Obsah (4)

§ 19§ 20§ 29§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-17662 Tsiviilas

) § 201 lg 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus. Seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirja ja seaduse nõudeid, mistõttu ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja taotles, et kohus annaks täiendavalt õigusliku hinnangu Osaühingu Põlva Maja tegevjuhi, hilisemalt Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldusjuhi ja XXXXXX korteriühistu juhatuse liikme Kaili Kuuse tegevusele või tegevusetusele ning peataks tema volitused korteriühistu juhatuse liikmena. Juhatuse liige Kaili Kuuse on ainuisikuliselt määranud kohtuvaidluses avaldajaga esindajaks Kvatro Kinnisvarahaldus OÜ juristi ning maksnud temale korteriühistu raha, selleks üldkoosolekult volitusi saamata. Avaldaja tugineb

§ 19lg 1 ple 4.

Seoses sellise Kaili Kuuse õigusvastase tegevusega taotles avaldaja, et kohus kuulaks Kaili Kuuse avalikul kohtuistungil tunnistajana vande all üle. Avaldaja taotles ka, et kohus tunnistaks Kaili Kuuse tegevuse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning mittetulundusühingute seaduse rikkumisel õigusvastaseks. Avaldaja märkis, et vastav otsus oleks temal aluseks kohtu kaudu temale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitise nõudmiseks. Avaldaja täpsustas, et korteriühistu üldkoosoleku

1. novembri
2. a otsuste tühisus tuleneb nii selle koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest (koosoleku ebaseaduslikust kokkukutsumisest) kui ka koosoleku läbiviimise korra rikkumisest ning hilisemas ebaseaduslikult kokku kutsutud koosoleku protokolli ebaõiges vormistamises Kvatro 2 Kinnisvarahalduse OÜ tegevjuhi Kaili Kuuse poolt. Avaldaja esitas korteriühistu
3. novembri
4. a üldkoosoleku otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise nõude juhatuse liikmena. Kohtule ei ole esitatud korteriühistu juhatuse protokolli üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta.
5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastavalt kehtivale seadusele ja puudutatud isiku põhikirjale kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.
6. novembri
7. a korteriomanike üldkoosoleku kutsus kokku korteriühistu juhatuse liige Kaili Kuuse. Üldkoosoleku kutses oli märgitud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord. Üldkoosoleku kutse oli ühistu liikmetele korterelamu trepikodades teatavaks tehtud vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist (
8. oktoobril 2020) ning edastatud samal kuupäeval kõikidele korteriomandi omanikele e-posti teel. Koosoleku päevakorda aktsepteeris teine juhatuse liige Tea Sool
9. oktoobril 2020 kinnitatud e-kirjaga.
10. novembri
11. a üldkoosolekul vastu võetu otsused ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning puudub ka alus otsuste tühisuse tuvastamiseks. MAAKOHTU LAHEND
12. Tartu Maakohus jättis
13. aprilli
14. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude katteks 600 eurot. Maakohus käsitles avaldaja nõuet korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuet ühtse nõudena, mis on suunatud ebaseaduslikest otsustest vabanemisele. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldajale kuulub korteriomand Põlva linnas XXXXXX ja avaldaja on ning oli vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemise ajal, s.o
15. novembril 2020, XXXXXX korteriühistu liige. Äriregistri andmetest nähtub, et avaldaja oli alates
16. märtsist 2018 kuni
17. juulini 2021 ka korteriühistu juhatuse liige. Seega saab avaldajat pidada huvitatud isikuks, kes saab korteriühistu otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist nõuda. Avaldaja tugineb nõude alusena sellele, et XXXXXX korteriühistu
18. novembri
19. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Tulenevalt KrtS § 29 lg-st 1 on korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Ehk kui leiab tuvastamist, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis peab kohus hindama, kas tegemist on KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega, mis annab alust lugeda sellel koosolekul vastu võetud otsused tühiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et
20. novembril 2020 toimus korteriühistu liikmete üldkoosolek Põlvas Jalgpalliklubi Lootos ruumides algusega kell 18.
21. Avaldaja on esitanud tõendina selle üldkoosoleku protokolli. Vaidlust ei ole ka selle üle, et enne üldkoosoleku toimumist oli elamu trepikodadesse välja pandud koosoleku kokkukutsumise teade, mille avaldaja on kohtule esitanud ja mille sisu on alljärgnev: „Lp Korteriühistu XXXXXX korteriomanikud Korteriomanike üldkoosolek toimub neljapäeval,
22. novembril
23. a algusega kell 18.00 Jalgpalliklubi Lootos saalis XXXXXX PÄEVAKORD:
24. KÜ juhatuse liikmete tagasikutsumine, uute juhatuse liikmete valimine ja kinnitamine, volituste pikendamine.
26. a ja järgnevate aastate planeeritavate tegevuste arutelu ja otsustamine (torustikud, küttesüsteem, ventilatsioon ja katus, trepikojad, niiskuskaitseriba. 3
27. Jooksvad probleemid (puude mahavõtmine maja ümber, valik ja otsustamine). Palume rohket osavõttu! Hea korteriomanik! Kui Te ei saa ise koosolekul viibida, siis palun volitage lihtkirjaliku volitusega pereliiget või naabrit enda eest hääletama! Kui teil on ettepanekuid või probleeme, mida peaksime koosolekul arutama, siis palume nendest teada anda e-mailile: XXXXXXXXXXXXX. KÜ XXXXXX juhatus XXXXX OÜ Haldur Kaili Kuuse XXXXXXX.“ Eeltoodust nähtub, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord nii nagu see

§ 20lg-s 6 ja korteriühistu põhikirja punktis 7.6.4.

on nõutud. Puudutatud isiku väitel tehti üldkoosoleku kokkukutsumise teade korteriomanikele teatavaks

1. oktoobril 2020 teate elamu trepikodades väljapanemisega ja e-posti teel saatmisega korteriomandite omanikele. Puudutatud isik on esitanud tõendina väljavõtte programmist haldusnet.ee, mis tõendab, et
2. oktoobril 2020 koostati korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja saadeti korteriomandite omanikele, sh avaldajale, e-postiga. Seega saab lugeda tõendatuks, et korteriühistu liikmeid, sh avaldajat, teavitati üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva, nii nagu see on

§ 20lg 5 ja korteriühistu põhikirja p 7.6.4.

järgi nõutud.

§ 29

lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

§ 29

lg 2 järgi, kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 29

lg 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. XXXXXX korteriühistu põhikirja p 7.1.

1. kohaselt on juhatus viieliikmeline. Põhikirja p 7.3.
2. sätestab, et kõik juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ning kõik otsused ja eriarvamused protokollitakse. Vastavalt põhikirja p-le 7.3.
3. võib juhatus võtta vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, s.o
4. oktoobril 2020 oli korteriühistu juhatus viieliikmeline, koosseisus: Tea Sool, Kaili Kuuse (endise perenimega Meekler), Raimo Rosman, Ilmar Tagel (avaldaja) ja Tiina Volžina. Arvestades

§ 29sätteid ja korteriühistu põhikirja p-des 7.3.5.

ja 7.3.

1. ettenähtut, siis juhatuse otsuse tegemiseks pidi juhatuse koosolekul osalema vähemalt üle poole juhatuse liikmetest, kellest enamus hääletas otsuse poolt. Juhatuse otsus tuli ka protokollida. Koosolekut kokku kutsumata sai juhatus otsust vastu võtta, kui otsuse poolt oleks hääletanud kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et
2. novembri
3. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja üldkoosoleku päevakorra määramise kohta juhatuse otsust vormistatud ei ole. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate on koostanud ainuisikuliselt juhatuse liige Kaili Kuuse. Puudutatud isik on esitanud tõendina väljavõtte juhatuse liikmete Kaili Kuuse ja Tea Soola elektroonilisest kirjavahetusest. Sellest tõendist nähtub, et
4. oktoobril 2020 on Kaili Kuuse saatnud Tea Soolale kirja pealkirjaga „koosoleku kutse“, milles küsib:“ Kas selline kutse variant on sobilik, täienda kui vajalikuks pead? Vb on sul mõni probleem veel tekkinud, mida peaks käsitlema?“. Tea Sool on samal päeval Kaili Kuusele kirjaga vastanud: „Minule see päevakord sobib, sest kõike saab siin arutada, kui huvi on tõsine. Kui kellegi on probleeme või ettepanekuid, siis ta saab sellest veel teada anda“. Puudutatud isik on esitanud veel tõendina
5. oktoobri
6. a toimunud korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli. Tõendist nähtub, et
7. oktoobril
8. a toimus 4 korteriühistu juhatuse koosolek, kus osalesid kolm juhatuse liiget: Ilmar Tagel, Raimo Rosman ja Tea Sool. Puudutatud isiku esitatud tõendid tõendavad, et
9. oktoobri
10. a korteriühistu juhatuse koosolekul otsustati teha korteriomanike üldkoosolekul ettepanek planeeritavateks tegevusteks osades küsimustes (trepikojad, niiskuskaitseriba ja puude mahavõtmine), mille otsustamiseks
11. novembri
12. a üldkoosolek kokku kutsuti (päevakorra punktid 2 ja 3). Puuduvad tõendid selle kohta, et juhatus oleks otsustanud teha ettepanekuid ka planeeritavateks tegevusteks elamu torustiku, küttesüsteemi ja ventilatsiooni küsimustes, mis üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorra punktis 2 veel lisaks sisaldusid. Ka puudub juhatuse otsus
13. novembri
14. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate on koostanud juhatuse liige Kaili Kuuse ainuisikuliselt ja kirjalikult andnud sellele heakskiidu veel ainult üks juhatuse liige, Tea Sool. Eeltoodust saab teha järelduse, et
15. novembri
16. a korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise ja koosoleku päevakorra kohta nõuetekohast juhatuse otsust ei olnud. Maakohus leidis, et seda rikkumist ei saa pidada KrtS § 29 lg 1 mõttes oluliseks rikkumiseks, mis annaks alust lugeda sellel üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühiseks. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja päevakord olid seaduses ning põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Koosoleku kokkukutsumise teates oli palutud liikmetel teha omapoolsed ettepanekud, mida tuleks koosolekul veel arutada. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja osales
17. novembri
18. a korteriühistu üldkoosolekul. Koosoleku protokollist nähtub, et avaldaja tegi seal ettepaneku lisada päevakorda täiendav punkt. Kõik koosolekul osalejad hääletasid avaldaja ettepaneku poolt ja otsustati kinnitada ühehäälselt uus päevakord. Koosolekul osales kokku 20 korteriomanikku, mis moodustas 63% korteriomanike arvust. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et avaldaja on
19. novembri
20. a korteriomanike üldkoosolekul juhatuse liikme Kaili Kuuse poolt koosoleku kutses teatavaks tehtud päevakorra heaks kiitnud. Avaldaja on koosolekul teinud ka ettepaneku päevakorra täiendamiseks ja tema ettepanekut on kõik koosolekul osalenud korteriomanikud toetanud ning kinnitati täiendatud päevakord. Ka on kõikides päevakorrapunktides võetud vastu otsused osalenud korteriomanike poolthäälega, v.a päevakorrapunkti 3 all hinnapakkumiste küsimuses, millise otsuse vastu hääletas 7 korteriomanikku ja erapooletuid oli
21. Kuigi
22. novembri
23. a korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra määramise kohta puudub protokollitud juhatuse otsus ning koosoleku kokkukutsumise teate koostas juhatuse liige Kaili Kuuse ainuisikuliselt, siis ei ole avaldaja põhjendanud, et selle rikkumisega oleks tema õigused kuidagi rikutud saanud. Avaldaja oli koosoleku toimumise ajast, kohast ja määratud päevakorrast teadlik. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud üldkoosoleku päevakorrale vastuväiteid. Avaldaja osales koosolekul, sai seal teha ka omapoolse ettepaneku päevakorra täiendamiseks ning koos teiste korteriomanikega hääletas päevakorra kinnitamise poolt. Seega sisuliselt on avaldaja üldkoosoleku kokkukutsumise teates määratud päevakorra heaks kiitnud, millisel juhul KrtS § 29 lg 1
24. lause kohaselt ei saa vastav otsus tühine olla. Kõike eeltoodut arvestades oli maakohus seisukohal, et Ilmar Tageli avaldus XXXXXX korteriühistu
25. novembri
26. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Puudutatud isiku esindaja Andry Krassi esindamise osas leidis maakohus, et kohtu suhtes esindusõiguse kontrollimisel ei kehti

§ 19lg 1 p 4.

Puudutatud isik esitas kohtule Kaili Kuuse allkirjastatud volikirja, mille kohaselt jurist Andry Krass esindas puudutatud isikut. Kaili Kuuse oli volituse andmisel korteriühistu juhatuse liige ja tal oli õigus korteriühistust üksi esindada ja korteriühistu nimel volitusi anda. 5 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldatakse. Avaldaja leiab, et maakohus ei ole välja nõudnud avaldaja nõutud tõendeid ja kuulanud üle Kaili Kuuset ja korteriühistu juhatuse liiget Tea Soola.
2. märtsi 2022 kohtuistungil tõendite hindamist ei toimunud. Puudutatud isiku poolt kohtule esitatud
3. oktoobri 2020 koosoleku protokolli ei saa käsitleda tõendina, sest tegemist on allkirjastamata nõuetekohase vormistamata dokumendiga. Rikutud on põhikirja punkti 7.3.
4. Usaldusväärne ei ole Kaili Kuuse ja Tea Soola kirjavahetus, sest Kaili Kuuse oli seal halduri rollis, mitte juhatuse liikmena nagu märkis maakohus. Kohtule ei ole esitatud korteriühistu juhatuse protokolli korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta. Koosoleku kutse kohaselt kutsus
5. novembri 2020 koosoleku kokku kolmas isik Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldur Kaili Kuuse ja juhatus. Kaili Kuusel puudusid volitused koosoleku kokku kutsumiseks. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja avaldused ja taotlused, et ainult üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning vaidluses mittetulundusühinguga esindaja määramine. Kaili Kuusel puudus õiguslik alus kanda käesolevas tsiviilasjas korteriühistu arvelt 600 eurot õigusabi kuludeks. Avaldaja pöördus kohtusse juhatuse liikmena. Koosoleku protokoll ei kajasta koosoleku läbiviimist. Koosolekut ei protokollinud korteriühistu liige. Kohus ei nõudnud välja
6. novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, mis oleks vormistatud vastavalt
7. a kehtestatud nõuetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et koosolekul olnud küsimuste kohta mingeid eelnõusid osalistele eelnevalt ei tutvustatud. Korteriühistu liikmed tulid
8. novembril 2020 üldkoosolekule teadmata, et seda ei ole kokku kutsutud ning selle päevakorda ei ole määranud korteriühistu juhatus. Korteriühistu põhikiri ei võimalda juhatusel vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata kirjalikult. Avaldaja palub tunnistada ebaseaduslikuks kolmanda isiku, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldusjuhi tegevus
9. novembril 2020 XXXXXX korteriühistu üldkoosoleku ainuisikulisel, seadusvastasel kokkukutsumisel, selle ainuisikulisel päevakorra määramisel ja koosoleku läbiviimisel. Tunnistada
10. novembri
11. a üldkoosoleku otsused kehtetuks ja tuvastada nende tühisus. Mõista välja Kaili Kuusel kohtukulud puudutatud isikule XXXXXX korteriühistule. Mõista välja Kaili Kuuselt avaldajale tekitatud moraalne ja materiaalne kahju.
12. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Avalduse alusel puudub selgelt mõistetav õiguslik põhjendus. Teemakohasel üldkoosolekul on avaldaja ka ise osalenud ning pole päevakorra osas vastuväiteid esitanud vaid on lisanud täiendava ettepaneku, mida on ka samal üldkoosolekul arutusele võetud. Õigusvaidluse pidamise otsustas puudutatud isik mitte avaldaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. 6 Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14. Avaldaja märgib määruskaebuses, et esitas avalduse juhatuse liikmena. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks jätnud nimetatud asjaolu avalduse lahendamisel arvestamata. Maakohus on õigesti selgitanud, et avaldaja oli vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemise ajal
15. novembril 2020 Põlva vald, Põlva 4, XXXXXX korteriühistu liige ning alates
16. märtsist 2018 kuni
17. juulini 2021 ka korteriühistu juhatuse liige ning sellest lähtuvalt saab avaldajat pidada huvitatud isikuks, kes saab korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist nõuda. Kuigi iseenesest on õige avaldaja väide, et KrtS § 20 lg 1 ja

§ 19

lg 1 p 4 järgi on juhatuse liikmega peetavas vaidluses esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses, ei muuda see praeguse asja lahendust, kuivõrd praegu ei ole avaldaja enam korteriühistu juhatuse liige, mistõttu temaga õigusvaidluses esindamine või esindaja määramine on korteriühistu juhatuse pädevuses. Seejuures võib korteriühistut esindada üks juhatuse liige.

1. Avaldaja on vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsused, leides, et üldkoosolek ei olnud nõuetekohaselt kokku kutsutud, kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei olnud juhatuse otsust. Maakohus on asja lahendanud õigesti KrtS § 29 lg 1 alusel. Selle kohaselt ei too üldkoosoleku otsuse tühisust kaasa mitte igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, vaid üksnes oluline rikkumine. Kuna maakohus leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel nõudeid on rikutud, siis pidi maakohus hindama, kas tegemist on KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega, mis annab alust lugeda
2. novembri
3. a üldkoosolekul vastu võetud otsused tühiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järelduseni, et tegemist ei ole olulise rikkumisega ning sellest lähtuvalt tuli jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Esitatud tõenditest nähtub, et
4. novembri
5. a korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra määramise kohta puudub põhikirja nõuete kohaselt protokollitud juhatuse otsus. Koosoleku kokkukutsumise teate koostas Kaili Kuuse. Teate lõppu on Kaili Kuuse märkinud KÜ XXXXXX juhatus, XXXXX OÜ Haldur ja enda nime ning telefoninumbri. Seega on teate koostaja Kaili Kuuse koostanud teate ka juhatuse nimel, mitte ainult Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ haldurina. Kuivõrd Kaili Kuuse oli ka korteriühistu juhatuse liige, võisid korteriomanikud teatest järeldada, et üldkoosoleku on kokku kutsunud seaduse ja põhikirja kohaselt juhatus. Seega ei saanud tekkida olukorda, kus mõni liige ei tulnud koosolekule põhjusel, et seda ei olnud kokku kutsunud pädev isik, mis oleks võinud mõjutada koosolekul tehtud otsuseid. Samuti ei ole alust järeldada, et koosoleku kokkukutsumine selles sisalduva päevakorraga oleks olnud vastuolus juhatuse tegeliku tahtega. Korteriühistu juhatusel oli viis liiget. Neist Kaili Kuuse koostas kutse, mistõttu saab järeldada, et ta oli koosoleku kokkukutsumisega nõus. Oma heakskiitu väljendas
6. oktoobri 2020 e-kirjas (I kd, tl 28) ka juhatuse liige Tea Sool. Maakohus on põhjalikult käsitlenud
7. novembril 2020 toimunud üldkoosoleku läbiviimist ning asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja oleks
8. novembri 2020 üldkoosoleku päevakorrale vastu vaielnud. Avaldaja oli koosoleku toimumise ajast, kohast ja määratud päevakorrast teadlik ning on teinud ka ettepaneku täiendada päevakorda (I kd, tl 31-33), osalenud koosolekul ning hääletanud päevakorra kinnitamise poolt (I kd, tl 5). Seega oli ka avaldaja algselt koosoleku sellise läbiviimisega nõus, st vähemalt kolm juhatuse liiget viiest olid koosoleku kokkukutsumise poolt. Samuti on kohtule esitatud Tea Soola kiri koos allkirjastamata juhatuse koosoleku protokolliga (I kd, tl 29-30), millest nähtub, et juhatus oli üldkoosoleku kokkukutsumist ja selle päevakorda arutanud. 7
9. Avaldaja teeb etteheiteid
10. novembri 2020 üldkoosoleku protokollile, mis ei kajasta koosoleku läbiviimist ja koosolekut ei ole protokollinud korteriühistu liige ning maakohus jättis tähelepanuta, et koosolekul olnud küsimuste kohta mingeid eelnõusid osalistele eelnevalt ei tutvustatud. Protokolli koostamiseks annab juhised

§ 21lg 6, mille kohaselt üldkoosolek protokollitakse.

Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Protokollist nähtub üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, osalenud liikmete arv 20 (moodustab 63% korteriomanike arvust), päevakord ja hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused. Seadus ei reguleeri, kes võib olla üldkoosoleku protokollija. Protokollist nähtub, et koosoleku protokollijaks on valitud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ raamatupidaja Riina Jaaska (poolt 20 häält, vastu 0 häält) ja protokollija valimise poolt on olnud kõik koosolekul osalejad. Vaidlust pole selles, et raamatupidaja ja juhataja ei ole protokolli allkirjastanud. Üldkoosoleku päevakavast ja protokollist ei nähtu, millised on need eelnõud, millega avaldaja hinnangul oleks pidanud osalised eelnevalt tutvuma. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

1. novembri
2. a üldkoosoleku päevakord ei sisaldanud KrtS § 20 lg-s 3 sätestatud eelnõud või aruannet. Kuna avaldaja on kohtule esitanud
3. novembri
4. a üldkoosoleku protokolli ja sellest ei nähtu avaldaja nimetatud puudused, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka avaldaja väide, et kohus ei nõudnud välja
5. novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, mis oleks vormistatud vastavalt
6. a kehtestatud nõuetele.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja etteheited maakohtule tõendite hindamise ja vajalike tõendite väljanõudmata ning tunnistajate ülekuulamata jätmise osas põhjendamata. Maakohus on hinnanud asjas esitatud ja kogutud tõendeid asja lahendamiseks vajalikus ulatuses ja on põhjendanud, miks ei pea vajalikuks tunnistaja ülekuulamist. 10.
8. Avaldaja märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendit XXXXXX korteriühistu juhatuse protokolli korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumise ja selle päevakorra kinnitamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on selge, et vastavat protokolli ei ole olemas ning sellest lähtuvalt ei saa ka seda tõendit kohtule esitada. Maakohus on ka vaidlustatud määruses kinnitanud, et antud juhul ei ole vaidlust sellest, et
9. novembri
10. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja üldkoosoleku päevakorra määramise kohta juhatuse otsust vormistatud ei ole. Maakohus on leidnud, et tegemist ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega. 10.
11. Avaldaja heidab maakohtule ette, et
12. oktoobri
13. a juhatuse koosoleku protokoll on allkirjastamata ja seda ei saa arvestada tõendina. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et juhatuse liige Tea Sool on
14. oktoobril 2020 edastanud Kaili Kuusele e-kirja, milles on tehtud kokkuvõtte
15. oktoobri 2020 juhatuse koosolekust, kus osalesid juhatuse liikmena avaldaja, Raimo Rosman ja Tea Sool. Tea Sool on e-kirjas märkinud, et tegi
16. oktoobri 2020 arutelu kohta ka manusesse lisatud protokolli ning üldkoosoleku võiks teha
17. või
18. novembril. Seega
19. oktoobri 2020 juhatuse koosoleku protokollis juhatuse liige Tea Sool. Kuigi asja materjalidest ei nähtu
20. oktoobril 2020 toimunud koosoleku allkirjastatud 8 protokolli, puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda juhatuse liikme Tea Soola e-kirjas, milles juhatuse liige on välja toonud teemad, mida arutati
21. oktoobril 2020 ja lisanud, et neid teemasid võiks arutada ka üldkoosolekul, mis võiks toimuda
22. või
23. novembril
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas vajalik koosolekul osalenud liikmete poolt allkirjastatud protokolli esitamine, sest kokkuvõttes ei muudaks see järeldust, et nõuetekohane juhatuse otsus
25. novembri
26. a korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja koosoleku päevakorra kohta puudub. 10.
27. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et Kaili Kuuse ja Tea Soola vahelist kirjavahetust ei saa pidada usaldusväärseks, sest Kaili Kuuse oli seal halduri rollis. Kirjavahetuse või tõendi usaldusväärsust ei saa mõjutada see, millises rollis selle osalised esinesid. Samas saab ringkonnakohtu hinnangul
28. oktoobri 2020 ja
29. oktoobri 2020 e-kirjade sisust järeldada, et tegemist oli kahe juhatuse liikme omavahelise kirjavahetusega seoses järgmise üldkoosoleku ettevalmistamisega. Seda kinnitab ka
30. oktoobri 2020 kirjavahetus, kus juhatuse liige Tea Sool edastas teisele juhatuse liikmele Kaili Kuusele ülevaate
31. oktoobril 2020 toimunud juhatuse koosolekust ja uue koosoleku toimumise vajadusest
32. või
33. novembril
34. 10.
35. Maakohus on
36. detsembri
37. a määruses selgitanud, miks ei ole pidanud vajalikuks Kaili Kuuse tunnistajana ülekuulamist. Samuti on maakohus jätnud
38. märtsi
39. a kohtuistungil avaldaja taotluse tunnistaja Kaili Kuuse ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja ei ole põhistanud, et Kaili Kuuse saaks anda tunnistajana ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, mille kohta ei ole juba tõendeid esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud õigetest alustest, jättes avaldaja vastava taotluse rahuldamata. Avaldaja heidab maakohtule ette ka Tea Soola ülekuulamata jätmist. Määruskaebuses ei täpsusta avaldaja aga, kuidas see mõjutas asja lahendamist. Samuti ei ole avaldaja esitanud määruskaebemenetluses taotlust Tea Soola ülekuulamiseks. Avaldaja taotles maakohtu menetluses
40. jaanuari
41. a menetlusdokumendis Tea Soola ärakuulamist selleks, et tõendada, et korteriühistu juhatus enne üldkoosoleku toimumist koosolekul toimuvat ei otsustanud. Kuivõrd maakohus tuvastas niigi, et nõuetekohast juhatuse otsust koosoleku kokkukutsumise kohta ei olnud, polnud vaja täiendavalt ka Tea Soola ülekuulamist. Avaldaja leidis, et Tea Sool saaks anda ütlusi ka üldkoosoleku toimumise, seal otsuste vastuvõtmise ja protokollimise kohta. Taotlusest ei nähtu, milliste konkreetsete asja lahendamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks Tea Soola ülekuulamine vajalik oleks.
42. Ringkonnakohus ei võta seisukohta avaldaja taotluse osas seoses Kaili Kuuselt avaldajale tekitatud kahju nõude osas, kuivõrd see ei käesoleva vaidluse esemeks. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus hagita menetluses avaldaja nõuet tunnistada XXXXXX korteriühistu
43. novembri
44. a üldkoosoleku otsused kehtetuks ning tuvastada nende tühisus. Kui avaldaja leiab, et Kaili Kuuse on oma õigusvastase tegevusega tekitanud avaldajale kahju, siis on avaldajal enda õiguste kaitseks võimalik pöörduda eraldi hagiga kohtu poole. Maakohus on seda asjaolu ka
45. detsembri
46. a määruses avaldajale selgitanud.
47. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 9 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin