Obsah (8)

§ 8§ 105§ 96§ 98§ 40§ 64§ 56§ 14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-64 24. jaanuar 2022 Kadri Palm Silver Pä

) § 40 lg-st 1 tulenevalt juhatuse liikme kohustuste rikkumine, ei saa siin rääkida õigusrikkumisest karistusõiguslikus tähenduses, kuna vastutusotsuse sisuks ei ole juhatuse liikme karistamise rikkumise eest, vaid äriühingu maksuvõla sissenõudmine. 8.

1. Vastustaja ei näe mingeid vastuolusid maksuhalduri vaideotsustes ja teistes vastustes esitatud käsitluste ja kaebaja viidatud Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite, õiguskirjanduse ja Riigikohtu arvamuse vahel. 8.
2. Kaebajale on tema õigused teatavaks tehtud juba vastutusmenetluse alustamisel. Lisaks on maksuhaldur
3. mai 2010 kirjaga vastanud kaebaja taotlusele õiguste ja kohustuste täiendavaks selgitamiseks. Maksuhaldur on viidanud asjakohastele kohtulahenditele haldusasjades nr 3-09-29121 ja nr 3-10-3321, milles on üheselt mõistetavalt ning arusaadavalt selgitatud, et vastutusmenetluses ei ole vaikimisprivileegi, vaid on kaasaaitamiskohustus. Samuti on maksuhaldur kaebajale selgitanud ka maksuhalduri uurimispõhimõtte ja kaebaja kaasaaitamiskohustuse vahekorda, õigust dokumentidega tutvumiseks ning tõendite esitamata jätmise või hilisema esitamise tagajärgi. 8.
4. Kõik OÜ LivoviL suhtes läbiviidud maksumenetluse materjalid, millele maksuhaldur on OÜ LivoviL suhtes
5. oktoobri
6. a maksuotsuse tegemisel ja kaebaja suhtes vaidlustatava vastutusotsuse tegemisel tuginenud, on kaebajale edastatud ning tal on olnud võimalik nendega tutvuda. 8.
7. Maksuhaldur võib avaldada kolmandatelt isikutelt saadud teavet mahus, mis on vahetult seotud konkreetse maksukohustuslasega ja mis mõjutab viimase maksukohustust. Just sellises mahus teavet ongi maksuhaldur kaebajale edastanud ning kaebajal puudub õiguslik alus nõuda kolmandate isikute maksumenetluses kogutud teavet, mis OÜ-ga LivoviL või kaebajaga ei seondu. 8.
8. Kaebaja oli juba enne vastutusmenetlust tuttav OÜ LivoviL maksumenetluses kogutud tõenditega, kuna kaebaja oli OÜ LivoviL juhatuse liikmeks kogu maksumenetluse kestel ning ka maksuotsuse koostamise ajal, millest võib järeldada, et ta oli juba enne vastutusmenetlust kursis kõigi kontrollaktis nimetatud ja maksuotsuse koostamise aluseks olevate tõenditega, sh nendega, mis puudutavad OÜ LivoviL väidetavate tehingupartnerite, osaühingute Personal2Go, Gration Service, Simetra Tööjõud, Fox Trading ja MIKOS, kohta kogutud infot, mis on kajastatud maksuotsuse koostamise aluseks olevas kontrollaktis. 8.
9. OÜ LivoviL maksuotsus on läbinud kohtuliku kontrolli. Kaebaja ei ole esitanud mingeid uusi tõendeid või asjaolusid, mis annaks aluse OÜ LivoviL maksumenetluses tuvastatud asjaolude, maksuotsuse ja jõustunud kohtulahendi kahtluse alla seadmiseks. 8.
10. Olukorras, kus maksuhaldur on omapoolse tõendamiskoormuse täitnud ning OÜ LivoviL suhtes tehtud maksuotsus, millele maksuhaldur on vaidlustatava vastutusotsuse andmisel tuginenud, on nõuetekohaselt motiveeritud ja läbinud ka kohtuliku kontrolli, siis ei saa kaebaja eeldada, et maksuhaldur peaks juba tuvastatud asjaolusid hakkama üle kontrollima ja selleks täiendavaid tõendeid koguma. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA
12. oktoobri
13. a vastutusotsuse nr 13-7/01033-11 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma OÜ LivoviL maksuvõlga summas 103 696,55 eurot. 3 3-21-64
14. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus õiguspärane ja kaebaja poolt esitatud vastuväited ei anna alust lugeda vastutusotsust õigusvastaseks ega vii vastutusotsuse tühistamiseni. Kohus nõustub vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Kohtu hinnangul on vastutusotsuse tegemise formaalsed eeldused täidetud.
15. Maksuhaldur leidis, et kaebaja rikkus

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustus, mis tuleneb

§ 105lg-st 1 koostoimes tulumaksuseaduse (Tu

MS) § 40 lg-ga 4, TuMS § 51 lg-ga 4, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-dega 2 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-ga 4, kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p-ga 4 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-tega 1 ja

1. Kuigi viide TuMS § 51 lg-le 4 on asjakohatu (see säte on alates
2. jaanuarist 2009 kehtetu), on ülejäänud vastutusotsuses toodud õiguslikud alused asjakohased.
3. Kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste alusel määras MTA OÜ-le LivoviL
4. oktoobri
5. a maksuotsusega nr 12.2-3/036808-12 täiendavalt tasumisele maksukohustused kokku summas 101 209,21 eurot (sh tööjõumaksud- ja maksed summas 67 594,14 eurot, käibemaks summas 23 789,11 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 9825,96 eurot) (dtl 171-184).
6. OÜ LivoviL suhtes läbiviidud maksukontrolli käigus tuvastas MTA, et kaebaja juhatuse ainuliikmeks olemise ajal: 1) deklareeris kaebaja OÜ LivoviL sisendkäibemaksu hulgas alusetult Personal2Go OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 10 471,88 eurot ja Fox Trading OÜ (kustutatud) poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 13 317,23 eurot; 2) november 2015 kuni märts 2016 (k.a) jättis kaebaja OÜ LivoviL TSD-del kajastamata töötajatele EUROCREDIT OÜ ja Fox Trading OÜ (kustutatud) pangakontode kaudu makstud töötasud. OÜ-l LivoviL oli kohustus kontrollitaval perioodil deklareerida, kinni pidada ja tasuda füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tööjõumaksud; 3) kaebaja jättis deklareerimata ning tasumata tulumaksu OÜ LivoviL ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 9825,96 eurot.
7. Kaebaja rõhutab, et tal puudusid ja puuduvad igasugused tõendid, mis lubaksid kahtlustada rikkumist või pettuse esinemist OÜ LivoviL lepingupartnerite poolt, seega ei pidanud kaebaja Euroopa Kohtu seisukohtadest lähtuvalt kontrollima teist lepingupoolt. Seetõttu ei saa käesolevas menetluses sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu või piiramise küsimuse lahendamisel ka arvestada neid maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid, mis puudutavad OÜ LivoviL lepingupartnereid ja omakorda nende lepingupartnereid. Kohus kaebajaga ei nõustu.
8. Kõnealuse maksuotsuse üle on toimunud vaidlus halduskohtus. Kohus leidis, et osaühingute Personal2Go ja Fox Trading (kustutatud) arvetel märgitud tööjõu rentimist ei toimunud, tegemist oli OÜ LivoviL enda töötajatega ning fiktiivsete arvete esitamine osaühingute vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil. Tartu Halduskohus jättis
9. mai
10. a otsusega asjas nr 3-16-2221 rahuldamata OÜ LivoviL kaebuse MTA
11. oktoobri
12. a maksuotsuse nr 12.2-3/036808-12 tühistamiseks (dtl 247-254). OÜ LivoviL esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
13. septembri 2017 kohtumäärusega (dtl 146-147). Tartu Halduskohtu otsus jõustus
14. oktoobril 4 3-21-64
15. Kuna tegemist on tõendiga vaidlusaluses asjas ning maksuotsuses kajastatud faktilised asjaolud on otseses seoses juhatuse liikmele omistatava vastutusega, tuleb ka käesolevas asjas anda hinnang maksuotsuses toodud põhjendustele seoses kaebajatele omistatava tegevusega. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud mingeid uusi tõendeid või asjaolusid, mis annaks aluse OÜ LivoviL maksumenetluses tuvastatud asjaolude, maksuotsuse ja jõustunud kohtulahendi kahtluse alla seadmiseks.
16. Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 10) ning

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus);
2. b)rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava maksuvõla olemasolu, samuti

§ 96

lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt). 17.

§ 96

lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) olla möödunud.

§ 96

lg 5 kohaselt võib

§-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. 18. Praeguses asjas ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis oleksid välistanud vastutusotsuse tegemise. OÜ Livovi

L maksuvõlg on kehtiv. Maksusumma on määratud aegumistähtaja jooksul (

§ 98lg 1).

Tõendatud on, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole võimalik ja vastutusotsus on tehtud alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest (vastutusotsus p 1, lk 2-3). Maksuõla sundtäitmist alustati seejuures

1. novembril 2016, kui maksuotsusega määratud maksukohustuste sissenõudmiseks arestiti äriühingu pangakontod, vastutusmenetlust alustati kaebaja suhtes
2. aprillil
3. Vastutusotsus tehti
4. oktoobril
5. OÜ LivoviL õigusvõime ei ole vastutusotsuse koostamise ajaks lõppenud.
6. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu
7. mai
8. a kohtuotsuses asjas nr 3-16-2221 p-des 16 ja 17 toodud seisukohaga, et vastustaja järeldus, et OÜ-te Personal2Go ja Fox Trading (kustutatud) arvetel märgitud tööjõu rentimist ei toimunud, tegemist oli kaebaja enda töötajatega ning fiktiivsete arvete esitamine osaühingute vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil, on õige. Sellisele järeldusele on jõutud mitte ühe tuvastatud asjaolu alusel, vaid tõendeid kogumis analüüsides. Maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis on märgitud, et kaebaja oli teadlik, et tehingute tegelik teine pool ei ole arvetel näidatud isik. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, st tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega. Antud juhul on maksuotsuse aluseks kaebaja teadlikkus arvete fiktiivsuses, mitte hoolsuskohustuse rikkumine. 5 3-21-64 Nõustuda saab ka halduskohtu järeldusega, et majanduslikult põhjendamata ahela kasutamine nii tööjõu rentimiseks kui väljamaksete tegemiseks, tekitab kahtlust maksupettuse võimalikus toimepanekus. Maksuhaldur on otsuse tegemisel välja toonud järgmised asjaolud: - - nii Personal2Go OÜ-l kui Fox Trading OÜ-l (kustutatud) puudusid töötajad, keda kaebajale välja rentida; tööjõud puudus ka OÜ-del MIKOS (kustutatud) ja Gration Services (kustutatud), nad ei olnud tegutsevad äriühingud; OÜ Simetra Tööjõud (kustutatud) ja EUROCREDIT OÜ ei olnud reaalselt tegutsevad ettevõtted; OÜ Simetra Tööjõud (kustutatud), kelle juures olid töötajad registreeritud, deklareeris töötasude väljamakseid, kuid kõik maksud jäeti tasumata; töötasud maksti töötajatele välja EUROCREDIT OÜ või Fox Trading OÜ (kustutatud) pangakontode kaudu, kuid OÜ LivoviL rahalistest vahenditest; OÜ-ga Simetra Tööjõud (kustutatud)
9. a novembris töölepingud sõlminud töötajad töötasid selle ajani OÜ-s LivoviL, töötajad sisuliselt OÜ-st Simetra Tööjõud (kustutatud) midagi ei tea, juhatuse liikme T. Raatsiniga keegi kohtunud ei ole, töötajate väitel ei muutunud peale OÜ-ga Simetra Tööjõud (kustutatud) lepingute sõlmimist muu, kui tõusis töötasu, kogu töötamine allus OÜ LivoviL juhtimisele ja kontrollile, OÜ-dest Personal 2Go, Fox Trading (kustutatud) ja Gration Services (kustutatud) nad midagi kuulnud ei ole; töötajate endi seletused viitavad sellele, et nende tööandjaks oli endiselt OÜ LivoviL; väidetavad tehingupartnerid on omavahel seotud kas läbi äriühingute juhatuse liikmelisuse või osaluse kaudu.
10. Kaebaja leidis, et tunnistajate T. Raatsini ja J. Kukebali küsitlemine oleks vajalik, et selgitada välja, kas maksuhaldur on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et Simetra OÜ (kustutatud), Fox Trading OÜ (kustutatud), MIKOS OÜ (kustutatud) ja EUROCREDIT OÜ ei olnud tegutsevad äriühingud. Asjas toimus
11. septembril
12. a kohtuistung (istungi protokoll dtl 1135-1146), kus tunnistaja T. Raatsin andis ütlusi (J. Kukebal istungile ei ilmunud ega vastanud kohtu küsimustele ka kirjalikult). Kaebaja ja tunnistaja ei ole maksuhalduri poolt tuvastatut ümber lükanud ega veennud vastustajat ja kohut, et tegelikult arvetel näidatud tehingud arvetel toodud poolte vahel ka toimusid. Tunnistaja ei suutnud kohtule veenvalt põhjendada, et äriühingule võiks majanduslikult kasulik olla olukord, kus ta rendib iseenda töötajaid teise äriühingu kaudu, makstes rentimise eest renditasu. Kohus ei saa asjas kogutud tõendite alusel asuda seisukohale, et vastustaja on eksinud tõendite hindamisel. HKMS § 158 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ise ning ei ole seotud menetlusosaliste poolt tõenditele antud hinnanguga või neist tehtud järeldustega.
13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.

§ 40

lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Süü vormide sisustamisel lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (

§ 40

lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega 6 3-21-64 (kohaste nõuete mittejärgimine).

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-1948, p 15; Riigikohtu otsus asjades nr 3-3-1-17-13, p 14 ja nr 3-3-1-43-14, p 16). 22. Kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige ning seega oli ta ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse täitmise eest (

§ 8lg 1).

Olukorras, kus äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu ja seadusliku esindaja süü väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud

§ 8

lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes.

1. Maksuhaldur on vastutusotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebaja tegevuses tahtluse olemasolu ning põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus tahtlikult OÜ LivoviL kohustusi VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kaebaja oli OÜ LivoviL seadusliku esindajana isikuks, kes vastutas selle eest, et äriühingu raamatupidamises olevad dokumendid vastaksid vorminõuetele ning et tehingute toimumise tõendamiseks olevad dokumendid oleksid jälgitavad ja kontrollitavad. MTA on vastutusmenetluses tuvastanud, et kaebaja on viidatud kohustusi teadlikult rikkunud. OÜ LivoviL ja Personal2Go OÜ ning Fox Trading OÜ (kustutatud) vahel vormistatud dokumendid on formaalsed ning mõeldud tehingute toimumisest mulje jätmiseks, need äriühingud ei olnud tegelikeks teenusepakkujateks ning kaebaja oli sellest teadlik. Seega kajastas kaebaja OÜ LivoviL seadusliku esindajana äriühingu raamatupidamises valeandmeid.
2. Samuti nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et äriühingu maksuvõlg tekkis põhjusel, et kaebaja jättis tahtlikult täitmata kohustuse korraldada OÜ LivoviL poolt tasumisele kuuluvate maksusummade tasumise OÜ LivoviL raha arvelt. Kui kaebaja poleks teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi summas 39 303,75 eurot, oleks OÜ-l LivoviL olnud rahalisi vahendeid deklareeritud maksukohustuste tasumiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et rahaliste vahendite väljaviimise eesmärgil tehtud tehing saab olla vaid tahtlik.
3. Kohtu hinnangul on paljasõnalised kaebaja väited selle kohta, et maksuhaldur ei ole taganud tema õiguste kaitset. Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsuse menetluse näol on tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Kaebaja tugineb EIK-i poolt kohtuasjas Engel jt vs Holland välja töötatud Engeli kriteeriumitele. Kaebaja leiab, et lähtudes vastutusotsusest tulenevast majanduslikust tagajärjest kaebajale ja tema varale, mis on samaväärne kriminaalkaristusena mõistetud rahatrahvi mõju ja tagajärgedega, on ilmselgelt tegemist vastutusotsuse kriminaalõigusliku olemusega. Kohus kaebajaga ei nõustu.
4. Tallinna Ringkonnakohus on
5. aprilli
6. a otsuses asjas nr 3-18-1912 selgitanud, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlusel ei ole kriminaalõiguslikku iseloomu. Riigikohus on leidnud, et maks on maksumaksjale pandud otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustus, mis kehtestatakse eelkõige avalike ülesannete täitmiseks raha kogumise üldisel eesmärgil (Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-2-1-71-14, p 94). Maksustamine ei eelda isikult süüteo toimepanemist. Vastutusotsusega nõutakse olemasoleva maksuvõla tasumist isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu 7 3-21-64 kinnipidaja

§‑s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-6-16, p 13). Vastutusotsuse sisuks ei ole äriühingu juhatuse liikme karistamine rikkumise eest (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-15-2813, p 16.2). Tegemist on juriidilise isiku juhtorgani liikme poolt võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamise tavapärase tsiviilõigusliku normistiku analoogiga maksuõigussuhetes.
5. Kaebaja viidatud Engeli kriteeriumide järgi ei ole vastutusmenetlusel ega vastutusotsusel kriminaalõiguslikku iseloomu. Eesti õiguses ei käsitata vastutusotsuse tegemist selle adressaadi karistamisena (esimene kriteerium) ning sellel puudub repressiivne ja ennetav iseloom (teine kriteerium). Vastusotsusega sissenõutav summa piirdub tasumata maksuvõla summaga, sellele ei lisandu mingisuguseid täiendavaid summasid või lisakohustusi (nagu EIK kohtuasjas Pakozdi vs Ungari), mida võiks käsitada maksuvõlgniku seadusliku esindaja suhtes rakendatava sanktsioonina (kolmas kriteerium). Järelikult ei ole sissenõutava maksuvõla summat alust võrrelda süütegude eest määratavate rahaliste karistustega. See, et kaebajalt nõutakse 103 696,55 euro tasumist, ei muuda nõuet karistuslikuks. Kaebajalt pole vastutusotsusega intressi tasumist nõutud, kuid ka intressi tasumise nõue poleks võrdsustatav karistusega, kuna tegemist on maksuõigussuhtest tuleneva kõrvalkohustusega, mille eesmärkideks on riigi rahaliste huvide kaitsmine (riigile tagatakse tasu õigeaegselt maksmata maksusumma kasutamise eest maksukohustuslase poolt ja viivitamisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamine) ning maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma (Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-4-1-15-16, p-d 108–112).
8. Maksuhaldur on vastutusmenetluses pöördunud kaebaja poole teabe saamiseks, kuid kaebaja on jätnud maksuhalduri korraldused täitmata ning teabe esitamata. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tal pole kaasaaitamiskohustust, vaid on enese mittesüüstamise privileeg. Haldusmenetlusena käsitatavas maksumenetluses on isikul õigus keelduda maksuhaldurile teabe ja dokumentide andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Selline õigus on otsesõnu sätestatud

§ 64lg 1 p-s 6.

Samas ei ole teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus piiramatu, vaid vastandub isiku kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioone (

§ 56

). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks toimimiseks. Kaebaja saanuks enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Käesoleval juhul ei saa teabe ja dokumentide andmisest hoidumist õigustada süüteomenetluse alustamise kartusega, kuna on ilmne, et tegelikkusele vastavate andemete esitamine ei saanud tingida süüteomenetluse alustamist. Kui maksukohustuslane korrektse maksustamise huvides nõutud teavet ja dokumente ei esita, võtab ta endale teadlikult riski, et tema poolt tõendamisele kuuluvad asjaolud jäävad tõendamata.

1. Lisaks peab maksukohustuslane põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsus asjas nr 3-10-33,
4. septembri
5. a otsus asjas nr 3-10-3398,
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-11-495). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-11495, p 19). Teoreetiline võimalus, et isiku suhtes võidakse algatada süüteomenetlus, ei anna 8 3-21-64 talle õigust keelduda maksuhalduri nõutud mistahes teabe andmisest. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolusid (erinevate taotluste ja vaiete esitamine) arvestades on põhjust arvata, et kaebaja üritas vältida teabe andmise korralduse täitmist ja venitada vastutusmenetlust. Selle tõttu ei õnnestunud maksuhalduril kaebajalt selgitusi saada. Kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab järeldada, et kaebajal ei olnud vastutusmenetluses esitada selgitusi ja tõendeid, mis annaks aluse maksukohustust vähendada. See muudab ühtlasi väheveenvaks kaebaja kohtumenetluses esitatud väited maksusumma määramise põhjendamatuse kohta, sh vaidlusaluste tehingute toimumise kohta. Kaasaaitamiskohustuse täitmiseks ei saa pidada kaebaja taotlust täiendavate tõendite kogumiseks.
10. Samuti on alusetu kaebaja väide, et vastutusmenetluses ei tutvustatud talle õigusi.

§ 14

lg 2 järgi selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. MTA

1. aprilli
2. a korralduse lisana on maksuhaldur kaebajale edastanud maksukohustuslase õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi. Kaebaja esitas
3. aprillil 2020 taotluse, kus soovis selgust oma õiguste osas, et kaitsta end võimalike ametiisikute poolt toime pandavate õigusrikkumiste eest praeguses menetluses (dtl 267-270). MTA vastas kaebajale
4. mail 2020 (dtl 272-275). Kaebaja leiab, et talle anti üldiseid õigusteoreetilisi selgitusi ja jäeti kaebaja konkreetsed asjassepuutuvad küsimused vastuseta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei jätnud maksuhaldur vastamata ühelegi vastutusmenetluse seisukohast olulisele küsimusele ning ta täitis oma selgitamiskohustuse piisaval määral. Õige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur peab arvestama enda haldusmenetlustes Euroopa Liidu õigusega, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud siseriiklikke norme, mis oleks Euroopa Liidu õigusega vastuolus.
5. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile taotluse, kus soovis tutvuda OÜ LivoviL lepingupartnerite suhtes läbi viidud maksumenetlusetes koostatud toimikutega. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur, keeldudes kaebajale tutvustamast Personal2Go OÜ, Gration Services OÜ (kustutatud), Simetra Tööjõud OÜ (kustutatud), Fox Trading OÜ (kustutatud) ja MIKOS OÜ (kustutatud) suhtes läbi viidud maksumenetluste toimikuid, rikkus kaebaja õigusi. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebajale ei pea tutvustama kõiki erinevates OÜ LivoviL lepingupartnerite suhtes läbi viidud maksumenetlustes kogutud materjale, vaid tõendite tutvumise õigus hõlmab üksnes selliseid tõendeid, mille alusel kavatseb maksuhaldur teha otsuse või mis võivad osutuda vajalikuks tema kaitseõiguste kasutamisel. Kõik OÜ Livovil suhtes läbi viidud maksumenetluse materjalid, millele maksuhaldur on OÜ Livovil suhtes
6. oktoobri
7. a maksuotsuse nr 12.2-3/036808-12 tegemisel ja kaebaja suhtes vaidlustatava vastutusotsuse tegemisel tuginenud, on MTA kaebajale edastanud ning kaebajal on olnud võimalik nendega tutvuda (dtl 263-265).
8. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja kaebuse MTA
9. oktoobri
10. a vastutusotsuse nr 13-7/01033-11 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises. Kaebaja õigusi ei ole vastutusmenetluses rikutud. Vastutusmenetlus ei ole olnud kriminaalõigusliku iseloomuga.
11. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja 9 3-21-64 esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10