lg 4 alusel pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 10.03.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1879 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus N.V-le pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK N.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.03.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1879
lg 1 järgi ja karistuseks mõist etud 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata, kui N.V 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi .
l g 2 p 2 alusel kohustati N.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. N.V kriminaalhooldus algas 26.03.2020 ja lõppeks 10.09.2021. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.06.2020 kohtule erakorralise ettekande N.V kohta, sest isik on rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust 09.04.2020, tuues põhjuseks, et telefoni aku oli tühi. Ametnik koostas kirjaliku hoiatuse. 09.06.2020 helistas N.V ametnikule ja teatas, et ei tule vastuvõtule. Hooldusalune rääkis ametnikuga ebaviisakalt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja ka ähvardas ametnikku. Ka 16.06.2020 ei ilmunud hooldusalune registreerima. Samuti tuvastati N.V 09.06.2020 alkoholijoove 1,440 mg/l kohta ja 11.06.2020 alkoholijoove 1,422 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Isiku motivatsioon seaduskuulekaks käitumiseks ja ametnikuga koostööks on madal, samuti ei ole tal soovi täita kontrollnõudeid ja kohustusi. N.V tunnistas kohtuistungil, et on talle määratud kohustusi rikkunud, kuid ei osanud oma käitumise põhjuseid selgitada. Süüdimõistetu möönas, et registreerimiskohustust täitmata jättes ja ametnikuga ebaviisakalt rääkides oli ta tarvitanud alkoholi. Ta arvas, et ta võiks teha alkoholi raviks süsti, kuid ei osanud põhjendada, miks ta seda siiani teinud ei ole. Süüdimõistetu lisas, et ta ei ole valmis minema vangistust kandma. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistust täitmisele. Isik on rikkunud registreerimiskohustust, samuti kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on hooldusaluse suhtumine vaenulik ja ta on seda ka väljendanud. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. N.V õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu jätkanud alkoholi tarvitamist ka kriminaalhoolduse ajal, olenemata keelust alkoholi tarvitada, ja rikkunud ka registreerimiskohustust. Kohtu hinnangul võib N.V senist kriminaalhooldust pidada väga problemaatiliseks. Süüdimõistetu kriminaalhooldus algas 26.03.2020 ning lühikese aja jooksul on ta korduvalt rikkunud nii registreerimiskohustust kui kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tema käitumine näitab hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud korrektselt käituda, sealhulgas alkoholi tarvitamisest hoiduda. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.