Obsah (11)

§ 614§ 368§ 198§ 660§ 374§ 176§ 171§ 165§ 175§ 218§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-11613 Tsiviilasi Vadim

) § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

1. Teiseks vaidlustatakse maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse II ja tuvastas korteriomanike
2. veebruari
3. a otsuste tühisuse. Samuti vaidlustatakse maakohtu määrust menetluskulude jaotust puudutavas osas.
4. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus menetlusosaliste ringi ja sellest tulenevalt ka kaebeõigusega seonduvat. 16.

§ 614

lg 2 kohaselt kuuluvad korteriühistu organite, sh korteriomanike otsuste vaidlustamise menetluses menetlusosaliste ringi avaldaja ja korteriühistu.

1. Avaldajaks on isik, kes korteriomanike (üldkoosoleku) otsust vaidlustab. Seejuures ei reguleeri KrtS § 29 seda, kes võib nõuda korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist, kuid viidatud paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt kohaldatakse korteriühistu organi otsuse vaidlustamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda huvitatud isik. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt võib ka otsuse tühisusele tugineda huvitatud isik. Tühisuse tuvastamise nõue on oma olemuselt tuvastushagi ja selle nõude esitamiseks on

§ 368lg 1 järgi vaja õiguslikku huvi õigussuhte tuvastamise vastu.

9 Eeltoodu kohaldub ka sellisele tühisuse tuvastamise nõudele, mille kohus vaatab läbi hagita menetluses.

1. Eelkõige on õiguslik huvi korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks korteriomanikul. Seega oli avaldajal I õigus otsuseid vaidlustada ja selle üle ei ole ka vaidlust. Kuid vastavalt asjaoludele võib õiguslikku huvi omavate isikute ring olla ka laiem.
2. Asjaoludest nähtuvalt esitasid avalduse II isikud, kes väidetavalt valiti
3. augusti
4. a korteriomanike üldkoosoleku otsusega korteriühistu juhatuse liikmeteks. Nad vaidlustasid korteriühistu
5. veebruari
6. a otsust, millega nad tagasi kutsuti. Vaidlustatav otsus puudutab nende õiguslikku seisundit ja seega on nad huvitatud isikud TsÜS § 38 lg 1 ja 2 mõttes ning neil oli õigus esitada kohtule
7. veebruari
8. a otsuste tühisuse tuvastamise nõue ehk avaldus II. Seega ei ole õige määruskaebuse II seisukoht, et Anna Ryzhikoval, Jelena Jolkinal, Andrey Sokolovil ja Liidia Korovkinal ei olnud õigust esitada avaldust
9. veebruari
10. a otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tähendust ei ole sellel, kas avalduse II esitanud isikud olid korteriomanikud või mitte – nad olid vaidlustatud otsusega tagasikutsutud juhatuse liikmed ja selle üle vaidlust ei ole.
11. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kuigi KrtS ei viita otsuste kehtetuse küsimuses otseselt mittetulundusühingute seadusele, saab õigusliku huvi sisustamisel analoogia alusel lähtuda ka sellest seadusest. MTÜS § 24 lg 3 esimene lause näeb ette, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab mh nõuda juhatus. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-82-15, p 13; RKTKo nr 3-2-1-55-14, p 25; RKTKo nr 3-2-1-65-08, p 16, RKTKo 3-2-1-28-16, p 11). 22.

§ 614

lg 2 järgi on puudutatud isikuks eelkõige see juriidiline isik, kelle otsust vaidlustatakse ja korteriomanike üldkoosoleku otsuste, nagu ka kirjalikul hääletusel tehtud otsuste vaidlustamisel on seega puudutatud isikuks eelkõige korteriühistu. Samamoodi on hagimenetluses kõigi teiste eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste vaidlustamisel kostjaks kõnealune juriidiline isik (TsÜS § 38 lg 4 esimene lause). 23. Siiski ei pruugi hagita menetluses puudutatud isikute ring piirduda korteriühistuga. See tuleneb

§ 198

lg 1 p-st 2, mille kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Muude asjast puudutatud isikute kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, kas menetluse ese on vahetult seotud isiku õigustega. Eelkõige peab kohus hagita menetluses menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades võimalik. Sellisel juhul on isikul õigustatud huvi asja lahendamise vastu ja talle peavad olema tagatud seadusega ette nähtud menetlusõigused (vt ka RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 26 ja RKTKm nr 2-18-15388/49, p 19).

1. Asjaoludest nähtuvalt on maakohus avalduse I puhul käsitanud puudutatud isikuna esmalt korteriühistut. Korteriühistu seadusjärgse esindajana on seejuures esinenud Natalja Grišina, kes on mh ainuesindusõigusega juhatuse liige ka praegu kehtiva registrikande järgi. Kuid nimetatud isik oli mh isik, kes kuulus juhatusse, kes kutsuti tagasi selle otsusega, mille avaldaja I vaidlustas (
2. augusti
3. a otsusega). Sel põhjusel võttis N. Grišina korteriühistu nimel avalduse õigeks ja palus selle rahuldada.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus arvestas menetluses õigesti ka nende isikute seisukohti (ehk siis sisuliselt käsitas neid puudutatud isikutena), kes vaidlusaluse,
5. augusti
6. a üldkoosoleku otsusega valiti. Korteriühistu otsuste vaidlustamise asju lahendab kohus küll hagita menetluses, kuid oma olemuselt on see menetlus sisuline vaidlusmenetlus, mitte klassikaline vaidluseta hagita asi (vt selle eristamise kohta nt RKTKm nr 3-2-1-42-10, p-d 18- 10 20, samuti RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 26). Sellises olukorras ei saa piirduda sellega, et kaasata puudutatud isikuna vaid korteriühistu selle juhatuse kaudu, kes vaidlustatud otsusega tagasi kutsuti, sest niisugusel juhul ei oleks sisulist vaidlust võimalik pidada.
7. Samamoodi on ka avalduse II menetluses puudutatud isikuteks need isikud, kelle õigusi see vaidlus puudutab. Kuna avalduses II vaidlustatakse korteriomanike
8. veebruari
9. a otsuseid ja nende vaidlustajateks on
10. augusti
11. a üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud juhatuse liikmed, siis on sõltumata

§ 614

lg-st 2 selles vaidluses puudutatud isikuteks lisaks korteriühistule eelkõige need juhatuse liikmed, kelle valimise otsust vaidlustatakse.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on ainult sellise menetlusosaliste ringiga võimalik mõlemad õigusvaidlused sisuliselt lahendada ja anda nendele isikutele, keda see vaidlus puudutab, võimalus menetluses osaleda ja oma seisukohti avaldada. Ringkonnakohus märgib lisaks, et etteheited menetlusosaliste ringi puudustele võiksid anda aluse maakohtu lahend tühistada vaid siis, kui isikud, kelle õigusi lahend puudutab, oleksid jäänud menetlusse kaasamata. Praegu see nii ei ole.
2. Ringkonnakohtus on menetlusosalisteks määruskaebuse esitaja(d) ja vastustaja(d).

§ 660

lg 3 esimese lause järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul esitas määruskaebuse esiteks avaldaja I, kelle avalduse maakohus rahuldamata jättis. Samuti esitasid määruskaebuse korteriomanike

1. veebruari
2. a otsusega valitud juhatuse liikmed. Maakohtu määrusega tuvastati eelnimetatud otsuse tühisus, seega kitsendas maakohtu määrus nende isikute õigusi.
3. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitajatel õigus maakohtu määruse peale kaevata ja maakohus on mõlemad määruskaebused õigesti menetlusse võtnud. II
4. Määruskaebuses I vaidlustatakse maakohtu määrust esiteks põhjusel, et maakohus ei hinnanud, kas korteriomanikud võivad üldkoosoleku ise kokku kutsuda, kui juhatus leiab, et seda ei ole vaja.
5. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule muu hulgas MTÜS §
6. Viidatud paragrahvi lg 3 näeb ette, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
7. Avaldaja I arvates ei pidanud juhatus
8. augusti
9. a üldkoosolekut kokku kutsuma, kuna seda ei olnud vaja, sest suuremas osas olid samad küsimused (juhatuse valimine, majanduskava kinnitamine) juba otsustatud sama aasta mais–juunis toimunud kirjalikul hääletamisel.
10. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Kuna nõutav arv korteriomanikke oli palunud üldkoosoleku kutsuda kokku ja näidanud ära ka selle, mida sellel üldkoosolekul tuleks arutada ja otsustada, siis olid MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetud ja juhatusel ei olnud õigust keelduda üldkoosolekut kokku kutsumast. Üldkoosoleku pidamine ja sellel korteriühistu ning korteriomanike jaoks oluliste küsimuste otsustamine on otsene ja esmane liikmesusõiguse väljendus ning juhatusel ei ole õigust otsustada, kas koosolekut on tegelikult vaja või mitte. Kui see oleks nii, nagu avaldaja I väidab, siis ei saaks korteriomanikud juhatuse vastuseisu korral ühtegi üldkoosolekut korraldada. Sealhulgas ei oleks näiteks võimalik olemasolevat juhatust üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda, kuna olemasolev juhatus võiks koosoleku pidamise blokeerida, väites, et seda pole vaja. Ometi näeb MTÜS § 28 lg 2 esimene lause ette, et juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Samamoodi on korteriomanikel õigus vajadusel nõuda majanduskava ülevaatamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole 11 õige see, et kui korteriühistu juhatus keeldub üldkoosolekut kokku kutsumast, siis ei ole korteriomanikel õigust endal koosolekut kokku kutsuda. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus ka see, kui korteriomanikud kutsuvad juhatuse vastuseisust hoolimata ise koosoleku kokku ja hääletavad seal küsimusi, mille kohta on hiljuti juba otsus vastu võetud. Korteriomanikel on õigus varem tehtud otsuseid muuta.
11. Teise etteheitena on avaldaja I toonud välja asjaolu, et
12. a augustis ei oleks võinud korteriomanike üldkoosolekut pidada, kuna sel ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse kehtestatud kogunemispiirangud.
13. Asjaoludest nähtuvalt toimus vaidlusalune üldkoosolek välitingimustes. Avaldaja I ei ole sellele vastu vaielnud. Tolleaegseid kogunemispiiranguid reguleeris Vabariigi Valitsuse
14. mai
15. a korralduse nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“
16. juulist 2020 kuni
17. juulini 2020 kehtinud p
18. Viidatud sätte kohaselt olid alates
19. juulist 2020 lubatud avalikud üritused osalejate arvuga kuni 1000 inimest. Asjaoludest nähtuvalt oli sel ajal korteriomanikke 360, seega võis üldkoosolekut õues pidada ja koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.
20. Kolmandaks leiab avaldaja I, et osa küsimusi, mida
21. augusti
22. a üldkoosolekul otsustati, ei ole korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle väitega. Seadus näeb ette üldkoosoleku miinimumpädevuse ehk küsimuste ringi, mida ainult üldkoosolek saab otsustada. Muude küsimuste otsustamine korteriomanike üldkoosolekul ei ole seadusega vastuolus, seega ei saa otsused praegusel juhul olla tühised ega kehtetuks tunnistatavad põhjusel, et üldkoosolek ei võinud neid otsustada.
23. Neljanda väitena tugineb avaldaja I määruskaebuses sellele, et korteriomanikud ei võinud vaidlusalusel üldkoosolekul otsustada moodustada komisjoni, mis hakkaks kontrollima varem toimunud kirjaliku hääletamise sedeleid, kuna sellist organit ei näe põhikiri ette. Seejuures viitab avaldaja I MTÜS § 31 lg-le 1, mis sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud säte reguleerib alalise pädevusega organi moodustamist, mitte aga konkreetse küsimuse uurimiseks või lahendamiseks mõeldud komisjoni moodustamist. Eelnimetatud komisjoni moodustamist seadus ei reguleeri ega ka keela ja see ei ole ka vastuolus põhikirjaga.
24. Lisaks eelnevale on avaldaja I oma määruskaebuses teinud maakohtule ka menetlusõiguslikke etteheiteid.
25. Esiteks leiab avaldaja I, et menetlusse oleks tulnud kaasata kõik korteriomanikud, sest nii oleks saanud välja selgitada kõigi korteriomanike seisukohad juhatuse liikmete ja korteriomanike õigussuhete kohta ning lõpetada tulevased vaidlused. Ringkonnakohus on eespool juba analüüsinud menetlusosaliste ringiga seonduvat ja leidnud, et praegusel juhul olid vaidlusesse kaasatud kõik isikud, kelle huve vaidlus vahetult puudutas. Kõigi korteriomanike kaasamist ei näe ette ka

§ 614lg 2.

Selle põhjuseks on menetlusökonoomia, kuna väga suure arvu korteriomanikest menetlusosaliste korral oleks menetlus oluliselt raskendatud ja võtaks väga palju aega. Praeguses vaidlusasjas tehtaval lahendil on TsÜS § 38 lg 8 esimese lause järgi ka laiendatud õigusjõud, mis tähendab seda, et lahend kehtib kõigi korteriomanike ja selle organite liikmete suhtes sõltumata sellest, kas nad olid käesoleva menetluse osalised või mitte. 40. Teiseks heidab avaldaja I maakohtule ette, et maakohus liitis avaldused I ja II ühte menetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus avaldusi ühte menetlusse liites menetlusõiguse norme. 12 41. Hagide liitmist reguleerib

§ 374

, mis näeb ette, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Sama põhimõte kohaldub ka hagita menetluse avalduste liitmise kohta.

1. Eeltoodud sättest nähtub, et tsiviilasjade liitmise otsustamisel on maakohtul diskretsiooniõigus ja ta võib seda teha alati, kui leiab, et kahes asjas esitatud nõuded on omavahel seotud ning nende koos menetlemine lihtsustab asjade menetlemist. Ringkonnakohus märgib lisaks, et praegusel juhul oli maakohtu otsus asjad liita ka igati põhjendatud, kuna mõlema avalduse asjaolusid kogumis hinnates on keskne vaidlusküsimus see, kas juhatuse liikmete valimise otsus, mis võeti vastu
2. augustil 2020, on kehtiv või mitte. Vastusest sellele küsimusele sõltub ka avalduse II lahendus.
3. Kolmanda menetlusõigusliku etteheitena on avaldaja I esile toonud, et maakohus jättis menetlusosalistele andmata menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja. Iseenesest on õige see, et

§ 176

lg 2 järgi peab kohus kirjalikus menetluses andma enne lõpplahendi tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohus leiab aga, et see rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist, kuna maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kui maakohus oleks selles olukorras nõudnud menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjade koostamist ja esitamist, oleks see eelduslikult menetlusosaliste menetluskulusid veelgi suurendanud.

1. Ringkonnakohus nõustub avaldaja I väitega, et maakohus on määruse resolutsioonis ekslikult viidanud ka
2. augusti
3. a otsuse p-le
4. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 3 muuta ja viide
5. augusti
6. a üldkoosoleku otsuse p-le 2 tuleb sellest resolutsiooni punktist välja jätta. Tegemist on siiski üksnes tehnilist laadi veaga, kuna määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on maakohus avaldaja I nõude
7. augusti
8. a üldkoosoleku otsuse p 2 tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks jätnud rahuldamata. Kuna üldkoosoleku otsuse p 2 järgi ühtegi otsust vastu ei võetud, siis ei ole sisulist tähendust ka sellel, et kõnealuse punkti kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõue on jäetud rahuldamata. III
9. Enamusele määruskaebus II väidetest on ringkonnakohus eespool juba vastanud, kuna need kattuvad määruskaebuse I väidetega, seega vastab ringkonnakohus järgnevalt neile määruskaebuse II väidetele, mida ei ole seni veel käsitletud.
10. Vastuseks määruskaebuse II väitele, et maakohus tuvastas valesti korteriomanike
11. veebruari
12. a otsuste on tühisuse, märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Asjaoludest nähtuvalt korraldas eelviidatud otsuste kirjaliku hääletamise mitte
14. augustil 2020 valitud juhatus, vaid sellele eelnenud (
15. a juunis valitud) juhatus. Kuna maakohus leidis õigesti, et
16. augusti
17. a otsused ei ole juhatuse valimist puudutavas osas tühised ja neid ei ole põhjust ka kehtetuks tunnistada, siis tekkis selle otsusega valitud isikutel kehtiv ametisuhe ja nad olid ka
18. a veebruaris juhatuse liikmed, mistõttu saanuks kirjaliku hääletamise korraldada nemad, mitte aga need juhatuse liikmed, kelle ametisuhe lõppes
19. augustil
20. KrtS § 21 lg 2 mõtte kohaselt peab otsuse eelnõu korteriomanikele saatma see juhatus, kellel on korteriühistuga ametisuhe. Kui selle saadavad muud isikud, siis on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda TsÜS § 38 lg 2 mõttes ja selliselt vastu võetud otsused on tühised. Seega tuvastas maakohus õigesti nende otsuste tühisuse. Seepärast ei nõustu 13 ringkonnakohus ka määruskaebuse II seisukohaga, et selliselt vastu võetud otsused ei ole mitte tühised, vaid kehtetuks tunnistatavad. Kirjaliku hääletamise korraldamisel tehtud olulised protseduurivead toovad kaasa hääletamisel vastu võetud otsuste tühisuse.
21. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige määruskaebuse II esitajate seisukoht, et
22. veebruari
23. a otsused ei saa olla tühised seepärast, et selle korraldamiseks vastu võetud juhatuse otsuseid ei ole vaidlustatud. Nagu maakohus õigesti tuvastas, võttis need otsused vastu see juhatus, kellel ei olnud korteriühistuga alates
24. augustist 2020 enam kehtivat ametisuhet. Seega ei ole neil otsustel vaatamata nende formaalsele kehtivusele õiguslikku tähendust.
25. Määruskaebuses II heidetakse maakohtule ette ka erapoolikust, väites, et maakohus on eelistanud ühte korteriomanike algatusgruppi teisele. Ringkonnakohus ei ole asja läbi vaadates tuvastanud, et maakohus oleks asja lahendamisel olnud erapoolik. Asjaolust, et määruskaebuste esitajad ei nõustu maakohtu lahendiga, ei saa järeldada kohtu erapoolikust. IV
26. Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda, põhjendades seda õiglusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline menetluskulude jaotus maakohtus on õiglane. Kuna maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata, siis ei ole põhjust seda jaotust ka muuta.
27. Määruskaebemenetluse menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta määruskaebuste esitajate kanda.

Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud selliselt jaotada mõlema määruskaebusega seotud kulud, kuna mõlema määruskaebuse esitajate menetluslik positsioon on olnud sama. 52. Eeltoodu tähendab, et kummagi määruskaebuse esitaja ringkonnakohtus kantud kulud jäävad nende enda kanda. Samuti jäävad nende kanda vastustajate menetluskulud. Tulenevalt

§ 165

lg-st 1 tuleb vastustajate menetluskulud jätta võrdsetes osades määruskaebuste esitajate kanda. 53. Vastustajate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskuludeks ringkonnakohtus olnud 500 euro suurused lepingulise esindaja kulud. 54.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Hagejat on menetluses esindanud

§ 218nõuetele vastav esindaja.

1. Vastustajatele on osutatud õigusteenust tunnitasuga 100 eurot. Kohtu hinnangul on see mõistlik tunnitasu suurus. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tunni ulatuses. Lepingulisel esindajal on kulunud üks tund määruskaebustega tutvumisele ja analüüsile, kolm tundi 45 minutit määruskaebustele vastuse koostamisele ja 15 minutit menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega.
2. Kuna ringkonnakohus jättis vastustajate menetluskulud võrdsetes osades määruskaebuste esitajate kanda ja vastustajad on palunud mõista menetluskulud välja korteriühistu kasuks, siis tuleb määruskaebuste esitajatelt igaühelt mõista korteriühistu kasuks välja 500 : 9 = 55 eurot 56 senti. 57.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest 14 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastustajad on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb määruskaebuste esitajatel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 15 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt