Obsah (7)

§ 433§ 430§ 178§ 150§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-105890 Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK E

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-22-105890 Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi J.R. Tantsustuudio OÜ (kostja) vastu leppetrahvi võlgnevuse 30 euro ja võla sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hagis esitatud asjaoludel pargiti sõiduk xxx registreerimismärgiga xxxxxx xx xx xxxx xxx (EP74) parkimisalal Pärnus, milline on hageja opereeritav parkimisala. Kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue nr 0550 4061 9162 6078 summas 30 eurot on tasumata ning kostja ei ole leppetrahvi ka vaidlustanud.
3. Pooled esitasid 25.01.2023 kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-22-105890 lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 198 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad leppetrahvist nr 0550406191626078 täidetuks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 50 eurot taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-105890, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 10.02.2023.a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud 2 Tsiviilasi nr 2-22-105890 tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teoja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega ning lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena p-d 1, 3-

1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 2 ja 9-11, kuna tegemist ei ole poolte kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja poolt kostjale tehtud kompromissiettepanekust ja kompromissi punktis 1 sätestatud võlgnevuse summast (sj kompromissi punktis 2 avaldatu) järeldub, et 198 eurot sisaldab endast osaliselt ka hageja menetluskulusid. Muud kokkulepet menetluskulude teistsuguse jaotuse ja/või kandmise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda, seetõttu hüvitatavad kulud puuduvad ning kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 50 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 16.02.2022 riigilõivu 65 eurot ja 01.04.2022 riigilõivu 35 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool, see on 50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud isikule ja pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3