Obsah (8)

§ 2§ 37§ 120§ 121§ 45§ 38§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022, Tartu Kohtuasja number 3-22-2437 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada ku

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla tegevust seonduvalt raadio kuulamise ning pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ning märgib kaebuses järgmist. 1.
3. Kaebaja leiab, et vangla rikub tema õigust kuulata raadiot ja saada informatsiooni, sest võimaldab kuulata ainult nelja raadiokanalit. Kaebaja soovib aga kuulata kõiki vabalevi raadiokanaleid, märkides võrdluseks, et televiisori vaatajatel on võimalik vanglas vaadata 24 telekanalit. Kaebaja hinnangul tagastas vangla
4. novembri
5. a otsusega nr 1-11/406-2 tema 3-22-2437 raadiokanalite kuulamist puudutava vaide õigusvastaselt. Kaebaja palub: 1) tunnistada
6. novembri
7. a vaidemenetlus nr 1-11/406-2 õigusvastaseks; 2) tunnistada raadiokanalite kuulamise piirang õigusvastaseks ja kohustada vanglat võimaldama kuulata kõiki Eestis levivaid raadiokanaleid; 3) tunnistada õigusvastaseks ebavõrdne kohtlemine, mis seisneb selles, et televiisorist saab vaadata 24 telekanalit, aga raadiokuulajad kuulata vaid nelja raadiokanalit. 1.
8. Kokkusaamise mittevõimaldamisega seonduvalt märgib kaebaja, et ta esitas
9. oktoobril 2022 vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks elukaaslase ja tütrega. Kaebuse kohaselt soovis kaebaja nendega kohtuda perioodil
10. november kuni
11. november 2022 (vanglale esitatud taotlusest nähtuvalt
12. november kuni
13. november 2022 – kohtu märkus, tl 18). Vangla keeldus kokkusaamise võimaldamisest, viidates Tartu Vangla kodukorra punktile 13.2.2, mille kohaselt oleks pidanud taotluse esitama ajavahemikus
14. oktoober kuni
15. oktoober 2022 (vangla otsuses viide perioodile
16. september kuni
17. september 2022 – kohtu märkus, tl 19). Kaebaja märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja kohaselt tuleb kokkusaamise taotlus esitada kuu aega enne kohtumist, mida ta ka tegi. Kaebaja väitel leiab vangla pidevalt mingi ettekäände, et jätta ta ilma õigusest perega kohtuda Kaebaja palub tunnistada elukaaslase ja tütrega kohtumise piiramine õigusvastaseks, märkides, et tal on tuvastamisnõude esitamiseks preventiivne huvi. Kaebaja soovib, et sellised rikkumised enam ei korduks.
18. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
19. novembril 2022 kohtule haldusmenetluse dokumendid, mis puudutavad kaebaja soovi kuulata rohkemat hulka raadiokanaleid ning pikaajalise kokkusaamise võimaldamist. KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus leiab, et Xi kaebust tuleb praegusel juhul mõista nii, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 2) ja tuvastamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 6).

Seejuures on kohustamiskaebuse sisuks see, et kohus teeks vanglale kohustava ettekirjutuse võimaldada kaebajal kuulata kõiki Eestis levivaid raadiokanaleid, ja tuvastamiskaebuse sisuks, et kohus tuvastaks ajavahemikus

1. november kuni
2. november 2022 pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise õigusvastasuse. Kohus märgib, et vaide tagastamise (s.o Tartu Vangla
3. novembri
4. a otsus nr 1-11/406-2, tl 16) õiguspärasuse osas tuleb kohtul üldjuhul võtta seisukoht ettevalmistavas menetluses, sest kohtul tuleb hinnata, kas kohustamisnõue on kohtus lubatav arvestades kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet (VangS § 11 lg 5). Vaide tagastamise õigusvastasus ei ole üldjuhul vaidlustatav eraldi nõudega. Kaebaja tuvastamisnõue (s.o raadiokanalite kuulamise piirangu õigusvastasus) on hõlmatud eelkirjeldatud kohustamisnõudega, mistõttu ei ole tegemist eraldiseisva nõudega. Lisaks leiab kohus, et eraldiseisva nõudena ei tule käsitada ka kaebaja nõuet tunnistada õigusvastaseks ebavõrdne suhtumine televiisorivaatajatesse ja raadiokuulajatesse, sest ka sellised asjaolud omavad tähtsust kohustamisnõude läbivaatamisel ja selle põhjendatuse hindamisel. Kaebuse tagastamine (raadiokanalite valik) 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebaja kohustamiskaebus, mis puudutab raadiokanalite võimaldamist, tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 2 3-22-2437 4.

1. Kaebajal kinnipeetavana tuleb vangla vastu kohustamiskaebuse esitamisel esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tartu Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (tl 14), mille vangla tagastas
2. novembri
3. a otsusega nr 1-11/406-2 (tl 16). Sellises olukorras on kaebajal kohtusse pöördumise õigus vaid juhul, kui tema vaie tagastati õigusvastaselt (vt nt Riigikohtu
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Kui kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, siis oleks kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kohustamiskaebus kuuluks tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus leiab, et olenemata sellest, kas kaebaja tuleks lugeda praegusel juhul kohustusliku kohtueelse menetluse kohustamisnõudes läbinuks või mitte, esineb

§-s 121 nimetatud muu alus kaebuse tagastamiseks. 4.2.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebaja õiguste riivet pidada kuigi intensiivseks. Olukorras, kus vangla võimaldab kaebajal kuulata nelja raadiokanalit, on kohtu hinnangul kaebajale piisaval määral tagatud võimalus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (põhiseaduse § 44). Kaebaja võib küll soovida kuulata enamal arvul raadiokanaleid, kuid kui vangla seda ei võimalda, on kohtu hinnangul tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Eeltoodut kinnitab ka kohtupraktika. Näiteks on Riigikohus

1. oktoobri
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15 asunud seisukohale, et „isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest“ (p 33). Kaebaja ei väida, et tal puuduks võimalus raadiot kuulata või et ta oleks jäetud ilma võimalusest saada informatsiooni, mh raadiosaateid kuulates. Riivet ei muuda intensiivsemaks ka asjaolu, et telekanalite valik vanglas on laiem kui raadiokanalite puhul. Kohus märgib, et kaebaja kohustamisnõude rahuldamine oleks praegusel juhul ka ebatõenäoline. Kaebajal on küll õigus nõuda, et tal võimaldataks vanglas jälgida raadiosaateid, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõudmaks vanglas mingil kindlal arvul raadiokanalite kuulamise võimaldamist. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et Tartu Vanglas kambritesse sisse ehitatud raadiotes nelja raadiokanali edastamist ei saa pidada ebapiisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamisel ning informatsiooni saamisel. VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui vangla sisseehitatud raadio kaudu edastatavaid (Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 12). Kohtu hinnangul on kaebajale Tartu Vanglas tagatud piisav võimalus raadiot kuulata ning lisaks on tal võimalik saada informatsiooni ka muudest kanalitest (nt ajalehed). Arvestades eeltoodut oleks käesolevas asjas kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul seega äärmiselt ebatõenäoline. 4.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas sel alusel. Kaebuse tagastamine (pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine)

1. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et vangla ei võimaldanud talle ajavahemikus
2. november 2022 kuni
3. november 2022 pikaajalist kokkusaamist elukaaslase ja tütrega. Kaebaja palub tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks ning märgib, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Kaebaja soovib, et vanglale etteheidetav tegevus ei korduks. 5.
4. Kohus leiab, et ka tuvastamisnõude osas tuleb kaebus tagastada. 3 3-22-2437

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõue peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

5.

1. Kohus märgib, et olukorras kus vangla keeldub kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest, on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõude esitamine. Kaebaja saab sellises olukorras esitada vanglale vaide ja taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kokkusaamise võimaldamist. Tuvastamisnõude esitamine ja võimalik rahuldamine ei taga kaebajale seda, et tema tulevikus esitatavad kokkusaamise taotlused alati rahuldatakse. Vangla teeb iga kokkusaamise taotluse osas eraldiseisva otsustuse, tuginedes selleks hetkeks teada olevatele asjaoludele ja neist lähtuvatele kaalutlustele. Asja materjalidest nähtuvalt keelduti kaebajale pikaajalist kokkusaamist võimaldamast eelkõige põhjusel, et kaebaja poolt taotluse esitamise ajaks oli
2. a novembrikuu pikaajaliste kokkusaamiste graafik juba täis planeeritud. Seega ei olnud keeldumise põhjuseks see, et kaebaja oleks taotluse esitanud valel ajal, vaid tegemist oli objektiivse takistusega. Tartu Vangla
3. novembri
4. a otsusest nr 6-23/2035-2 (tl 19) nähtub, et vanglal on võimekus tagada pikaajaline kokkusaamine korraga kuni üheksale kinnipeetavale. Kohus möönab, et eelviidatud otsusest võib jääda mulje justkui heidetaks kaebajale ette taotluse esitamise aega, kuid otsusest on siiski arusaadav, et keeldumise on põhjustanud kohtade täidetus. Kaebajale on selgitatud, et vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 13.2.2 saab pikaajalise kokkusaamise taotlusi esitada juba kokkusaamisele üle-eelneva kuu 20.-ndast kuupäevast. 5.
5. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul preventiivsele huvile tuginedes õigus esitada tuvastamiskaebus. Kaebaja saab edaspidi enda õigusi efektiivsemalt kaitsta esitades pikaajalise kokkusaamise taotluse piisavalt varakult (s.o kokkusaamisele üle-eelneva kuu 20.-ndal kuupäeval) või kokkusaamise võimaldamisest keeldumise korral kohustava sisuga vaide. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja ka praegusel juhul vanglale vaide (tl 21-22) ja see lahendati vaideotsusega (tl 23), on käesolevaks ajaks soovitud kokkusaamise aeg möödunud ja kohus ei saa suunata kaebajat praeguses asjas tõhusama nõude (kohustamisnõue) esitamisele, kuna seda poleks ajalist aspekti arvestades võimalik enam rahuldada. Kohtul puudub alus arvata, et vangla asuks edaspidi õigusvastaselt takistama kaebaja püüdlusi oma pereliikmetega pikaajaliselt kohtuda. Ülaltoodust nähtub, et vangla on põhjendanud, miks varasem kohtumine võimalik ei olnud, ning on jaganud kaebajale selgitusi kokkusaamise taotlemise kohta. 5.
8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

6. Kaebus kuulub seega tervikuna tagastamisele.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 4 3-22-2437
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5