← Eesti

2-20-4151/187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4151 Kohtuasi SŠ, AS, KA, DD,

) § 156 lg-st 1 tuleneva juurdepääsunõude eeldused ei ole täidetud ja seega avaldajatel puudub õiguskaitsevajadus.

  1. Maakohus tuvastas, et avaldajatele kuuluval kinnistul Luha 30 Tallinnas on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Luha tänavalt, kuna kinnistu piirneb Luha tänavaga (korterelamu paikneb paralleelselt Luha tänavaga).
  2. Maakohtu hinnangul oli avaldus esitatud eesmärgil saada juurdepääs Luha 30 kinnistule üle Luha 28 kinnistu sõidukitega, et parkida autosid korterelamu sisehoovis. Asjaolu, et avaldajatel puudub kinnistule juurdepääs sõidukitega, samuti prügiveoteenuse tellimiseks, ei ole juurdepääsu määramise vältimatuks eelduseks. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (Riigikohtu 30.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18; 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul avaldajad kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduvalt oleks autoga juurdepääsu vajalikkus põhjendatud. Prügiveo teenuse osutamiseks on Luha 28 pakkunud avaldajatele võimalust kasutada Luha 28 prügimaja ühiselt. Samuti on avaldajate endi sõnul neil võimalus viia prügikonteinerid käsitsi Luha 32 krundi piirini. Sõidukite hoovi parkimine ei ole antud juhul kohtu hinnangul piisav asjaolu üle kolmanda isiku kinnistu juurdepääsutee vajalikkuse põhjendamiseks.
  3. Lisaks on avaldajad pöördunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole projekteerimistingimuste väljastamise taotlusega, et rajada Luha tänavalt iseseisev sissesõidutee. Tallinna linn kinnitas 21.06.2021 e-kirjas, et juurdepääsutee rajamine Luha tänavalt (sissesõiduga Luha 28 ja Luha 30 hoonete vaheliselt alalt) on võimalik juurdepääsu alternatiiv, sest väljastatud on projekteerimistingimused tee rajamiseks. Määruskaebus
  4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks teises koosseisus.
  5. Avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus. Kohus ei saa jätta avaldust läbi vaatamata, kui otsustuse tegemine nõuab tõendite hindamist. Praegusel juhul nõuab juurdepääsutee alternatiivide tuvastamine tõendite hindamist. Õiguslik olukord ei ole sedavõrd 5 2-20-4151 selge, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võiks jätta hagi läbi vaatamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Tegemist on kohtu diskretsioonil põhineva otsustusega, mida kohus peab põhjendama.
  6. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, kui jättis õigusnormi sisu poolenisti avamata ja kohaldamata.

§ 156

lg 1 on kohaldatav olukorras, kus avalikult kasutatavalt teelt on vajalik saada juurdepääs muu hulgas ka kinnisasja eraldi seisvale osale. Asjas esitatud seisukohtade järgi seisneb küsimus just kinnistu eraldi seisvale osale juurdepääsu saamises. Avalduses tõendatu kohaselt on avaldajad kasutanud kinnistu üht konkreetset osa ajalooliselt pikka aega autode parkimiseks. Määruskaebuse täienduses rõhutavad avaldajad, et Luha 30 hoovi osas on sõlmitud erikasutusõiguse kokkulepped.

  1. Õiguslik ja faktiline olukord nõuavad asja läbivaatamist sisuliselt. Maakohtu järeldus, et avaldajate kaasomandisse kuuluvale kinnisasjale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Luha tänavalt, on ühemõtteliselt vale. Alates Luha 28, Luha 30 ja Luha 32 hoonete rajamisest on hoovipoolne tee olnud mõeldud kasutamiseks autodele, sh elamute teenindamiseks (nt prügiautodele). Seega on vaidlusalust kinnistu ala kasutatud teena ja autode, sh teenindava transpordi peatumis- ja parkimiskohana, ajalooliselt alates elamute ehitamisest. Järelikult ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kogu Luha 28, Luha 30 ja Luha 32 hoovipoolset teejuppi on selle rajamisest alates kasutatud autode sõiduteena, kus sõidavad ka raskemad prügiveomasinad. Elamute ehitamisest kuni tänaseni ei ole kõnealusele alale ka juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt Luha tänavalt ning kuni avalduse esitamiseni oli Tallinna linn keeldunud ka lubamast juurdepääsutee rajamist Luha tänavalt Luha 28 ja 30 majade vahelt.
  2. Olukorras, kus kinnistul puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tulnuks kohtul kaaluda, kas kõiki asjaolusid arvestades tuleb Luha 30 kinnistu hoovi määrata juurdepääs Luha 28 kinnistult või tuleb Luha 30 kinnistu omanikel rajada vajalik juurdepääs otse Luha tänavalt. Olukorras, kus hoovile puudub

§ 156

lg 1 mõttes vajalik juurdepääs teatud kinnistu osale, ei ole võimalik jätta avaldust läbi vaatamata vaid põhjusel, et kinnistu asub Luha tn ääres.

  1. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et avaldajad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduvalt oleks autoga juurdepääsu vajalikkus põhjendatud. Üllatav ja vastuolus kaasaegses linnaruumis kehtestatud nõuete ja väljakujunenud põhimõtetega on maakohtu seisukoht, et sõidukite hoovi parkimine ei ole antud juhul kohtu hinnangul piisav asjaolu juurdepääsu tee vajalikkuse põhjendamiseks üle kolmanda isiku kinnistu. Olukorras, kus avaldajad on taotlenud juurdepääsu alale, mis on elamu ehitamisest alates mõeldud autode parkimiseks, ei saa tekkida küsimust, et juurdepääsu vajadus iseenesest ongi vajadus sõidukeid kuhugi parkida. Alternatiivselt ja teoreetiliselt saavad autod parkida Luha tänaval, kuid faktiliselt tähendab see tagurlikku sammu, kus autod suunatakse parkima ajalooliselt väljakujunenud kohalt sõiduteele (see omakorda kitsendab sõidurada ning takistab liiklust).
  2. Teenindava transpordi juurdepääsu vajalikkus on oluline, kuna kohtu maitud alternatiivid, s.o prügi vedamiseks Luha tn 28 prügimajja või Luha tn 32 krundi piirini, on selgelt ebamõistlikud ja koormavad. Lisaks ei tule teenindava transpordi all mõista vaid prügiautosid. Juurdepääs on vajalik ka suuremõõtmeliste asjade äraveoks.
  3. Määruskaebuse täienduses väidavad avaldajad, et neil puuduvad omavahendid tee väljaehituseks ja võimalus täiendava laenu võtmiseks. 6 2-20-4151 Menetlusosaliste seisukohad
  4. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et avalduse läbivaatamata jätmiseks puudus maakohtul õiguslik alus. Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, kas menetluses oleval avaldusel on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta avaldus läbivaatamata või jätta sisulise lahendiga rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamine ei ole avaldajate esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik, mistõttu oli maakohtul õigus jätta avaldus menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 läbi vaatamata.
  8. Maakohus leidis õigesti, et avaldajate esile toodud asjaoludel on

§ 156

lg 1 kohaldamise eeldused täitmata.

§ 156

lg 1 ei võimalda määrata juurdepääsu üle võõra kinnisasja, kui avaldajate kinnisasjale pääseb otse avalikult kasutatavalt teelt. Maakohus põhjendas piisavalt oma seisukohta, ei rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 ja § 477 lg 1) ja kaalutlusõigust. Ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. 30. Juurdepääsunõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

§ 156

lg 1 esimese lause järgi avalikule teele juurdepääsu puudumine taotlejate kinnisasjalt või selle eraldi seisvalt osalt. Kinnisasja eraldi seisev osa võib tähendada sama kinnistu koosseisu kuuluvat eraldatud katastriüksust ja sama isiku teist kinnistut (Riigikohtu 13.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23). Puudub vaidlus selles, et Luha 30 korterelamule on juurdepääs olemas otse avalikult teelt, kuna kinnistu piirneb Luha tänavaga. Luha 30 kinnistu on kinnistusraamatu andmetel terviklik ühest katastriüksusest koosnev kinnisasi ja sisehoovi ei saa pidada kinnistu eraldi seisvaks osaks

§ 156lg 1 mõttes, nagu avaldajad ekslikult leiavad.

Sisehoovi pääseb ka läbi korterelamu. Seega ei saa väita, et Luha 30 kinnistul oleks mingi osa, millele ei pääse Luha tänava poolt sisenedes üldse juurde.

  1. Ringkonnakohus möönab, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotlejate kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas (Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p-d 12 ja 13; 21.05.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p-d 20 ja 21; 26.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 30.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Nõude esitamisel juurdepääsu saamiseks kinnisasjale, millele juurdepääs on olemas, tuleb avaldajatel esile tuua erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täiendava juurdepääsu määramist ja mis kaaluvad üles puudutatud isikute huvid.
  2. Kolleegiumi hinnangul on avaldajad ise esile toonud, et võimalik on kasutada prügi vedamiseks alternatiivselt Luha tn 28 prügimaja või viia prügi Luha tn 32 krundi piirini, ja 7 2-20-4151 avaldajate väidetest ei saa järeldada, et need variandid oleksid ebamõistlikud või ilmselt avaldajatele koormavad. Muid teenuseid pakkuvatel sõidukitel on võimalik peatuda ja parkida Luha tänaval.
  3. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel (

§ 156lg 3, Riigikohtu 17.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-142-10, p 29).

Praegusel juhul on avaldajad esile toonud, et Luha 30 kinnistu hoovi osa ühendus avalikult kasutatava teega katkes osaliselt ka põhjusel, et Luha 30 omanike ja Luha 32 omanike vahel sõlmiti kokkulepe tee ühes suunas sulgemiseks. Eeltoodu näitab, et isegi kui ajalooliselt kasutati kolme maja sisehoove läbivat sõiduteed kogu pikkuses, siis kortermajade omanikud on ise jõudnud arusaamisele, et turvalisem ja teed säästvam on selle tee sulgemine sõidukitega läbimiseks. Seega on avaldajad ise loobunud võimalusest sõita autoga läbi Luha tn 32 hoovi, mis oli algselt tavapärane. 34. Lisaks on avaldajad esile toonud, et maakorralduslikult on avaldajatel võimalik rajada endale iseseisev juurdepääsutee kinnistu hoovi pääsemiseks otse Luha tänavalt, s.t avalikult teelt. Avaldajatele on nende enda taotlusel Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt 10.06.2021 väljastatud ka projekteerimistingimused kinnistule juurdepääsutee rajamiseks, kuid sisehoovist väljasõidutee ehitusprojekti koostamisega ei ole nad soovinud edasi tegeleda ja on eelistanud nõuda juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Avaldajate väidetest ei saa järeldada, et uue tee rajamine oleks ebamõistlikult kallis, arvestades ka seda, et teiste kinnisasjade kaudu juurdepääsu määramisel tuleks nende kinnisasjade omanikele samuti tasuda. Kuna avaldajatel on võimalus rajada sisehoovist juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele oma kinnisasja kaudu, siis ei ole hagejad õigustatud

§ 156lg 1 järgi nõudma juurdepääsu oma hoovile üle teiste kinnistute.

  1. Ringkonnakohus märgib lisaks eeltoodule, et menetlusosalised on esile toonud, et avaldajad ei ole soovinud osaleda Luha 28 hoovitee remontimise finantseerimises ega avaldanud soovi kokkuleppe sõlmimiseks ühise prügimaja rajamiseks ja kasutamiseks koos Luha 30 omanikega. See, et Luha tn 28 asuv varem renoveeritud hoovitee vajas juba paari aasta pärast uuesti renoveerimist, kinnitab Luha 28 elanike seisukohta, et sisehoovides asuv tee ei ole sobilik raskeveokitele läbimiseks. Kulutuste tegemine kas naaberhoovi tee renoveerimiseks või endale iseseisva juurdepääsu rajamiseks oli praegusel juhul vältimatu, mille tegemata jätmist ei saa põhjendada vahendite puudumisega. Asja materjalidest nähtuvalt on kõik kolm maja pidanud tegema investeeringuid sisehoovide korrashoiuks. Avaldajate soov kasutada sisehoovi sõidukite parkimiseks omapoolseid suuremaid investeeringuid tegemata ei kaalu üles Luha 28 omanike huvi oma kinnistule rajatud ja korrastatud teed edaspidi säästvalt kasutada, vältides selle lõhkumist raskete masinatega.
  2. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et avaldajad ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid õigustada Luha 30 kinnistule täiendava juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja.
  3. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. 8 2-20-4151 Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.