Obsah (4)
§ 74§ 75§ 184§ 64KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.veebruar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-6527 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Merilin Ilus Asi Talli
§ 74
lg 4 alusel määrata Raivo Tuulele täiendav kohustus.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Raivo Tuult ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt kindlaksmääratud ajal kriminaalhooldusosakonda narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks vähemalt 1 (üks) kord nädalas 6 (kuue) kuu vältel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega tunnistati Raivo Tuul süüdi
§ 184
lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi ning
§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
R. Tuul pidi kohe ära kandma 6 kuud vangistust. Tuginedes
§ 74
lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 3 aastat ja 6 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui R. Tuul ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab
§ 75
lg 2 p-s 2-1 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest, v.a arsti kirjutatud ravimid. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.11.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 26.11.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 4.06.2021 kohtule esimese erakorralise ettekande R. Tuule karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R. Tuul tarvitas 1.03.2021, 4.05.2021 ja 25.05.2021 narkootikume. Tartu Maakohtu 18.06.2021 määrusega jäeti erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et R. Tuul tarvitas 25.05.2021 narkootikumi (amfetamiin). Samuti on kohus tuvastanud, et R. Tuul tarvitas narkootikume ka 1.03.2021 ja 4.05.2021, mille eest kriminaalhooldusametnik oli süüdimõistetut juba kahel korral hoiatanud. Kohus pidas võimalikuks jätta R. Tuule karistuse täitmisele pööramata ja määras R. Tuulele
§ 74
lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse pöörduda Viljandi Haiglasse narkosõltuvuse vastasele ravile hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 6.07.2021. 26.07.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule teise erakorralise ettekande R. Tuule karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R. Tuul tarvitas 20.05.2022 narkootikume. Tartu Maakohtu 29.09.2022 määrusega jäeti erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et R. Tuul 20.05.2022 narkootikume tarvitas. Ent kohus pidas võimalikuks jätta R. Tuule karistuse täitmisele pööramata ja määras R. Tuulele
§ 74
lg 4 ja § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega ning mitte viibida selliste isikute seltskonnas. Kohtumäärus jõustus 15.10.2022. 6.12.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles taotletakse R. Tuulele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna R. Tuul tarvitas 9.11.2022 narkootikume. 9.01.2023 on kriminaalhooldusosakond esitanud kohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt R. Tuul 3.01.2023 tarvitas narkootikume ja rikkus registreerimiskohustust. Alates 1.01.2023 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond üle viidud Tallinna Vangla koosseisu ning kannab nime Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu Raivo Tuul vaidleb erakorralisele ettekandele vastu, paludes karistust mitte täitmisele pöörata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid süüdimõistetule tuleb määrata täiendav kohustus.
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2
(8)täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Tuulele ette narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist 9.11.2022 ja 3.01.2023. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 9.11.2022 kell 18.50 R. Tuule elukohas kontrollinud indikaatorvahendiga R. Tuulel narkootilise aine tarvitamist. Indikaatorvahendi tulemus osutus positiivseks reageerides amfetamiinile (AMP). Narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis märgitud silmade punetus, häiritud reaktsioon. Kriminaalhooldusaluse tervise suhtes esitatud kaebustena on protokolli märgitud, et kontrolli alguses R. Tuul tundis end väidetavalt väga kehvasti, sai vaevu voodist istukile tõusta ja öökis vahetpidamata, kuid paari minuti jooksul läks paremaks. R. Tuule protokolli märgitud seletuse kohaselt ei ole ta nõus kiirtesti tulemusega. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt on Tartu Vangla algatusel AS-is Põlva Haigla 9.11.2022 kell 19.35 Raivo Tuulelt võetud uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse kontrollimiseks ja saadetud kontrolliks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). EKEI uuringuakti nr 1457T kohaselt on eelnevalt võetud proovist 15.11.2022 kindlaks tehtud ained amfetamiin, metamfetamiin, klonasepaami metaboliit. Kriminaalhooldusametnikule 6.12.2022 antud seletuses on R. Tuul avaldanud, et ei tea, kuidas aine tema organismi sattus ning peab võimalikuks, et rohtude tarvitamisega võib näidata valetulemust (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka 16.01.2023 kohtuistungil. Lisaks leiab R.Tuul, et uriiniproovi võtmisel rikuti proovi võtmise korda, kuna tal ei võimaldatud viibida proovi pakendamise juures. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on ka tema politseist teada saanud, et R.Tuulelt uriiniproovi võtmisel võidi proovi võtmise korda rikkuda, kuna süüdimõistetu ei näinud proovi pakendamist. Vaatamata sellele leiab kriminaalhooldusametnik, et narkootiliste ainete leidumine süüdimõistetu organismis on tõendatud ka indikaatorvahendi näiduga. KrHS §-s 26-1 lg 1 on sätestatud, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. KrHS § 26-1 lg 2 kohaselt kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega. KrHS § 26-1 lg 3 kohaselt indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks õigusaktiks on justiitsministri 31.12.2012 määrusega nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 67). Käesoleval juhul on süüdimõistetu narkootiliste ainete tarvitamine 9.11.2022 esmalt kindlaks tehtud indikaatorvahendiga, mille kasutamine on ka vormistatud määruses nr 67 kehtestatud 3
(8)korras. Ent kuna süüdimõistetu sellisel viisil narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisega ei nõustunud, ei võinud KrHS §-st 26-1 lg 2 tulenevalt piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, vaid narkootikumide tarvitamine tuli tuvastada verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga. KrHS §-s 26-1 lg 2 sätestatut on antud juhul ka järgitud, sest süüdimõistetult on AS-is Põlva Haigla 9.11.2022 võetud uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse kontrollimiseks. Korrakaitseseadus (edaspidi KorS) § 41 reguleerib narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamist. KorS § 41 lg 15 sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Selleks määruseks on Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrus nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ (edaspidi määrus nr 88). Määruse nr 88 § 6 lg 3 p-de 1-5 kohaselt uriiniproovi võtmisel tehakse järgmised toimingud: 1) prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed; 2) volitatud isik annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde; 3) kui prooviandja ei ole suuteline urineerima, antakse talle uriini tekke soodustamiseks juua vett; 4) pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu; 5) volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Määruse nr 88 § 6 lg 7 kohaselt uriinitops peab uriiniproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Seega on õige süüdimõistetu arusaam, et uriiniproovi pidi pakendama tema nähes. Kuna kriminaalhooldusametnik on kinnitanud süüdimõistetu väidet, et viimane uriiniproovi pakendamist ei näinud, loeb kohus tõendatuks, et R.Tuulelt 9.11.2022 AS-s Põlva Haigla uriiniproovi võtmisel rikuti määruses nr 88 sätestatud korda ( § 6 lg 7). Asjaolu, et uriiniproovi võtmisel selleks ettenähtud korda rikuti, muudab kaheldavaks EKEI uuringuakti järelduse usaldusväärsuse. Seega tuleb nentida, et pole usaldusväärselt tõendatud, et 9.11.2022 oli R.Tuul tarvitanud narkootilisi aineid. Erinevalt kriminaalhooldusosakonna esindajast kohus leiab, et antud olukorras, kus KrHS §-st 26-1 lg 2 tulenevalt tuli narkootikumide tarvitamine tuvastada verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, ei saa narkootiliste ainete tarvitamist lugeda tõendatuks indikaatorvahendi näidu alusel. Seoses süüdimõistetu väitega, et narkootilised aineid 9.11.2022 võisid tema organismi sattuda ravimite tarvitamise tulemusena, märgib kohus järgmist. Vastuseks kohtu järelepärimisele on perearstid I.O. ja M.K. kohtule kinnitanud, et R.Tuulele on 2022. aastal perearst I.O. puhkuse ajal ravimeid välja kirjutanud M.K. sh ravimid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Perearstide kinnitusel ei ole kumbki R.Tuulele 2022. aastal ravimit xxxxxxxx välja kirjutanud. Küsimusele, kas ravimite tarvitamise tulemusena võis R.Tuule uriiniproovis leiduda ained amfetamiin, metamfetamiin, klonasepaami metaboliit, pole perearstid osanud vastata. Asjaolu, kuidas ta sai tarvitada ravimit xxxxxxxx, mida perearstidelt saadud andmetel pole terve aasta vältel välja kirjutatud, selgitas süüdimõistetu 2.02.2023 istungil sellega, et on tarvitanud ka emalt juba mitu aastat tagasi saadud ravimeid. Kuna kohtu arvates uriiniproovi võtmise korra rikkumise tõttu pole süüdimõistetu poolt 9.11.2022 narkootiliste ainete tarvitamine niikuinii tõendatud, puudub otsene vajadus võtta seisukohta, kas narkootilised aineid võisid tema organismi 4
(8)sattuda ravimite tarvitamise tulemusena. Seetõttu pole kohus pidanud vajalikuks selles küsimuses tõendite kogumist jätkata. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 3.01.2023 kell 14.12 kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses kontrollinud indikaatorvahendiga R. Tuulel narkootilise aine tarvitamist. Indikaatorvahendi tulemus osutus positiivseks reageerides amfetamiinile (AMP) ja kokaiinile (COC). Narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis märgitud häiritud reaktsioon ja aeglane kõne. Kriminaalhooldusaluse tervise suhtes esitatud kaebustena on protokolli märgitud palavik ja nohu. R. Tuule protokolli märgitud seletuse kohaselt oli ta aastavahetusel peol, kus võidi tarvitada aineid. Teadlikult ei ole midagi tarvitanud. Ekspertiisi ei nõua. Süüdimõistetu 16.01.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta aastavahetuse peol alkoholi tarbimisest pilditu, mistõttu võis narkootiline aine tema organismi sattuda kogemata. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja R.Tuule ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et R.Tuul oli mingil ajal enne 3.01.2023 kontrolli tarvitanud narkootilisi aineid (amfetamiin ja kokaiin). Kuna süüdimõistetu 3.01.2023 narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga ei nõudnud, võis KrHS §-st 26-1 lg 2 tulenevalt piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Narkootiliste ainete tarvitamist pole süüdimõistetu ka ise kategooriliselt eitanud, vaid on möönnud, et aastavahetuse peol võis seda juhtuda. Ent süüdimõistetu väitel polnud tegemist teadliku tarvitamisega. Kohtu hinnangul on R. Tuul mingil ajal enne 3.01.2023 toimunud kontrolli narkootilisi aineid tarvitanud siiski teadlikult. R. Tuule väide nagu oleks narkootiline aine tema organismi sattunud juhuslikult ja kogemata, ei ole eluliselt usutav, kuna R. Tuul on narkootilisi aineid tarvitanud korduvalt ka varem. Seega pole tegemist selles vallas kogenematu inimesega. Tartu Maakohtu 18.06.2021 määrusest nähtuvalt on R. Tuul narkootikumide tarvitamise kohustust rikkunud 1.03.2021 ja 4.05.2021, millise rikkumise eest kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatas (vastavalt 20.04.2021, 4.05.2021). Seejärel tarvitas R. Tuul narkootikume uuesti 25.05.2021, millise rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ja kohus määras R. Tuulele kohustuse alluda narkootikumide vastasele ravile. Tartu Maakohtu 29.09.2022 määrusest nähtuvalt R. Tuul tarvitas narkootikume uuesti 20.05.2022, millise rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ja kohus määras R. Tuulele kohustuse mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega ning mitte viibida selliste isikute seltskonnas. Eespoolviidatud kohtumäärustest nähtuvalt 25.05.2021 ja 20.05.2022 narkootikumide tarvitamist on R. Tuul samuti eitanud ja väitnud, et narkootikum sattus organismi tema teadmata, millist väidet ei ole kohus veenvaks pidanud. Erakorralise ettekande kohaselt on R. Tuulel kolm kehtivat väärteokaristust NPALS § 15-1 lg 1 järgi, mis on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Et R. Tuul on sellised väärteod toime pannud, on kohus tuvastanud juba Tartu Maakohtu 29.09.2022 määruses. Eeltoodust nähtub, et R. Tuul on katseaja jooksul korduvalt narkootilisi aineid tarvitanud. Arvestades R. Tuule kalduvust narkootilisi aineid tarvitada, leiab kohus, et R. Tuul tarvitas ka mingil ajal enne 3.01.2023 toimunud kontrolli narkootilist ainet teadlikult. Seega rikkus 5
(8)R. Tuul tahtlikult
§ 75lg 2 p-s 2-1 sätestatud kohustust hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest.
Kriminaalhooldusametnik heidab R. Tuulele ette registreerimiskohustuse rikkumist 3.01.
- Registreerimislehelt nähtuvalt ei ole R. Tuul 3.01.2023 registreerimisele ilmunud. Registreerimiselehele on märgitud „haige, edastas tõendi“. R. Tuul oli registreerimiskohustusest teadlik, kuna vastav aeg lepiti temaga kokku eelmisel, s.o 20.12.2022 registreerimisel, mille kohta süüdimõistetu andis allkirja. R. Tuul on 2.01.2023 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas avaldanud, et on haigeks jäänud - tal on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E-kirjale on lisatud väljatrükk töövõimetuslehtede andmetega. Töövõimetuslehelt nähtuvalt on R. Tuul olnud haiguslehel 2.01.-11.01.
- Erakorralise ettekande kohaselt 3.01.2023 kriminaalhooldusametnikud kontrollisid R. Tuule elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. R. Tuult kontrolli ajal oma elukohas ei viibinud. R. Tuule ema avaldas, et R. Tuul läks koos vennaga Võrru tööle ja ta ei tea R. Tuule haiguslehel viibimisest midagi. R. Tuul oma kriminaalhooldusametniku kõnedele ei vastanud. Vanemkriminaalhooldusametnik K. Mõtsar palus abi Võru kolleegilt L. Kasakult, et kontrollida R. Tuule narkootikumide tarvitamist. R. Tuul vastas L. Kasaku kõnele ja lepiti kokku kohtumine Võru esinduses, kuhu R. Tuul ilmus. Kohtuistungil R. Tuul kinnitas, et ta 3.01.2023 registreerimas ei käinud, kuna oli haige ega tahtnud kriminaalhooldusametnikku nakatada. Küll aga käis ta 3.01.2023 vennal abis elektrikilpi paigaldamas, mistõttu oli kodust päev otsa ära. Et kriminaalhooldusametnikud käisid teda kodust otsimas, sai R.Tuul teada tagantjärele. Kodus olnud ema R.Tuule haigestumisest tõesti ei teadnud. Haigestumisega seoses arsti vastuvõtul R.Tuul ei käinudki, vaid haiguslehe andis arst välja R.Tuulelt telefonitsi saadud andmete alusel. Seega on registreerimislehe ja R. Tuule kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et R. Tuul 3.01.2023 registreerimas ei käinud. Kuigi samal päeval on R. Tuul viibinud töövõimetuslehel, ei ole R. Tuule haigestumine takistanud tal kodust lahkuda ja teha tööd. Selline R. Tuule käitumine annab alust kahelda, kas R. Tuul 3.01.2023 üldse oli sel määral haige, et see takistanuks tal registreerimisele ilmumist. Seda enam asjaolu valguses, et R.Tuul tegelikult ei käinud ka üldse arsti vastuvõtul ning töövõimetuslehe andis arst välja süüdimõistetult telefonitsi saadud andmete alusel. Peale selle ei teadnud ka R. Tuulega koos elav ema R. Tuule haigestumisest midagi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R. Tuul, jättes 3.01.2023 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, rikkus tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima. Nagu kohus eespool tuvastas, tehti 3.01.203 kindlaks, et R.Tuul oli tarvitanud narkootilisi aineid. See annab alust järeldusele, et R.Tuul hoidus registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale mitte oma tervisliku seisundi tõttu, vaid sooviga vältida võimalikku narkootiliste ainete tarvitamise kontrolli. Registreerimislehelt nähtuvalt on R. Tuul registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt, mis iseloomustab R. Tuult positiivselt. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel R. Tuul töötab alates 7.03.2022, mis samuti iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. R. Tuult iseloomustab positiivselt ka narkootikumide tarvitamise vastasel ravil viibimine. SA Viljandi Haigla tõend nr 56 tõendab, et Raivo Tuul viibis SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 7.07.202110.01.2022. Ta läbis statsionaarse rehabilitatsiooniprogrammi raames „Sõltuvuse juhtimise 6
(8)treeningu“, „Tagasilanguse treeningu“ lühiprogrammi ning osales järgmistes tegevustes: psühholoogiline individuaalne- ning grupiteraapia, loovteraapia, füsioteraapia, tööteraapia, sotsiaalne nõustamine. Seega täitis R.Tuul Tartu Maakohtu 18.06.2021 määrusega talle pandud kohustuse. Ent kriminaalhooldusametniku väitel, mida süüdimõistetu ka kinnitas 16.01.2023 kohtuistungil, ei ole R. Tuul pidanud vajalikuks osaleda SA Viljandi Haigla ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel. Narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine annab alust järeldusele, et järelteenus olnuks süüdimõistetule siiski vajalik. R.Tuule soovimatus järelteenusel osaleda viitab asjaolule, et ta pole täiel määral teadvustanud tagasilangusega kaasnevaid ohtusid, mis suurendab edaspidiste narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumiste toimepanemise tõenäosust. R. Tuulele on kohtuotsuse tegemisel ja edaspidi veel ka Tartu Maakohtu 18.06.2021 ja 29.09.2022 määrustega antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta pole aga suutnud. Kuigi R. Tuul on narkootikumide vastase ravi lõppedes (lõppes 10.01.2022) mõnda aega (veidi enam kui 4 kuud) suutnud narkootikumide tarvitamisest hoiduda, on R. Tuul tarvitanud narkootilisi aineid uuesti 20.05.2022. Seejärel andis kohus R. Tuulele võimaluse jätkata oma elu vabaduses lisatingimusel, et ta ei suhtle narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega ning ei viibi selliste isikute seltskonnas. Ent R. Tuul tarvitas narkootilist ainet uuesti mingil ajal enne 3.01.2023 toimunud kontrolli. Lisaks rikkus R. Tuul 3.01.2023 registreerimiskohustust. Seega seni pole R. Tuult mõjutanud narkootikumide tarvitamisest hoiduma osaliselt ära kantud vanglakaristus, PPA määratud karistused (rahatrahvid), kriminaalhooldusametniku hoiatused, kohtu poolt määratud narkootikumide tarvitamise vastane ravi, viimati määratud lisakohustus ega ka hirm kandmata karistuse täitmisele pööramise ees. Sisuliselt on süüdimõistetu jätkanud katseajal tema karistamise aluseks oleva kuriteoga (narkootiliste ainete suures koguses käitlemine) samalaadsete väärtegude toimepanemist. NPALS § 2 p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks ka narkootiliste ainete tarbimist. R. Tuul on narkootikume tarvitades jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumist, lisandunud on üks registreerimiskohustuse rikkumine. Seega pole käitumiskontrolli nõuete rikkumised esmakordsed ega juhuslikku laadi, mis annab alust tõsiselt kaaluda vangistuse täitmisele pööramist. Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning katseaja lõpuni on pikk aeg, peab kohus võimalikuks anda süüdimõistetule veel viimase võimaluse, jättes ka seekord karistuse täitmisele pööramata. Kohus peab seda võimalikuks ka asjaolu tõttu, et käesolevas menetluses on leidnud tõendamist kahest narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumise etteheitest vaid üks. Ka ei loe kohus ühekordset registreerimiskohustuse rikkumist ülemäära raskeks rikkumiseks. Süüdimõistetul registreerimiskohustuse täitmisega varem probleeme pole esinenud. Katseaja ebaõnnestumise peamine risk on seotud narkootiliste ainete võimaliku tarvitamisega. Süüdimõistetu isikust tulenevate riskide maandamiseks peab kohus asjakohaseks süüdimõistetu istungil tehtud ettepanekut kontrollida teda sageli ( kasvõi iga nädal) narkootiliste ainete tarvitamise osas. Kriminaalhooldusametniku istungil avaldatu kohaselt on sellist sagedast kontrolli ka võimalik teostada, kuna vajalikud vahendid on olemas. Tihe kontroll peaks eelduslikult süüdimõistetut mõjutama hoidumaks narkootiliste ainete tarvitamisest. Süüdimõistetul on juba
§-st 75 lg 1 p 3 tulenev kohustus kriminaalhooldusametniku kontrollile alluda. KrHS §-st 26-1 lg 6 tulenevalt loetakse
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kohustuseks ka alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamise kontrollile allumise kohustust. Seega on problemaatiline, kas süüdimõistetu väljapakutu puhul on tegemist tavapärase 7
(8)kontrollnõudega (
§ 75
lg 1 p 3) või
§ 75lg 4 alusel süüdimõistetu enda poolt võetava kohustusega.
Kuna iganädalaselt kriminaalhooldusosakonda narkootiliste ainete tarvitamise kontrolliks ilmumine on süüdimõistetule üsna koormav ja pigem väljub tavapärase kriminaalhoolduse raamidest, leiab kohus, et sellist kohustust saab süüdimõistetule määrata
§ 75
lg 4 alusel.
§ 75
lg 4 alusel kohustuse määramise teeb problemaatiliseks asjaolu, et
§ 74
lg 4 ei tee viidet
§-le 75 lg 4, vaid üksnes
§-le 75 lg 2. Kohus leiab, et olukorras, kus kohtuotsust tehes saab süüdistatavale määrata
§ 75
lg 4 alusel kohustusi, puudub mõistlik põhjendus, miks ei tohiks seda teha kohtuotsuse täitmise käigus. See ei riku ka süüdimõistetu õigusi ja huve. Vastupidi, on lausa süüdimõistetu huvides, kui vangistuse täitmise pööramise kõrval saab kaaluda veel mingit meedet n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel.
§ 74
lg 4 ja
§ 75
lg 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata R.Tuulele täiendav kohustus ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt kindlaksmääratud ajal kriminaalhooldusosakonda narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks vähemalt 1 kord nädalas. Kohtu arvates ei saa täiendav kohustus olla süüdimõistetule ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus peab põhjendatuks piirata see kohustus ajaliselt s.o kuue kuuga. Kohus juhib süüdimõistetu tähelepanu, et mõne uue rikkumise toimepanemisel edaspidi on kriminaalhooldusosakonna taotlusel kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Arvestades seniste rikkumiste arvukust võib karistuse täitmisele pööramise tingida mõni üksik ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 8
(8)