MS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Asjaolud Viru Maakohus võttis
) § 1 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi (s.o pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine.
lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvara hinnanguliselt 245,75 euro väärtuses ning kohustusi kokku 6922,67 eurot. Seega ületab kohustuste maht õiguste mahtu ning pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Puudub vara ka pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning 2
Maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus
lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Ei avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroopidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on teinud tööd viis tundi, tunnitasuga 130 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 650 eurot (lisandub käibemaks 130 eurot). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja pärandvara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja
lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine haldur tasu summas 330 eurot (s.o 5 tundi, mille osas ei ole võimalik pärandvarast kulusid katta x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 66 eurot, hüvitamist 3
1 Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole tervikuna võimalik pärandvarast tasuda, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 330 eurot, lisandub käibemaks 66 eurot, riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt
lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.