← Eesti

2-21-17370/11

Obsah (7)§ 436§ 445§ 467§ 468§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17370 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 4

(11)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja X on Q ja hageja seadusliku esindaja C ühine alaealine laps; • 12.10.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-18692 (tlk 3-4) mõisteti Qlt hageja kasuks välja elatis alates 11.12.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses; • Q suhtes on eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt 08.04.2021 algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 (tlk 5 – täituri õiend) ning sundtäidetav nõue koos täitekulude ja -tasudega 01.03.2022 seisuga on 11 793,80 eurot (tlk 66 – täituri 17.02.2022 vastus kohtunõudele); • kostja Y on Q ema ning hageja X’i vanaema; • Y on alaealise K ema (tlk 26 – sünnitunnistus; sünd 17.07.2005) ning täidab tema ülalpidamiskohustust.
  3. Hageja palub mõista Y’lt X’i kasuks välja elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni; määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so. iga kuu elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1-ks kuupäevaks C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“; mõista Y’lt X’i kasuks välja ajavahemikus 05.11.2020 – 04.11.2021 tekkinud elatise võlg 5

(11)summas 3504 eurot; tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses; jätta menetluskulud kostja kanda.
  1. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: a. tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuna: i. tema sissetulek on väike ning see kulub pea kogu ulatuses enda vajaduste ja kohustuste täitmiseks; ii. ta kasvatab ja peab üksikvanemana ülal enda alaealist last; iii. tal on kohustused krediidiandjate ees ning nende täitmatajätmine võib kaasa tuua elukohakaotuse; b. Q’il on töökoht ning menetluse kestel on Q asunud kohtustust täitma, mistõttu puudub alus asenduskohustuse alusel elatise väljamõistmiseks; c. hageja kulud on ülepaisutatud, arvestada tuleb ka hagejale makstava lapsetoetusega; d. tagasiulatuva elatisenõude rahuldamine: i. paneb kostja majanduslikult erakordselt raskesse seisu; ii. on põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole kostjalt varasemalt ülalpidamist nõudnud; iii. kostja ei teadnud, et Q oma kohustusi hageja ees ei täida.
  2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanema vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (PKS § 106 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (PKS § 102).
  3. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud. Sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (PKS § 106 lg 2 esimese lause teine alternatiiv). Hageja hinnangul on praegusel juhul täidetud PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi 6
(11)eeldused, s.o hageja isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostja vastu nõude esitamiseks.
  1. Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Q suhtes on Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 (tlk 5 – täituri õiend) ning sundtäidetav nõue koos täitekulude ja -tasudega 01.03.2022 seisuga on 11 793,80 eurot (tlk 66 – täituri 17.02.2022 vastus kohtunõudele). 22.10.2021 õiendis (tlk 5) on märgitud, et täitemenetluse jooksul on sissenõudjale
  2. a juulis ja augustis üle kantud kokku 272,69 eurot. Õiendi kohaselt puudub võlgnikul ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, raha ei laeku. 17.02.2022 täituri seisukohast nähtub, et perioodil 01.12.2021 – 17.02.2022 ei ole hageja isa elatist tasunud.
  3. Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hageja isa vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita.
  4. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi.
  5. Kohtu hinnangul on PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Hageja isa on menetluse kestel asunud tööle metsatöölisena Z OÜ-sse (tlk 23-25 – tööleping). Töölepingust nähtub, et töösuhe on sõlmitud tähtajalisena perioodile 13.12.2021 – 12.04.
  6. Töötasu suurus vastab miinimummäärale, s.o 584 eurot kuus (bruto). Siiski on kostja märkinud, et nõude rahuldamine viibib, kuna hageja isa tööandja viivitab töötasu maksmisega. Kostja lisas, et veebruarikuu eest on lapse isa tasunud elatisemakse 16.03.2022.a oma venna kaasabil. Eeltoodu valguses tuleb asuda seisukohale, et hageja isal ei ole elatisekohustuse täitmiseks piisavalt vara – vastupidist ei ole esile toodud. Hageja isa töötasu on võrdne miinimummääraga, kostja ei ole esile toonud, et hageja isal oleks muud vara. Tööandjapoolne viivitus töötasu maksmisega seonduvalt ei ole selline asjaolu, mis hageja nõude võiks välistada. Elatise tasumine hageja isa venna poolt kinnitab seisukohta, et hageja isalt endalt elatise saamine on raskendatud. Seega on praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske.
  7. Seega eeltoodust tuleneb, et hagi aluseks olnud elatise võlgnevus ei ole hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused on täidetud. 7
(11)
  1. Järgnevalt selgitab kohus välja hageja kulude suuruse. Hageja kinnitas, et tema igakuised vajadused kokku on 600 eurot: lasteaed ja sellega kaasnevad kulud: 80 eurot; korteri üür ja kommunaalkulud: 150 eurot; toidukulud: 100 eurot; riided ja jalatsid: 50 eurot; bassein: 20 eurot; repetiitor: 80 eurot; raamatud ja mänguasjad: 30 eurot; juuksur: 15 eurot; hügieeni ja kodutarbed: 30 eurot; ravimid ja vitamiinid: 10 eurot; vabaaeg ja meelelahutus; 35 eurot. Kostja märgib, et hageja kulud on ülepaisutatud, arvestada tuleb ka hagejale makstava lapsetoetusega. Kohus märgib, et kostja viited hageja kulude suurusele on alusetud. Kostja väited on üldsõnalised, kostja ei ole tõendanud (põhistanud), milline konkreetne kulu on ülemäärane ja miks. Kostja ebamäärased viited lapse kulude suurust kajastavatele uuringutele on asjakohatud, kuivõrd kulude suurus tuleb kindlaks teha igakordselt ja juhtumipõhiselt. Hageja kulud ei ole kohtu hinnangul ülemmäärased, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalike kulude igakuine suurus on 600 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et arvesse tuleb võtta ka lapse eest tasutavat lapsetoetust summas 60 eurot, mille tulemusel on hageja kulude suurus 540 eurot kuus. Kumbki vanem (või siis hageja ema ja kostja) peaks kandma lapse kulusid 270 euro ulatuses (540/2).
  2. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 846 eurot (tlk 28 – töötasu tõend). Kostjale laekub igakuiselt ka peretoetus summas 79,18 eurot (tlk 29 – kostja pangakonto väljavõte), kostjale on 02.09.2021 tehtud pensioniväljamakse 6638,52 eurot (tlk 31 – kostja pangakonto väljavõte) ja AS Pensionikeskus poolt 28.09.2021 kompensatsioonimakse 508,88 eurot. Seega on kostja igakuine sissetulek 925,18 eurot, millele lisanduvad ühekordsed laekumised. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi ning kostja ei ole ka ise sissenõudja üheski täitemenetluses. Kostja kuulub hoonestatud elamumaa kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxx). Kinnistul puuduvad keelumärked ning hüpoteegid. Kostjale kuulub kaks sõiduautot – Volkswagen Polo (reg nr XXXXXX) ja BMW 530D (reg nr XXXXXX). Sõidukitel puuduvad keelumärked. Kostja märgib, et tal on ülalpeetav alaealine laps, kostja on üksikvanem. Kohtu hinnangul on väide tõendatud, kuna K sünnitunnistusel puudub isakanne. Seetõttu on asjakohatud hageja viited elatise nõudmisele K isalt. Kostja märgib, et kulud alaealise tütre ülalpidamisel üksikvanemana on vähemalt 430 eurot. Kohus märgib, et nimetatud väide on konkretiseerimata ja tõendamata. Tõendamata on hageja väited, et kostja perekonnas oleks veel mõni sissetulekut teeniv isik. Kohus on selgitanud nii 02.12.2021 kui ka 16.02.2022 määruses, et pool ise määrab millised asjaolud ta menetluses esile toob ning milliste tõenditega ta neid tõendab. Kostja on esitanud kohtule oma pangakontode väljavõtted, kuid ei ole esile toonud, milliseid asjaolusid (nt kulusid) ta nimetatud tõendiga tõendada soovib. Kohus ei saa ega tohi ise tõenditest asjaolusid otsida, nende esiletoomine on poole ülesanne. Kostja tõendatud kulud on seega järgmised: • küttepuud 864 eurot (tlk 41-42 – arve ja maksekorraldus), igakuine kulu ca 123 eurot (eeldusel, et kütteperiood on 7 kuud aastas); 8
(11)• kohustused krediidiandjate ees 158,74 eurot (Swedbank AS laenuleping – tlk 5658; laenujääk ca 5300 eurot); Kostja teeb igakuiselt erinevates, kuid märkimisväärsetes summades ülekandeid isikule nimega F (selgitus „pojale“). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on tegemist kostja lapsega, kes on täisealine. Kostjal puudub kohustus nimetatud isikut ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisundi tõttu ei ole hageja nõue välistatud. Kostja igakuised vältimatud kulud on alla poole tema sissetulekust. On iseenesest mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise lapse ülalpidamisele (vaatamata sellele, et kostja ei ole neid selgesõnaliselt esile toonud ja tõendanud). Kohus arvestab nimetatud kuludega elatise suuruse määramisel.
  1. Arvestades hageja põhjendatud ja vajalike kulude suurust ning kostja majanduslikku seisundit, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks asenduskohustuse korras välja mõista elatis summas 135 eurot kuus (s.o pool ühe kohustatud isiku kanda jäävatest kuludest). Nimetatud summas elatise tasumine on kostjale võimetekohane ning võimaldab mõistlikus ulatuses kanda hageja kulusid. Elatise suurust on kohus vähendanud ja kohandanud lähtudes PKS § 102 lg-s 1 sätestatust. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka asjaoluga, et tegemist on asenduskohustusega ning põhivõlgnikuna peab kohustust täitma ikkagi hageja isa (mida on ta lubanud edaspidiselt teha). Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja hakkamasaamist – see ei saa ega tohi olla asenduskohustuse tulemiks. Seega tuleb mõista Y’lt X’i kasuks välja elatis 135 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni.
  2. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 05.11.2020 – 04.11.2021 eest summas 3504 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 9
(11)Kohus on ülal tuvastanud kostja majandusliku seisukorra ning asub seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine nõutavas ulatuses seaks kostja äärmisel raskesse majanduslikku seisu. Kostjal ei ole säästusid ega suurt sissetulekut, mille arvelt võlgnevust tasuda. Lisaks on tegemist asenduskohustusega, mitte põhikohustusega. Täiendavalt on kostja märkinud, et elatisenõue tuli talle üllatuslikult, kuivõrd varasemalt ei ole hageja temalt ülalpidamist nõudnud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Lisaks on kostja märkinud, et ta ei teadnud hageja isa elatisvõlgnevusest midagi. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega on tagasiulatuv elatisnõue käesoleval juhul kostja jaoks üllatuslik. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata. 34. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab Y’lt X’i kasuks välja elatise 135 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni. 35.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu

  1. kuupäeval hageja ema C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“.
  2. Hageja on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses.

§ 467

lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtul on sellest sättest tulenevalt diskretsiooniõigus määrata üksnes viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas elatise väljamõistmise otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte (RKTKo nr 3-2-1-93-08, p 18). Kuna

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses, ei ole senise kohtupraktika järgi põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (vt RKTKo nr 3-2-1165-13, p 22). Eelmärgitut arvestades tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks alates 01.05.2022 tasumisele kuuluva elatise osas. 37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 38.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 10

(11)39. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.