← Eesti

2-22-113557/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn K

§ 135

lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 135lõike 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

§ 136

lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval.

§ 137lõike 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka Ts

MS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt nt Riigikohtu 16.05.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12 ning Riigikohtu üldkogu 21.04.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).

  1. Eeltoodust tulenevalt hakkas puuduste kõrvaldamiseks ringkonnakohtu poolt määratud 14päevane tähtaeg kostja jaoks kulgema alates 07.01.2023.a ning lõppes 20.01.2023.a kell 24.
  2. Määratud tähtaja jooksul apellatsioonkaebusel esinenud puudusi apellant kõrvaldanud ei ole.
  3. Kuna ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus on esitatud seaduses sätestatud sisu ja vorminõuete puudustega, st sellest ei ole arusaadav Harju Maakohtu 15.11.2022.a otsuse vaidlustamise ulatus, st see, millist otsustust apellant ringkonnakohtult taotleb ja mida peaks ringkonnakohus võrreldes maakohtuga teisiti otsustama, sh jääb ebaselgeks, kas apellant soovib ringkonnakohtult maakohtu otsuse tervikuna tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist täies 3 2-22-113557 ulatuses või nõustub apellant maakohtu otsusega, soovides ainult selle täitmise korra, so apellandilt hageja kasuks väljamõistetud summa tasumise viisi ja korra kindlaks määramist; ka ei selgu, millised on rikkumised, mida apellant maakohtule ette heidab, ei vasta apellatsioonkaebus seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuetele. Samuti on kaebuselt tasumata riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
  4. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte. Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust.
  5. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
  6. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st
  7. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.