1-21-5650/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5650 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus Aleksandr Leontjevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Leontjev 37906273724), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 09.09.2021 otsusega karistati Aleksandr Leontjevit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 3 kuu vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega, millest vastavalt KarS § 64 lg-le 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti A. Leontjevile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.12.2020 kuni 09.12.2020, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti A. Leontjevile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 15.11.2021 ja lõpp 12.08.
5. Viru Maakohtu 17.01.2023 määrusega jäeti A. Leontjev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (sh elukoha olemasolu), täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
6. Karistusregistri andmetel on A. Leontjevil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi. Ka on A. Leontjev viibinud kriminaalhooldusel, kus ta oli kohustatud lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kohustusi. Lisaks on A. Leontjevit vabastatud tingimisi elektroonilise valve alla. On positiivne, et süüdimõistetu on olnud suuteline alluma leebemale karistusliigile kui vangistus. Ometi on oluline välja tuua, et kinnipeetava käitumisest on tuvastatav, et isik ei suuda vabaduses oma käitumist kontrolli all hoida pikaajaliselt ja paneb toime süütegusid. Nimetatud seisukohta kinnitab ka see, et isik kannab käesoleval ajal karistust mitme kuriteo eest, mis on toime pandud peale katseaja edukat läbimist. 2.
7. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud, omandanud riigikeelt ja ta on motiveeritud olema tööga hõivatud ning omandama uusi teadmisi. Samuti, et tal on lähedastega head suhted ning ta ei suhtle kriminaalseid väärtusi hindavate isikutega. 2.
8. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kõik isiku töötamised olnud lühiajalised ja töökäiku kirjeldab pidev töökohtade vahetamine. Töökohtade kaotamise põhjuseks on olnud narkootiliste ainete sõltuvus. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud, mis näitab valmidust töötada. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral A. Leontjevil töökohta ei ole. Isiku enda sõnul hakkaks ta saama ka peale vabanemist töövõimetuspensioni, mis kehtib kuni aastani
9. Arvestades, et A. Leontjevil ei ole pikaajalist töökogemust, vabaduses garanteeritud töökohta ja töövõimetuspensioni saamise võimalust, siis on kaheldav, kas isik asub vabaduses tööle. A. Leontjevi toimetulekut vabaduses mõjutab oluliselt isiku majanduslik olukord – isikul on 12.12.2022 seisuga K-Raha andmetel tasumata võlanõudeid 16 409 euro ulatuses ja vabanemisfondi on hoiustatud 319 eurot. Arvestades, et isikul puudub töökoht ja isikut on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, siis on põhjust arvata, et isik võib vabaduses naasta harjumuspäraste elutusviiside juurde ja panna toime uusi süütegusid. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul rahaliselt toetanud ema ja ta on nõus seda tegema ka vabanemise korral, kuid isiku ema on kaheksakümmend aastat vana, seega võivad maakohtu hinnangul olla kinnipeetava ema rahalised võimalused piiratud ja isikul võib tekkida vajadus lisaraha teenimiseks. Paraku puudub veendumus, et isiku mõtteviisides oleks toimunud sellised muutused, mille tulemusel isik oleks motiveeritud ja võimeline töötama seaduskuulekalt. 2.
10. A. Leontjevil on probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul korduvalt olnud tagasilangusi. 15.11.2021 vanglasse saabudes oli narkotest positiivne kanepi, amfetamiini ja metadooni suhtes. Hetkel osaleb Viru Vanglas metadooniprogrammis, on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning osaleb Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Maakohus hindas positiivsena, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi ja astunud samme sõltuvusest vabanemise suunas, kuid arvestades, et isiku käitumist on narkootiliste ainete tarvitamine mõjutanud pikkade aastate jooksul, siis puudus käesoleval ajal veendumus, et vabanemise korral suudab A. Leontjev elada seaduskuulekalt. Kuigi isikul võivad olla olemas vajalikud teadmised narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks, siis peab isik suutma neid teadmisi ka enda käitumises väljendada. Iseloomustuse kohaselt on isik vangistuse jooksul väljendanud, et tal on tahtejõu puudumiseks vaja kedagi, kes teda moraalselt toetaks. Kuigi moraalset tuge võib isik saada vabaduses lähedastelt, siis puudub veendumus, et isiku kohtuistungil väljendatud motivatsioon on püsiv katseaja edukaks läbimiseks. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 17.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Leontjev, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning leiab, et vabastamata jätmine ei ole piisavalt põhjendatud. Süüdimõistetu leiab, et ta on võimeline olema seaduskuulekas kodanik. A. Leontjev toob välja, et vanglas ei ole tal karistusi ega rikkumisi, ta on töötanud, varasemad karistused tingimisi on ta ära kandnud, sooritatud on programmid, vabatahtlikult on omandanud riigikeelt, teenitud palgast maksab võlgnevusi ning enne vangistust läbis vabatahtlikult programmi, mis aitas vabaneda narkootikumide sõltuvusest. See peaks näitama, et süüdimõistetu soovib oma elu muuta ja sõltuvusest loobuda. A. Leontjev märgib, et ta on ka varem vabanenud tingimisi ning suutnud olla ilma seaduserikkumisteta. Kokkuvõttes palub ta arvestada oma soovidega ja vabastada teda võimalusel enne tähtaega. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Leontjevi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas