kuigi vesteldes on ta kaitsepositsioonis. Vangistust asus I. Drovnjašin jõustunud kohtuotsuse alusel kandma alles
- juulil 2022 ja iseloomustuse koostamise ajaks ei olnud talle individuaalset täitmiskava veel koostatud. Nüüdseks on see kava aga valmis ning selles on ette nähtud eesti keele õpe, töötamine ja sotsiaalprogrammis osalemine.
- Iseloomustuse kohaselt viis I. Drovnjašini kuritegelikule teele soov teenida tulu. Karistuse kandmise ajal ei ole I. Drovnjašinile veel töö tegemist võimaldatud. Vabaduses soovib I. Drovnjašin tööle asuda ja legaalset tulu teenida ning talle on töökoht tagatud. Lisaks on I. Drovnjašinil vabanemisfondis 1659 eurot. Võlgu I. Drovnjašinil ei ole. Kohtumenetluse kestel tegeles I. Drovnjašin vabaduses enesetäiendamisega ja täitis töökohustusi, tõstes seeläbi oma konkurentsivõimet. Ta omab piisavaid teadmisi, oskusi ning töö- ja elukogemust selleks, et tagada enda majanduslik toimetulek legaalsete sissetulekute kaudu. Vangistuses viibimise aeg koostoimes I. Drovnjašini isikuandmete, tema käitumisega kinnipidamisasutuses ning tema vabanemisjärgse majandusliku toimetuleku positiivne prognoosiga vähendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu ka hõlptulu teenimise kontekstis.
- Iseloomustuse kohaselt olid I. Drovnjašini kuritegelikku ühendusse kuulumise põhjuseks tema kuritegelikud hoiakud ja mõtlemine, kuritegeliku mõtteviisiga tutvusringkond, materiaalse kasu saamise soov, riskiv elustiil ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Sellest tulenevalt on I. Drovnjašini puhul suurimaks riskiks suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võivad toetada tema kuritegelikke hoiakuid ja mõtlemist. Iseloomustusest nähtuvalt on I. Drovnjašin suhelnud selliste isikutega ka vangistuses viibimise perioodil. Samas ei ole vangistuses võimalik 2
(8)suhtlemist kriminaalkorras karistatutega vältida. Vangla iseloomustuse kohaselt toetavad organiseeritud kuritegevusega seotud isikud I. Drovnjašinit vangistuses viibimise perioodil pakkide ja saadetistega ning rahaliselt. I. Drovnjašin ise kõiki isikuid, kes teda toetavad, istungil avaldatu kohaselt isegi ei tea ning L.K. lt sai ta saadetisi eelvangistuse ajal. Kohtumenetluse ajal vabaduses viibides I. Drovnjašin enda sõnul kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhelnud ning kohtu käsutuses ei ole ka andmeid, mis võimaldaks selle väite ümber lükata.
- I. Drovnjašin kuulus kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud mh esimese astme kuritegude toimepanemisele (eeskätt narkokuriteod). Selliste kuritegude puhul on retsidiivsusrisk iseenesest tõesti suur. Samas on I. Drovnjašin oma senise käitumisega vabaduses näidanud, et varasemalt selles kriminaalasjas ja praeguseks uuesti vanglas viibitud aeg on avaldanud talle mõju. Ta on mõistnud, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning on enda õigusvastasest käitumisest eelduslikult ka vajalikud järeldused teinud. Seega leiab kohus, et I. Drovnjašinile võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tema hoiakutest ja mõtlemisest lähtuvat riski on võimalik maandada ning teda edaspidi õiguskuulekale teele suunata ka kriminaalhooldusega.
- Kohus pidas vajalikuks kohustada I. Drovnjašinit otsima endale töökoht või võtma end Töötukassas arvele. Selle kohustuse määramine tagab I. Drovnjašinile regulaarse legaalse sissetuleku. Vajalik on ka kriminaalkorras karistatud isikutega suhtluspiirangu kehtestamine, arvestades eelkõige I. Drovnjašini teopanust ja rolli kuritegelikus ühenduses (just tema kaudu viis kuritegelik ühendus ellu oma eesmärke, ta oli ühenduse järjepidevaks toimimiseks vajalik isik). Kriminaalkorras karistatud, sh sama kriminaalasja raames süüdi mõistetud isikutega suhtlemise jätkamine suurendaks märkimisäärselt uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilise valve määras kohus I. Drovnjašinile kolmeks kuuks. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur. Prokuröri hinnangul on maakohtu seisukohad põhistamata ning kohtumäärus rajaneb asjaolude ebaõigetel tuvastamisel ja KarS § 76 lg-s 4 loetletud tegurite valikulisel hindamisel, mis kogumis tingis ebaõige otsustuse.
- Kuna I. Drovnjašin asus karistust kandma alles
- juulil 2022, siis avaneb tema esimene ennetähtaegse vabanemise võimalus alles
- mail
- Tõsi, võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes I. Drovnjašinil
- augustil
- Samas ei saa tähelepanuta jätta, et tulenevalt senise vangistusaja lühidusest ei ole I. Drovnjašin veel asunud täitma temale koostatud individuaalset täitmiskava. Sellises olukorras on kaheldav, kas inimese ennetähtaegne vabastamine on juba asjakohane, sest teadmata on ju see, kuidas ta end vangistuse ajal ülal peab ning kas ja kuidas täidab temale koostatud individuaalset täitmiskava.
- I. Drovnjašini käitumisele kinnipidamisasutuses ei saa lühikese vangistusaja pinnalt erilist kaalu omistada. Kohus märkis, et I. Drovnjašin on mõistnud, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning on enda õigusvastasest käitumisest eelduslikult ka vajalikud järeldused teinud. Määrusest ei selgu, millel need eeldused tuginevad. Motiveerimata on kohtu seisukoht, et I. Drovnjašinist tulenevat riski on võimalik maandada kriminaalhooldusega.
- Prokuröri hinnangul ei pööranud maakohus piisavat tähelepanu I. Drovnjašini kuriteole ja vangla iseloomustuses märgitule. I. Drovnjašin on süüdi tunnistatud kuritegelikku ühendusse kuulumises. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et tema teopanus ja roll kuritegelikus ühenduses ei olnud väike: just tema kaudu viis kuritegelik ühendus ellu oma eesmärke ning ühenduse järjepidevaks toimimiseks oli ta vajalik isik. Vangla iseloomustuses on märgitud, et 3
(8)vangistuse vältel on I. Drovnjašinil säilinud kuritegelikud sidemed. Teda on rahaliselt toetanud näiteks A.M. , talle on pakke toonud ja postisaadetisi saatnud teiste seas A.S. , S.B. ja kuritegeliku ühenduse juhi A.K. i elukaaslane L.K. . See viitab selgelt, et kuritegeliku maailmaga seotud isikud toetavad I. Drovnjašinit. Kirjavahetust on I. Drovnjašin pidanud Viru Vanglas viibiva kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi mõistetud O.M. ga. Põhjendatult toob vangla välja, et I. Drovnjašini aktiivne pikaajaline osalemine kuritegelikus ühenduses näitab ilmekalt tema üleolevat ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ning annab veendumuse, et tema hoiakud on ühiskonna norme ja väärtusi eitavad. Ka toob vangla välja, et I. Drovnjašin ei tunnista, et oleks oma elus midagi valesti teinud ega näe vajadust muutusteks ega eesmärkide püstitamiseks ning tema motivatsioon kuritegelikust elust loobuda on madal. Vangla iseloomustuses tõdetakse, et I. Drovnjašin omab subkultuurseid hoiakuid. Ametnikega suheldes on ta viisakas, kuid vestluses on kaitsepositsioonil, vastab küsimustele napisõnaliselt ja annab sobivaid vastuseid. Ta manipuleerib ametnikuga, et ei saa vanglas töötada, kuna tervis on kehv ja ta on rahaliselt kindlustatud. Samas osales ta vabaduses suurtel vabavõitluse võistlustel. Tähelepanuväärne on ka vangla iseloomustuses sedastatu, et I. Drovnjašin näeb kriminaalhooldust vaid lahendusena, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja seisukoht
- I. Drovnjašini kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
- I. Drovnjašin viibis pikka aega eelvangistuses. Seejärel oli ta
- detsembrist 2019 kuni
- juulini 2022 vabaduses ega pannud sel ajal toime ühtegi rikkumist. Vanglas ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Järelikult on ta käitunud enam kui viie viimase aasta jooksul eeskujulikult.
- Prokurör omistab individuaalsele täitmiskavale ebaproportsionaalselt suure kaalu. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused saab teha I. Drovnjašinile kohustuslikuks ka kriminaalhoolduse ajal. Kohus on motiveerinud igati selgelt, miks saab I. Drovnjašini hoiakutest ja mõtlemisest lähtuvat riski maandada ning teda õiguskuulekale teele suunata ka läbi kriminaalhoolduse. Mitmed uuringud on tõendanud, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annab isikute edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
- I. Drovnjašini kuriteo asjaolusid käsitledes prokurör liialdab. Kuigi ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et I. Drovnjašini teopanust ei saa pidada väikseks, ei saa selle põhjal veel väita, et ta täitis äärmiselt olulist rolli kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamise seisukohalt, nagu väidab prokurör. Kohtuotsuses on sõnaselgelt märgitud, et I. Drovnjašin oli kuritegeliku ühenduse hierarhias n-ö lihtliige. Tähelepanu väärib seegi, et maakohus mõistis I. Drovnjašinile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning ringkonnakohus jättis rahuldamata prokuröri apellatsiooni rangema karistuse mõistmiseks, kuna I. Drovnjašin ei ole kuritegeliku ühenduse huvides teisi kuritegusid toime pannud. Määruskaebuses toob prokurör välja ka I. Drovnjašini väidetava suhtluse kriminaalkorras karistatud isikutega ning väidab, et see asjaolu näitab ilmekalt I. Drovnjašini üleolevat ja ükskõikset suhtumist õiguskorda, mis annab veendumuse, et tema hoiakud on ühiskonna norme ning väärtusi eitavad. See väide on absurdne. Olukorras, kus isikule ei ole kohaldatud keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning pole tõendatud, et omavaheline suhtlus oleks mistahes määral kuritegelike sugemetega, pole mingisugustki alust väita, et nt I. Drovnjašini kirjavahetus tema pikaajalise kambrikaaslasega O.M. ga näitab ilmekalt tema üleolevat ja ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtule esitatud andmetest ei selgu, millal ja millisel alusel on vangla iseloomustuses loetletud A.S. , S.B. , L.K. üldse süüdi tunnistatud, kas tegemist on aegunud andmetega jne. Seetõttu ei ole võimalik neid asjaolusid I. Drovnjašini kahjuks tõlgendada. I. Drovnjašin kinnitas kohtuistungil, et pärast vahi alt vabanemist välistas ta 4
(8)igasuguse suhtlemise varasema suhtlusringkonnaga, S.B. ja A.S. i ei tea ta üldse ning L.K. ga ei ole suhelnud pärast vahi alt vabanemist. Pärast vahi alt vabanemist suhtes ta peamiselt oma lähedaste ja sõpradega, kelle hulgas ei ole talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikuid, ning vaid mõnel korral kohtus kaassüüdistatava Aleksandr Polehhaga, et arutada ühist kriminaalasja. Väide, et I. Drovnjašinil on säilinud kuritegelikud sidemed, on paljasõnaline ja alusetu. I. Drovnjašin kinnitas, et tema jaoks ei ole probleem hoiduda kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest.
- Vangla iseloomustuses märgitusse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt, sest seal on ilmselgelt ebaõigeid andmeid. Nimelt on vangla hinnangus uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele märgitud „ohtlik: lapsed“ ning selgituseks, et oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused. I. Drovnjašinit ei ole kunagi süüdi tunnistatud kehalises väärkohtlemises vms isikuvastases kuriteos, rääkimata laste vastu suunatud kuritegudest. Ebaõiged on needki väited, et I. Drovnjašini üheks ülesandeks grupeeringus oli rahade väljanõudmine ja võlgade sissenõudmine, see sai toimuda vaimset ja füüsilist vägivalda kasutades ning isik ei lahenda probleeme sihipäraselt, võib kasutada nii vaimset kui füüsilist vägivalda: kohtuotsuses viiteid millelegi sellisele ei ole ning I. Drovnjašinit ei ole vägivallategudes ka süüdi tunnistatud. Iseloomustuses on teisigi teadmata päritoluga, tõendamata ja ebaõigeid väiteid. Näiteks on väidetud, et isiku majanduslik olukord on oluliselt parem kui seda võimaldab tema ametlik sissetulek ning ta elatub peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. Samas ei tuvastatud kohtuotsusega, et I. Drovnjašin oleks saanud kriminaaltulu. I. Drovnjašini kuriteod leidsid aset
- aastal.
- aastal vabanes ta vahi alt, registreeris end esmalt töötuks ja läks siis tööle. Niisiis on alusetu väita
- aastal koostatud iseloomustuses, et isik elatub peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. Vabanemise korral on I. Drovnjašinil ametlik töökoht olemas. Ka on teadmata millele tuginedes väidetakse, et I. Drovnjašin ei tunnista, et ta oleks oma elus midagi valesti teinud ega näe vajadust muutusteks ega eesmärkide püstitamiseks, tal on väljakujunenud elustiil, mille järgimiseks ei suuda ta legaalsest sissetulekust elatuda, ta näeb kriminaalhooldust vaid lahendusena, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda ning tema motivatsioon loobuda kuritegelikust elust on madal. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid.
- Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused I. Drovnjašini ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Prokuratuuri määruskaebuses leitakse, et esimene ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb I. Drovnjašinil alles
- mail
- Jääb ebaselgeks, millel prokuratuuri selline seisukoht põhineb. I. Drovnjašinil sai pool karistusajast kantud
- augustil 2022 (arvestades seejuures ka tema eelvangistusaega). Maakohtu määruse tegemise ajaks oli ta viibinud vangistuses neli kuud – alates
- juulist
- I. Drovnjašin nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on KarS § 76 lg 2 p 1 järgsed formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Üksiti ei ole ta kandnud veel ära ka piisavalt palju oma karistusajast, et arutada saaks tema vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel ja seetõttu hindas maakohus vabastamise formaalseid eelduseid põhjendatult KarS § 76 lg 2 p 1 järgi.
- Ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. 5
(8)Ka I. Drovnjašini retsidiivsusohtu pidas maakohus piisavalt väikseks, et ta ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus aga maakohtu seisukohta ei jaga ning leiab, et kohus tegi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel vea, omistades liigset kaalu I. Drovnjašini käitumisele pärast kuriteo toimepanemist ja tema vabastamisjärgsetele elutingimustele ning liiga vähest kaalu tema kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema suhete ning mõtteviisidega seotud riskidele.
- Kahtlemata on positiivne, et I. Drovnjašin on suutnud pärast vangistuse aluseks olevat kuritegu uutest kuritegudest hoiduda, sealhulgas kohtumenetluse ajal vabaduses viibides, ning tal ei ole vanglas esinenud distsipliinirikkumisi. Samas ei ole just kuigivõrd ebatõenäoline, et mõnda aega suudab inimene käituda õiguskuulekalt seetõttu, et käimasoleva kohtumenetluse tõttu võib tema tegevus olla erilise tähelepanu all. Siiski võib ta sattuda uuesti kuritegelikule teele. Seetõttu ei pruugi I. Drovnjašini õiguskuulekas käitumine kohtumenetluse ajal veel kindlustada, et nii käituks ta vabadusse saades ka edaspidi. Ka vangistusaegsest korrektsest käitumisest ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha: pärast kohtuotsuse jõustumist on I. Drovnjašin viibinud vangistuses veel üsna lühikest aega ning eelvangistusajal võis tal olla motivatsioon korrektseks käitumiseks kasvõi seetõttu, et kohtumenetluse ajaks vabadusse saada. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus sedagi, miks tuleb uskuda, et elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu motiveerib I. Drovnjašinit edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seda põhjusel, et elu- ja töökoht ning toetavad lähedased olid tal olemas ka praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal, kuid siiski ei hoidnud need ära tema kuritegelikku käitumist. Nii ei pruugi need sellist mõju omada ka edaspidi.
- Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et erilist tähelepanu tuleb pöörata I. Drovnjašini kuriteo toimepanemise asjaoludele ja mõnedele aspektidele vangla iseloomustuses, mis loovad põhjendatud aluse kahtluseks, et I. Drovnjašini kuritegelik käitumine võib vabaduses jätkuda.
- Esiteks on oluline arvestada, et I. Drovnjašin on süüdi tunnistatud kuritegelikku ühendusse kuulumises ja nagu prokurör asjakohaselt viitas, ei olnud tema roll selles ka väheoluline. I. Drovnjašini rolli olulisusesse puutuvalt ei saa prokurörile liialdamist ette heita. Ringkonnakohtu otsuses on tõesti viidatud sellele, et maakohus käsitles I. Drovnjašinit kuritegeliku ühenduse hierarhias n-ö lihtliikmena, kuid samas luges maakohus tõendatuks ka selle, et just teiste hulgas I. Drovnjašini kaudu viis kuritegelik ühendus ellu oma eesmärke ja ta oli ühenduse järjepidevaks toimimiseks vajalik isik. Ringkonnakohus ei seadnud oma otsuses neid maakohtu seisukohti kahtluse alla. Järelikult oligi I. Drovnjašin kuritegeliku ühenduse oluline liige. Kui keegi on olnud tähtsal kohal organiseeritud kuritegevuses, lähtub kohtukolleegiumi arvates temast sama hästi kui alati tõsine uute kuritegude oht. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige ning oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi. Seda just eeltoodud põhjustel: tema jaoks on selline eluviis loomulik ja tal puuduvad n-ö moraalsed pidurid, mis teda sellelt eemal hoiaks. I. Drovnjašini sellesisulisele ohtlikkusele viitab seegi, et vangistuse ajal on ta kirjavahetuse teel suhelnud kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi tunnistatud O.M. ga. Samuti jätkas ta kohtumenetluse ajal vabaduses olles suhtlemist oma kuriteokaaslase A.P. ga. Kaitsja väitel olevat I. Drovnjašin teinud seda pooleli olnud kohtumenetlusega seonduvalt. Kui see ka nii oli, ei välista see I. Drovnjašini ohtlikkusest rääkimist. Kui inimene tahab oma elu muuta ja kriminaalse taustaga inimestest eemale hoida, katkestab ta selliste inimestega igasuguse suhtlemise – ka puutuvalt parajasti aset leidvatesse menetlustesse.
- Teiseks ei saa tähelepanuta jätta vangla iseloomustuses märgitut, et I. Drovnjašin ei tunnista, et ta oleks oma elus midagi valesti teinud, ei näe vajadust muutusteks ega eesmärkide püstitamiseks ning näeb kriminaalhooldust vaid lahendusena ennetähtaegselt vabanemiseks. Kuigi iseloomustuses ei ole tõesti konkreetselt välja toodud, millele tuginevalt vangla neid asju väidab, 6
(8)saab öelda, et sellistele järeldustele on vangla tulnud I. Drovnjašiniga suheldes. Kahtlust, et I. Drovnjašin ei tunnista oma valesti käitumist ega pruugi olla piisavalt motiveeritud edaspidi oma elustiili muutma, toetavad kohtukolleegiumi hinnangul kaudselt ka tema poolt maakohtu istungil avaldatud seisukohad. Nimelt märkis I. Drovnjašin, et ta vahetas oma elustiili, allub kohtuotsusele ja tuli vanglasse. Ei sellele küsimusele vastates ega ka muul ajal ei pidanud I. Drovnjašin vajalikuks otsesõnu tunnistada, et ta tõesti mõistab oma varasemat väärkäitumist ja kahetseb seda. Ka eitas I. Drovnjašin kuritegelikul teel vara saamist, kuigi kohtuotsusega konfiskeeriti temalt suur summa kuriteoga saadud raha. Niisiis on vastupidised väited (nt raha I. Drovnjašini vanematele kuulumise kohta) väärad. On kõigiti võimalik, et olles varem aldis kuritegelikku tulu hankima, on ta seda ka edaspidi. Kohtukolleegiumil on seoses I. Drovnjašini varalise seisuga ka mõningad kahtlused puutuvalt I. Drovnjašini vabanemisjärgsesse töökohta. I. Drovnjašinile on garanteeritud töökoht ehitusettevõttes. Samas on I. Drovnjašin vangla iseloomustusest nähtuvalt väitnud, et kroonilisest haigusest tingituna ei saa ta vanglas töötada ning kehva tervise tõttu ei saa ta töötada ka varasemalt omandatud erialal keevitajana. Seega on küsitav, kuidas hakkab I. Drovnjašin ehitusettevõttes töötama. Veenvad pole I. Drovnjašini selgitused selle kohta, et ta peab vältima just rasket ehitustööd – vangla võimaldaks I. Dvornjašinil teha ka kerget laadi tööd. Seetõttu ei pruugi I. Drovnjašinil tegelikult olla soovi vabaduses tööle hakata.
- Kaitsja meelest sisaldab vangla iseloomustus ebaõigeid andmeid seoses sellega, nagu võiks I. Drovnjašin olla lastele ohtlik. Niisugusele seisukohale on vangla I. Drovnjašini uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ja tema ohtlikkuse hinnangus tõesti asunud. Iseloomustuses märgitakse, et
- aastal esitati I. Drovnjašinile kahtlustus oma elukaaslase alaealise poja kehalises väärkohtlemises, kuid see kriminaalmenetlus lõpetati
- aastal avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Seepärast ei saa vanglale ka sellega seonduvale viitamist ette heita. Et aga selle kriminaalasjaga seonduv jääb juba kaugesse minevikku, ringkonnakohus sellele ei tugine. Niisiis pole tõesti võimalik öelda, et I. Drovnjašinist tuleneb vägivaldsete kuritegude toimepanemise oht. Küll aga lähtub I. Drovnjašinist piisavalt tõsine oht avaliku julgeoleku vastaste kuritegude toimepanemiseks ning välistada ei saa muidki kuriteoliike, mille abil on võimalik teenida kuritegelikku tulu. Seda ohtu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada, kuna see ei taga I. Drovnjašini mõtteviiside ja hoiakute muutust. Ka elektroonilisele valvele ei saa lootma jääda: sellega saab küll piirata isiku liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida tema kodust tegevust ja suhtlust. Nii on I. Drovnjašinil võimalik ka elektroonilisele valvele allutatuna jätkata suhtlemist kriminaalse kontingendiga ning panna uuesti toime varasemaga samalaadne kuritegu. Oluline on seegi, et I. Drovnjašin on tema senist elukäiku ja kuritegu silmas pidades kõrgema intellektiga kui paljud teised kinnipeetavad. Mida intelligentsema inimesega tegemist on, seda keerukam on teda kriminaalhoolduslike vahenditega õigele teele suunata – need vahendid töötavad paremini inimeste puhul, kes n-ö oma asjadega ise hästi hakkama ei saa ja keda kriminaalhooldaja peab mõnevõrra suunama. Seega tuleb I. Drovnjašinil vangistuse kandmist jätkata.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri 2022 määruse ja jätab I. Drovnjašini ennetähtaegselt vabastamata.
- Ringkonnakohtule esitatud seisukohas taotleb kaitsja I. Drovnjašinile menetluskulude hüvitamist. Koos seisukohaga esitas kaitsja ka menetluskulude nimekirja ja õigusteenuse arve, millest nähtub, et kaitsja on osutanud I. Drovnjašinile õigusabi kokku 1974 euro ulatuses (sh käibemaks 329 eurot). See õigusteenus hõlmab suhtlemist kliendiga, materjalidega tutvumist, kirjaliku seisukoha koostamist ja osalemist kohtuistungil 4,5 tunni ulatuses, materjalidega tutvumist 45 minuti ulatuses ning prokuröri määruskaebusele vastuse koostamist 6,5 tunni ulatuses. Õigusteenuse tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta). 7
(8)- Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 saab valitud kaitsjale makstud tasu käsitleda menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Kohtupraktikas on korduvalt selgitanud, et selle hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- jaanuari 2020 määrus asjas nr 1‑19‑2759, p 9). Samuti on kohtupraktikas korduvalt selgitatud, et taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks tuleb esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa ning kõrgema astme kohtu menetluses on võimalik taotleda madalama astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist üksnes tingimusel, et sellise kulu hüvitamist taotleti juba kohtuastmes, kus kulu tekkis (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri 2008 määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p 10 ja
- septembri 2010 otsus asjas nr 3-1-172-10, p 18).
- Praeguses asjas võib kaitsja esitatud menetluskulude nimekirja ja õigusteenuse arve pinnalt järeldada, et kaitsja taotleb I. Drovnjašinile nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses tekkinud õigusabikulu hüvitamist. Kuna toimikumaterjalidest ei nähtu, et maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulu hüvitamist oleks kaitsja taotlenud juba maakohtu menetluse ajal, tuleb kaitsja taotlus nende kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetlusega on alust seostada kaitsja esitatud menetluskulude nimekirjas ja õigusteenuse arvel kajastatud järgmisi õigusteenuse osutamise toiminguid: materjalidega tutvumine 45 minuti ulatuses ning prokuröri määruskaebusele vastuse koostamine 6,5 tunni ulatuses. Kuigi menetluskulude nimekirjas ja õigusteenuse arvel ei ole täpsustatud, milliste materjalidega tutvumisele kulus kaitsjal 45 minutit, on alust arvata, et see aeg kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele. Arvestades maakohtu määruse mahtu, on selline tutvumisaeg ringkonnakohtu hinnangul usutav ning põhjendatud, samuti on mõistetav vajadus prokuratuuri määruskaebusele vastuse esitamise tarbeks tutvuda ka seda puudutava maakohtu määrusega. Seega materjalidega tutvumisele kulunud aeg 45 minutit on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg 6,5 tundi. Kaitsja vastus (u seitse lehekülge) sisaldab mitmeid kordusi, tsitaate prokuröri ja maakohtu seisukohtadest ning vangla iseloomustusest. Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus kaitsja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kokku on seega ringkonnakohtu menetlusega seonduva õigusteenuse põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 45 minutit. Kuna kaitsja õigusteenuse tunnihinda saab pidada mõistlikuks, tuleb menetluskulu hulka arvata I. Drovnjašini valitud kaitsjale makstud tasu 630 eurot, sealhulgas käibemaks 105 eurot. Lähtuvalt KrMS § 187 lg-st 1 mõistab ringkonnakohus selle menetluskulu välja Eesti Vabariigilt I. Drovnjašini kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)