1-16-9999/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9999 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Jelena Zubtsova Kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 15.01.2020 erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse D.P kohta Süüdimõistetu D.P, isikukood XXX, xxxx Asja läbivaatamise kuupäev 05.02.2020, kohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning jätta D.P-le Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9999 mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pööramata. Kohtumäärus toimetada kätte kriminaalhooldusametnikule. D.P-le ning saata teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 15.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9999 tunnistati D.P süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning katseajaks määrati 3 aastat. D.P allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel kohustati D.P katseajal mitte tarvitama alkoholi ja pöörduma 1 kuu jooksul 1 kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele sõltuvusravile. Kohus luges D.P katseaja alguseks 15.11.
2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond esitas 15.01.2020 kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune D.P rikkus 27.12.2019, 30.12.2019 ja 13.01.2020 registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes on märgitud, et 27.12.2019 helistas kriminaalhooldusametnikule kriminaalhooldusaluse väidetav elukaaslane, kes andis teada, et D.P viibib xxxx haiglas ning saab haiglast esmaspäevaks välja. Kokku lepiti, et D.P tuleb võimalusel 30.12.2019 kell 13.00 registreerima ning juhul, kui isik haiglast koju selleks ajaks ei saa, antakse sellest kriminaalhooldusametnikule teada. Lisaks paluti elukaalasel D.P-le edasi öelda, et ta võtaks haiglast tõendi haiglas viibimise kohta, mis tõendaks registreerimisele mitteilmumise põhjust. Kriminaalhooldusaluse väidetav elukaaslane helistas kriminaalhooldusametnikule 30.12.2019 ning teavitas, et D.P viibib endiselt haiglas ning teda ei lubatud veel koju. Kuna teada ei olnud, millal isik koju lubatakse ning kuidas tema tervislik seisund on, siis paluti elukaaslasel D.P-le edasi öelda, et ta võtaks koheselt ametnikuga ühendust, kui haiglast välja saab, et leppida kokku esimesel võimalusel registreerimine (elukaaslane lubas selle info edasi anda). Kriminaalhooldusaluse telefoninumbril vastas 03.01.2020 tema elukaaslane, kelle sõnul viibis kriminaalhooldusalune veel haiglas, kuid ilmselt saab välja 06.01 .
3. Kriminaalhooldusametnikule lubati koheselt teada anda, kui D.P on haiglast kodus, et leppida kokku registreerimis e aeg. Kriminaalhooldusalune ega ka tema elukaaslane 06.01.2020 ei helistanud ega teavitanud, kas kriminaalhooldusalune on veel haiglas või sai juba koju. 07.01.2020 prooviti isikut telefoni teel kätte saada, kuid telefon oli välja lülitatud. Isikule saadeti kutse, milles määrati registreerimisele tulemise ajaks 13.01.2020 kell 14.
4. D.P registreerimisele ei ilmunud ning kriminaalhooldusametnikku takistanud asjaoludest ei teavitanud. D.P-ga prooviti korduvalt telefoni teel ühendust saada, kuid isik telefonile ei vastanud (telefon andis kutsuvat tooni). D.P tunnistas 15.01.2020, et ta ei viibinud haiglas. D.P sõnul tehti telefonivestlustes nalja ning mingit traumat ei olnud. Kriminaalhooldusaluse 15.01.2020 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta ei ilmunud registreerimistele 27.12.2019, 30.12.2019 ja 13.01.2020, sest viibis xxxx puhkusel, kus tarvitas kahe nädala jooksul alkoholi (veini). D.P sõnul tähistasid nad nii Eesti kui Vene aastavahetust. Kriminaalhooldusalune on teadlik erakorralises ettekandes esitatavast ettepanekust pöörata karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine D.P-ga 12.12.2016, mille käigus selgitati kriminaalhooldusalusele kriminaalhoolduse täitmise tingimusi ja nõudeid ning kriminaalhooldusalune allkirjastas kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe. Kokku on kriminaalhooldusalusega kohtutud 40-l korral. D.P esitas tõendi alkoholismivastase ravi läbimise kohta 26.01.
5. Kriminaalhooldusalusele on koostatud kaks kirjalikku hoiatust (12.09.2017 ja 18.12.2017), kuna isik rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Erakorralisi ettekandeid on koostatud kohtule kaks. Esimene erakorraline ettekanne koostati 15.03.2018 põhjusel, et D.P rikkus registreerimiskohustust ning tõendit takistanud asjaolude kohta ei esitanud. Kriminaalhooldusametnik taotles karistuse täitmisele pööramist. Viru Maakohtu 11.04.2018 määrusega ametniku taotlust ei rahuldatud. Teine erakorraline ettekanne koostati 04.10.2019 põhjusel, et D.P rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 Kriminaalhooldusametnik taotles katseaja pikendamist 2 kuu võrra. Viru Maakohtu 14.11.2019 määrusega pikendati katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 15.01.
6. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata D.P-le mõistetud karistus täitmisele, sest isik ei ole motiveeritud kandma temale mõistetud karistust vabaduses, kontrollnõudeid täitma ning järgima lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 05.02.2020 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. D.P tunnistas rikkumisi, palus jätta karistus täitmisele pööramata. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Erakorralise ettekande ning erakorralise ettekande juurde lisatud D.P 15.01.2020 antud kirjaliku seletusega on kohtus leidnud tõendamist registreerimiskohustuse rikkumised 27.12.2019, 30.12.2019 ja 13.01.
7. Kriminaalhooldusaluse antud kirjalikust seletusest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks registreerimiskohustuse rikkumisi kõnealustel kuupäevadel. Lisaks on D.P oma kirjalikus seletuses tunnistanud, et tarvitas aastavahetuse tähistamise ajal alkoholi. Järelikult on kriminaalhooldusametnik põhjendatult esitanud kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata D.P-le mõistetud karistus täitmisele. Vaatamata eelnevalt nimetatud rikkumistele ei pea kohus enam põhjendatuks pöörata D.P-le mõistetud 1 aasta pikkust vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusest nähtuvalt karistati D.P mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning tal võimaldati kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldusametniku käitumiskontrolli all. Kriminaalhooldus on kestnud D.P suhtes juba üle kolme aasta ja on positiivne, et kriminaalhooldusalune läbis katseajal temale ette nähtud alkoholismivastase ravi ning kohtule teadaolevalt ei ole toime pannud uusi süütegusid. Eeltoodust võib järeldada, et kriminaalhooldus on vähemalt osaliselt oma eesmärgi täitnud. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et käesolevaks ajaks on kriminaalhooldus lõppenud (kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande kohtule katseaja viimasel päeval, s.o 15.01.2020). Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine pärast pikka aega kestnud kriminaalhooldust ei oleks enam põhjendatud ja oleks ebaproportsionaalne võrreldes seni üldiselt rahuldavalt kulgenud katseajaga ja D.P poolt toime pandud rikkumistega. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3