Obsah (9)

§ 155§ 151§ 121§ 152§ 43§ 109§ 108§ 249§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1531 Määruse kuupäev 01.02.2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Arvi Hiire kaebus Kanepi Vallavalitsuse 15.06.2022. a korraldusega nr 2-3/214

§ 155lg 5, § 104 lg 82, § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte menetlusosaliste esindajatele. Asjaolud ja menetluse käik

1. Arvi Hiir esitas Tartu Halduskohtule 15.07.2022 kaebuse Kanepi Vallavalitsuse 15.06.
2. a korraldusega nr 2-3/214 väljastatud ehitusloa nr 2212271/17622 tühistamiseks. Ehitusluba väljastati AS-le Resand ja Coop Põlva Tarbijate Ühistule Kanepi „COOP“ kaupluse püstitamiseks asukohaga A. Weizenbergi tn 23, Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlva maakond. Kaebaja taotles kaebuses esialgse õiguskaitse korras ehitusloa nr 2212271/17622 kehtivuse peatamist ja ehitustegevuse peatamist A. Weizenbergi 23 kinnistul kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas.
3. Tartu Halduskohus jättis 03.08.
4. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.
5. Kolmas isik taotles 01.08.
6. a menetlusdokumendis A. Hiire kaebuse läbi vaatamata jätmist

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

Lisaks esinevad kolmanda isiku hinnangul

§ 121lg 2 p 21 ja p 22 sätestatud asjaolud.

1. Vastustaja taotles 02.09.
2. a vastuses kaebusele samuti A. Hiire kaebuse läbi vaatamata jätmist, alternatiivselt kaebuse rahuldamata jätmist.
3. Kaebaja esindaja teatas 12.09.2022 vastuseks kohtunõudele, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja taotleb kaebuse sisulist läbi vaatamist.
4. Kohus palus 03.01.
5. a kohtunõudega pooltel teada anda, millises etapis on Kanepi „COOP“ kaupluse püstitamine. Kuivõrd kaebusega vaidlustati ehitusluba, kuid kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldanud, siis eelduslikult asuti menetluse kestel ehitusluba realiseerima.
6. Vastustaja teatas 09.01.2023 vastuses kohtunõudele, et Kanepi Vallavalitsuse 14.12.
7. a korraldusega nr 2-3/477 „Kasutusloa väljastamine Kanepi „Coop“ kauplus“ on, lähtudes 08.12.2022 Tesron Ehitus OÜ poolt esitatud kasutusloa taotlusest nr 2211371/20596 ja Päästeameti Lõuna päästekeskuse 13.12.2022 kooskõlastusest, väljastatud kasutusluba Kanepi „Coop“ kaupluse (EHR 121381865) kasutamiseks asukohaga A. Weizenbergi tn 23, Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlva maakond. Hoonet on kauplusena kasutama asutud 15.12.
8. Kanepi Vallavalitsus on töö „Kanepi alevikus Õie ja Niidu tänavate sademeveetrassi projekteerimine ja ehitus“ vastu võtnud aktiga 16.12.2022 ja töö „Kanepi aleviku Õie ja Apteegi tänavate ehitus“ vastu võtnud aktiga 11.11.
10. Kaebaja esindaja esitas 13.01.2023 vastuse kohtunõudele, milles nõustus menetluse lõpetamisega. Kaebaja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda.
11. Vastustaja teatas 23.01.2023 avaldusega, et temal sissenõutavaid menetluskulusid haldusasja nr 3-22-1531 menetluses ei olnud.
12. Kaebaja esindaja esitas 24.01.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse mõista Kanepi vallalt A. Hiire kasuks välja menetluskulud summas 2533 eurot, millest 40 eurot on riigilõiv ning 2493 eurot (koos käibemaksuga) tasu advokaadi õigusabi eest.
13. Kolmanda isiku esindaja esitas 24.01.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse mõista A. Hiirelt Coop Põlva Tarbijate Ühistu kasuks välja menetluskulud, mis seisnevad lepingulise esindaja osutatud õigusabi kulus 8 tunni ja 15 minuti mahus kogusummas 1485 eurot (ilma käibemaksuta, töötunni hind 180 eurot). Kohtu seisukoht
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 2 Käesolevas asjas kohaldab kohus analoogia korras

§ 152lg 1 p 4, kuna ehitise valmimisega ja kauplusele 14.12.2022.

a korraldusega nr 2-3/477 kasutusloa andmisega on kaebusega vaidlustatud ehitusluba kehtivuse kaotanud. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (RKHK otsused asjades nr 3-31-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19). Praeguses asjas ei ole kaebaja taotlenud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja teatas 13.01.2023 kohtule, et ei pea tekkinud olukorras mõistlikuks kohtuvaidluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus lõpetab haldusasja nr 3-221531 menetluse analoogia korras

§ 152lg 1 p 4 alusel.

13. Menetluse lõpetamisel on

§ 43

lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed, s.t halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud 14.

§ 109

lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise. 15. Käesolevas asjas on menetluses oma seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele esitanud kolmas isik lepingulise esindaja vahendusel. Kolmas isik taotleb enda menetluskulude jätmist kaebaja kanda. 16.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti.

§ 108

lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt

§ 108

lg-le 11 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Kaebaja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et kaebuse ainetuks muutumise on praegusel juhul tinginud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja seetõttu ehitise valmimine ja kasutusloa väljastamine kohtumenetluse ajal. Sellest tulenevalt palub kaebaja jätta menetluskulud poolte enda kanda ega pea õiglaseks menetluskulude kaebaja kanda jätmist. Kaebaja taotleb enda menetluskulude välja mõistmist vastustajalt.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et justkui kaebajast sõltumatult kujunes olukord, kus kaebus muutus ainetuks. Kaebaja sai realiseerida põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetlusosalised said esitada kohtule oma seisukohti ja tõendeid eelmenetluses. Kohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kaebuse perspektiiv on vähene ning esialgse õiguskaitse 3 kohaldamine pole lubatav. Käesoleval juhul esines äratuntav avalik huvi detailplaneeringu elluviimiseks ja kaupluse rajamiseks kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile. Samuti olid ettenähtavad kahjulikud tagajärjed kolmandale isikule ehitusloa kehtivuse ja ehitustegevuse peatamisel. Kaebaja taotlus jäi seetõttu

§ 249lg 1 ja 3 alusel rahuldamata.

Kaebaja ei vaidlustanud määruskaebusega esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamist, määrus on seadusjõus. Kaebaja ei taotlenud praeguses asjas tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minemist, milleks kohtupraktika järgi oli kaebajal õigus ja kohus selleks võimaluse andis. Kaebaja ei sisustanud kohtumenetluses, kuidas vaidlustatud ehitusluba tema subjektiivseid õigusi riivab. Kuna ehitustegevust esialgse õiguskaitse korras ei peatatud, oli ettenähtav, et kolmas isik kaupluse püstitamist jätkab ja ehitusluba saab realiseeritud. Kaebusega vaidlustatud haldusakti ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning ehitusluba oleks realiseeritud ka ilma kohtumenetluseta. Eeltoodule tuginedes, jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda

§ 108lg 4 alusel.

1. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, kuna vastustajal ei ole neid tekkinud. Seega vastustaja menetluskulusid kaebajalt kohus välja ei mõista.
2. Kolmandale isikule tekkisid menetluskulud kaebuse esitamise tõttu. Kolmanda isiku esindaja 24.01.
3. a taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabi 8 tunni ja 15 minuti mahus kogusummas 1485 eurot (ilma käibemaksuta, töötunni hind 180 eurot), mille kohta on kohtule esitatud Advokaadibüroo NOVE OÜ 17.08.2022 arved. Vandeadvokaadist esindaja töö on tasustatav tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik vaidles vastu kaebaja taotlusele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, esitades esindaja vahendusel 01.08.
4. a seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, mille kulu kajastub arvel nr
5. Kaebaja 12.09.
6. a vastuse kohtunõudele analüüs (arve nr 20220710) on kohtu hinnangul samuti põhjendatud menetluskulu, sest kaebaja taotles 12.09.
7. a vastuses menetluse jätkamist ja kaebuse sisulist läbi vaatamist, mille osas pidi kolmas isik oma seisukoha kujundama.

§ 109

lg 6 kohaselt peab kohus välja mõistma üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja mahtu. Praeguses asjas ei ole 8 tunni ja 15 minu mahus õigusabi osutamine 180 euro suuruse tunnihinnaga vandeadvokaadi poolt ülepaisutatud kulu. Kolmanda isiku õigusi võis esialgse õiguskaitse kohaldamine intensiivselt riivata ja oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalemist ei saa pidada põhjendamatuks. Kohus peab neil asjaoludel kokkuvõttes põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu õigusabi eest summas 1485 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning jäävad

§ 108lg 4 ja 8 alusel kaebaja kanda.

21.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot. 22. Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab (

§ 104lg 8).

1. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata Tartu Halduskohtu 03.08.
2. a määrusega, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 4 summas 20 eurot

§ 108lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021.

a määrus asjas nr 3-21-1338, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) 5