← Eesti

2-21-17964/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17964 Kohtuasi X avaldus lapse Y tagastamiseks Haagi
  2. oktoobri
  3. a rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning Nõukogu määruse nr 2201/2003 (nn. Brüssel II bis) alusel Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (lapse isa) X (sünd XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Puudutatud isik (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob Puudutatud isik (lapse ema) C XXXXXXXXXXX), lepinguline vandeadvokaat Ilja Sipari (isikukood esindaja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja LR Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus ning saata tsiviilasi nr 221-17964 tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  9. Rahuldada X määruskaebus. 2-21-17964
  10. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Justiitsministeerium edastas
  12. novembril 2021 Harju Maakohtule Iiri keskasutuselt saabunud X (avaldaja, lapse isa) taotluse tema alaealise lapse Y (puudutatud isik I, laps) viivitamatuks tagastamiseks Iirimaale. Avalduse kohaselt elas avaldaja pere Iirimaal. Puudutatud isiku I vanemad, avaldaja ja C (lapse ema), elasid enne lapse sündi koos kolm aastat ning seitse kuud pärast lapse sündimist. Pärast lahkuminekut suhtles isa lapsega järgneva nelja kuu jooksul igapäevaselt ning kohtus nädalavahetustel. Avaldaja ei teadnud, et lapse ema kolib lapsega Eestisse. Lapse isa sai lapse emalt kuus nädalat tagasi sõnumi, et ema on lapsega Eestis ning ei kavatse tagasi Iirimaale minna. Avaldaja hinnangul võib praegusel juhul olla tegemist lapse ebaseadusliku kinnihoidmisega Eestis Haagi
  13. oktoobri
  14. a rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni (konventsioon, Haagi lapseröövi konventsioon) mõttes. Harju Maakohus algatas
  15. novembri
  16. a määrusega lapse isa avalduse alusel menetluse lapse tagastamise otsustamiseks konventsiooni ning Nõukogu määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (nn Brüssel II bis määrus) alusel. Maakohus määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja. Menetlusosaliste seisukohad Lapse ema seisukoht
  17. Lapse ema palus jätta avaldaja taotluse lapse tagastamiseks rahuldamata. Lapse emal on lapse ainuhooldusõigus. Isa ei ole tõendanud, et on lapse emaga koos elanud vähemalt 12 järjestikust kuud, millest kolm kuud pärast lapse sündi. Kuna vanemate vahel on vaidlus selle üle, kas isa on täitnud eelviidatud nõuded, tuvastab need asjaolud isa avalduse alusel Iirimaa kohus. Lapse isa ei ole vastavat avaldust Iirimaa kohtule esitanud. Vanemad kohtusid
  18. aastal ning elasid osa sellest ajast koos, kuid nende suhted olid keerulised. Kogu Iirimaal elatud aja jooksul üüris ema eraldi korterit, mille ta jättis alles ka siis, kui elas lühiajaliselt lapse isaga lapse isa elukohas. Tegemist oli visiitsuhtega, kus kummalgi poolel oli oma kodu.
  19. aasta septembris läksid vanemad lahku ning elasid eraldi. Pärast lahkuminekut sai lapse ema teada, et on lapseootel. Peaaegu kogu raseduse aja elas ema eraldi oma korteris, kuid raseduse lõpus
  20. a märtsis otsustas lapse huvides proovida lapse isaga suhet taastada ning kolis lapse isa korterisse, jättes oma üürikorteri alles. Laps sündis
  21. juunil
  23. a oktoobris, kui laps oli 3-4-kuune, elas lapse isa Rootsis, kus käis tööl.
  24. a jaanuaris kolis lapse ema koos lapsega tagasi oma korterisse. Lapse ema ja isa elasid järjestikku alaliselt koos samal aadressil ajavahemikul 15.03.2020–02.01.2021, s.o kokku umbes üheksa kuud, millest isa elas kaks kuud Rootsis. Iirimaa seadusandluse kohaselt saab lapse isa automaatselt lapse eestkoste tingimusel, et ta on elanud lapse emaga koos vähemalt 12 järjestikust kuud (mille sisse peab mahtma ka 3-kuuline kooselu lapsega). Need tingimused on lapse isal täitmata, mistõttu lapse isal ei ole lapse suhtes 2 2-21-17964 automaatset eestkosteõigust. Iirimaal ei anna lapse isa kanne lapse sünnitunnistusel abieluvälises suhtes olnud mehele lapse suhtes mingeid õigusi. Isa ei ole oma eestkosteõiguse tuvastamiseks Iirimaa kohtusse pöördunud.
  25. juunil 2021 on lapse ema vande all tunnistanud, et on lapse ainuhooldusõiguslik vanem ning puuduvad muud õiguslikud alused (kohtuotsus), mis saaksid selle asjaolu ümber lükata. Eestkosteõiguse saamiseks oleks lapse isa pidanud enne lapse Iirimaalt lahkumist kohtu kaudu eestkosteõigust taotlema. Kuna lapse isal puudub lapse hooldusõigus, siis ei ole lapse Iirimaalt äraviimine Haagi
  26. oktoobri
  27. a konventsiooni artiklite 3 ja 5 kohaselt õigusvastane. Lapse ema ei pidanud saama lapsega Iirimaalt lahkumiseks lapse isa nõusolekut. Seega ei saa isa nõuda ka lapse Iirimaale tagastamist. Lapse ema teavitas
  28. juunil 2021 Iirimaa politseid, et ta on lapsega Iirimaalt alaliselt lahkunud, samal päeval teatas ema lahkumisest ka lapse isale. Lapse isa ei esitanud koheselt ühelegi Iirimaa ametkonnale avaldust lapse röövimise või õigusvastaselt äraviimise kohta. Isa alustas menetlust alles poolteist kuud hiljem. Juhul, kui kohus ei nõustu lapse ema käsitlusega, et lapse Iirimaalt äraviimisega ei rikkunud lapse ema lapse isa hooldusõigust, tuleks taotluse rahuldamisest keelduda Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 p-ides a ja b sätestatud alustel, mille kohaselt ei saa lapse tagastamist nõuda, kui lapse tagastamisele vastuvaidlev isik tõendab, et lapse eest hoolitsenud isik, asutus või muu organ ei ole lapse äraviimise või kinnihoidmise ajal teostanud oma hooldusõigust või et ta on lapse äraviimise või kinnihoidmisega nõustunud või selle hiljem heaks kiitnud või lapse tagasitoomine võib põhjustada lapsele füüsilisi või psüühilisi kannatusi või panna lapse muul viisil talumatusse olukorda. Isegi, kui lapse isal oleksid lapse eestkosteõigused, ei täitnud ta neist tulenevaid kohustusi ajal, kui ta oli lapsega samas riigis. Lapsele põhjustaks Iirimaale tagastamine äärmiselt raskeid psüühilisi ja füüsilisi kannatusi, kuna lapse isal on sõltuvushäired ning lapse isa ei suuda seada lapse huve enda huvidest kõrgemale, et lapse eest vajalikul määral hoolitseda. Lapse isa tarvitas kooselu ajal narkootikume ja jättis ainete jäägid erinevatelt pindadelt koristamata. Selline keskkond on lapse tervisele ohtlik. See oli peamine põhjus, miks lapse ema oli sunnitud lapsega lahkuma. Lapsele määratud esindaja seisukoht
  29. Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse isal ei ole lapse hooldusõigust, kuna isa ei ole seda tõendanud. Hooldusõigus tähendab Haagi lapseröövi konventsiooni kohaselt eelkõige õigust määrata lapse elukoht. Maakohtule esitatud asjaoludest nähtub, et lapse isal ei tekkinud lapse üle automaatset eestkosteõigust. Lapse isa on väitnud, et elas lapse emaga koos kolm aastat enne lapse sündi, kuid need väited on tõendamata. Samuti ei ole isa tõendanud, et on taotlenud Iiri kohtu kaudu lapse hooldusõiguse tuvastamist. Lapse harilikuks viibimiskohaks on praegune asukohariik, milleks on Eesti. Lapse emal ei ole keelatud elada lapsega väljaspool Iirimaad ega asuda koos lapsega Eestisse elama. Lapse emal on ainuõigus määrata lapse viibimiskoht ja elukoht. Kuna lapse isal puudub lapse hooldusõigus, siis ei olnud lapse Iirimaalt äraviimine õigusvastane. Lapse ema teavitas Iirimaa politseid ja lapse isa, et on koos lapsega riigist alaliselt lahkunud. Eelnevatest asjaoludest tulenevalt ei ole lapse isal õigust nõuda lapse Iirimaale tagastamist. Haagi lapseröövi konventsiooni kohaldamise eeldused on täitmata. Lapse esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Lisaks sellele, et lapse tagastamise üldised eeldused on täitmata, esinevad alused jätta avaldus rahuldamata ka Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 lg-s 3 sätestatud asjaolude tõttu. Lapse ema on pöördunud lapse isa vägivaldsuse tõttu korduvalt Iirimaa politsei ning naisteabi organisatsiooni poole. Kuna lapse isa ei ole lapse eest hoolitsenud ning tal puudub lapsega hingeline side, oleks lapse Iirimaale tagastamine vastuolus lapse huvide ja õigustega (eeldusel, et lapse isal on lapse ainu- või ühine hooldusõigus). 3 2-21-17964
  30. Mustamäe Linnaosa Valitususe esindaja leidis samuti, et lapse isa avaldus tuleb jätta rahuldamata. Linnaosa esindaja selgituse kohaselt võttis lapse ema linnaosa esindajaga ühendust ning andis teada, et põgenes Iirimaalt Eestisse vägivaldse mehe eest. Linnaosa esindaja võttis ühendust ka lapse isaga, kes andis oma seisukoha juhtunule. Ema ja isa seisukohtadest järeldas esindaja, et laps on seni olnud peamiselt ema hoole all. Linnaosa esindajal ei olnud võimalik välja selgitada, kas ema väited isa ennastkahjustava käitumise kohta vastavad tõele, kuna ta ei saanud Iirimaa asutustelt vastust esitatud päringutele.
  31. Harju Maakohus kuulas avaldaja, lapse ema, lapse esindaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ära
  32. septembril 2022 toimunud istungil.
  33. Lapse isa leidis, et lapse vanemate kooselunõude (12 järjestikust kuud) täitmist on võimalik ka Eesti kohtus tuvastada. Oma elukoha aadressi kohta selgitas lapse isa, et elukoha aadressiks on ametliku suhtluse osas märgitud lapse isa ema aadress, kuid tegelikult elati koos samas külas teisel aadressil. Ka lapse ema kasutas lapse isa ema aadressi ametliku posti aadressina, kuigi sellel aadressil perena koos ei elatud. Lapse isa esindaja leidis, et ei ole vaidlust, et mingi ajavahemiku pärast lapse sündi elasid pooled alaliselt koos.
  34. Lapse ema esindaja selgitas ärakuulamisel seoses elukoha aadressiga, et kui lapse ema Iirimaale kolis, puudus tal elukoha aadress ning lapse isa lubas tal kasutada oma ema aadressi ametliku aadressina. Ametlik elukoha aadress on Iirimaal vajalik selleks, et avada pangas kontot või üldse mingit elukohta saada. Pärast seda, kui lapse ema sai oma elukoha, suunas ta kogu posti ümber oma elukoha aadressile. Seda kinnitab ka lapse ema esitatud lapse sünnitunnistus, millest nähtuvad lapse ema ja isa aadressid, mis on erinevad. Pooled on selgitanud, et nad ei ole abielus ega elukaaslased, mis tähendab seda, et neil ei olnud abielulaadseid suhteid lapse sünni hetkel. Lapse sündi puudutavad dokumendid tulid kõik ema alalisele aadressile. Lapse emal oli sisuliselt paralleelselt kasutusel kaks aadressi. Kohus ei saa isa esitatud tõendeid arvesse võtta, kuna need kinnitavad lapse ema aadressina lapse isa ema elukohta, kus lapse vanemad ei ole kunagi koos elanud. Kui ema
  35. a märtsi keskel isaga kokku kolis aadressile Meenalagern, Glenties, Donegal, Iirimaa, siis jättis ta alles ka oma korteri, millel oli kogu kooselu ajal kehtiv leping. Seda tegi ema põhjusel, et pooltel olid heitlikud suhted. Maakohtu määrus ja põhjendused
  36. Harju Maakohus jättis
  37. oktoobri
  38. a määrusega avaldaja taotluse lapse tagastamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Maakohus määras lapse ema maakohtu menetluses kantud menetluskulude suuruseks 2748 eurot 28 senti ning mõistis need kulud avaldajalt lapse ema kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega. Maakohus kohustas avaldajat tasuma riigi õigusabi kulud 620 eurot 40 senti nelja kuu jooksul määruse tegemisest nelja osamaksega. Maakohus tuvastas menetluses järgmist: 8.
  39. - XX.XX.XXXX sündis avaldaja ja lapse ema ühine laps; - lapse harilik viibimiskoht enne Eestisse tulemist oli Iirimaa; - Iirimaa õiguse kohaselt saab abieluväliselt sündinud lapse isa automaatselt lapse eestkostjaks, kui ta elab lapse emaga koos 12 järjestikust kuud pärast
  40. jaanuari
  41. 12 järjestikkuse kuu pikkune periood peab sisaldama ka ajavahemikku, mis algab mistahes ajal pärast lapse sündi ning hõlmab vähemalt kolm kuud, mille jooksul nii ema kui isa elasid lapsega koos. 4 2-21-17964 Lapsevanematel on vaidlus kooselu pikkuse üle. Lapse isa väitel elasid vanemad koos kolm aastat enne lapse sündi ning seitse kuud pärast lapse sündi, seega on lapse isal lapse hooldusõigus. Lapse ema kinnitusel elasid lapse isa ja ema alaliselt koos üksnes ajavahemikul 15.03.2020–02.01.2021, s.o umbes 9 kuud, millest kaks kuud elas lapse isa Rootsis. 8.
  42. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab Haagi lapseröövi konventsiooni alusel lapse tema harilikku viibimiskohta tagastada vaid juhul, kui laps on teise riiki ära viidud või teda peetakse teises riigis kinni õigusvastaselt. Maakohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatust, et lapse isa on pöördunud kohtusse, et nõuda tema lapse eestkostjaks tunnistamist. Iirimaa õiguse kohaselt tuleb juhul, kui vanematel on vaidlus lapse hooldusõiguse üle, esitada taotlus kohtule, et see tunnistaks vanema õigust lapse eestkostele. Kuna lapse isal ei olnud lapse äraviimise ajal lapse hooldusõigust, siis ei ole täidetud Haagi lapseröövi konventsiooni artiklis 3 sätestatud eeldused konventsiooni kohaldamiseks. Praegusel juhul ei saa isa nõuda lapse tagastamist Iirimaale, kuna tema hooldusõigus on tõendamata. Seega jättis maakohus lapse isa avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 1 alusel läbi vaatamata. 8.
  43. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Lapse emale osutati õigusabi 22 tunni 39 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et ema lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on põhjendatud ja vajalik, samuti on tervikuna põhjendatud ja vajalik õigusabiteenuste ajakulu 22 tundi 39 minutit ning tõlkekulu 13 eurot 75 senti. Maakohus rahuldas lapse ema menetluskulude hüvitamise taotluse 2748 euro 28 sendi ulatuses (koos käibemaksuga) ning mõistis menetluskulud koos seadusjärgses määras viivisega avaldajalt lapse ema kasuks välja. 8.
  45. jaanuari
  46. a määrusega andis maakohus avaldajale praeguses menetluses esindamiseks riigi õigusabi. Maakohus määras, et riigi õigusabi antakse kohustusega see osamaksetena täielikult hüvitada. Kuna avaldaja avaldus jäi läbivaatamata, kohustus maakohus teda riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitama. Maakohus määras, et lapse isa esindamisega seotud kulud tuleb lapse isal hüvitada nelja osamaksega, millest igaühe suurus on 155 eurot 10 senti. Kokku tuleb lapse isal hüvitada riigi õigusabi kulud 620 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  47. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
  48. oktoobri
  49. a määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 9.
  50. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et avaldaja ja lapse ema on lapse ühised vanemad ning, et lapse viibimiskoht enne äraviimist oli Iirimaa. Lapse vanemad ei olnud lapse sünni hetkel abielus. Iirimaa õiguse kohaselt, kui laps on sündinud väljaspool abielu, siis vallaline isa saab automaatselt oma lapse eestkostjaks, kui ta elab koos lapse emaga 12 järjestikust kuud pärast
  51. jaanuari
  52. aastat. 12 järjestikuse kuu pikkune periood peab sisaldama ajavahemikku, mis saab alguse mis tahes ajast pärast lapse sündi, ja hõlmab vähemalt kolm kuud, mille jooksul on nii ema kui ka isa elanud koos lapsega (
  53. aasta Väikelaste eestkoste seaduse paragrahvi 2 lõige 4A). Avaldaja hinnangul on praegusel juhul ülalnimetatud tingimused kooselu osas täidetud. Lapse ema ei tunnista avaldaja eestkosteõigust lapse suhtes. Vanematel on vaidlus kooselu pikkuse ja ajavahemiku osas. 9.
  54. Lapse isa ei ole esitanud Iirimaa kohtule avaldust lapse hooldusõiguse tuvastamiseks. Sellest järeldas maakohus, et avaldajal ei olnud Iirimaa seaduste kohaselt lapse hooldusõigust ajal, kui lapse ema lapsega Iirimaalt Eestisse lahkus, mistõttu maakohus leidis, et avaldajal ei ole seetõttu õigust taotleda ka lapse tagastamist Iirimaale. 9.
  55. Maakohus jättis isa avalduse läbi vaatamata, kuna leidis, et Iiri Vabariigi õigust kohaldades on olukorras, kus abielus mitteolevad vanemad vaidlevad ühise lapse hooldusõiguse 5 2-21-17964 üle, vajalik Iiri Vabariigi kohtu otsus, mis kinnitab, et lapse isal on lapse hooldusõigus (quardianship). Avaldaja hinnangul saab Eesti Vabariigi kohus anda hinnangu, kas lapse isa saab taotleda lapseröövi mõiste kaudu lapse tagastamist või mitte. Seetõttu tuleks maakohtu määrus tühistada.
  56. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ning Tallinna linna esindaja jäid oma varasemate seisukohtade juurde ning palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
  57. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  59. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse, kuna leidis, et maakohus oleks pidanud avalduse sisuliselt läbi vaatama ning andma hinnangu, kas lapse isa saab lapseröövi mõiste kaudu lapse tagastamist taotleda.
  60. Ringkonnakohus selgitab seoses praeguse menetlusega järgmist. 14.
  61. Haagi
  62. aasta konventsiooni artikli 3 kohaselt on lapse äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane, kui: a) sellega rikutakse ühis- või ainuhooldusõigust, mis oli antud isikule, asutusele või muule organile selle riigi õiguse alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne äraviimist või kinnihoidmist, ning b) äraviimise või kinnihoidmise ajal teostati ühis- või ainuhooldusõigust või seda oleks tehtud, kui last ei oleks ära viidud ega kinni hoitud. Konventsiooni artikli 15 kohaselt võib lepinguosalise riigi kohus või haldusorgan enne lapse tagastamise nõudmist kohustada avaldajat hankima lapse hariliku viibimiskoha riigi haldusorganilt otsuse või muu kinnituse selle kohta, et lapse äraviimine või kinnihoidmine oli õigusvastane konventsiooni artikli 3 tähenduses, kui sellist otsust või kinnitust on selles riigis võimalik saada. Oma võimaluste kohaselt aitavad lepinguosaliste riikide keskasutused seda otsust või kinnitust hankida. Konventsiooni artikli 16 kohaselt, kui selle riigi kohus või haldusorgan, kuhu laps on viidud või kus teda kinni hoitakse, saab teate lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise kohta artikli 3 tähenduses, ei tohi ta teha sisulist otsust lapse hooldusõiguse kohta senikaua, kuni on otsustatud, et last ei tagastata konventsiooni alusel või juhul, kui konventsioonikohast avaldust pole esitatud mõistliku aja jooksul pärast teate kättesaamist. Konventsiooni artikli 19 kohaselt ei loeta lapse tagastamise kohta konventsiooni alusel tehtud otsust hooldusõiguse küsimuse sisuliseks otsustuseks. 14.
  63. Ülaltoodud sätetest järeldab kolleegium, et praeguses asjas tuli maakohtul konventsiooni sätteid kohaldades jõuda sisulise otsustuseni, kas asjas esitatu alusel on lapse tagastamise eeldused täidetud või mitte. Lapse isa hooldusõiguse tuvastamine on üks sisulise otsustuse eeldustest. Seega ei saanud maakohus jätta avaldust läbi vaatamata, vaid avaldus tuli sisuliselt lahendada.
  64. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et oma hooldusõigust lapse üle sai isa tõendada üksnes elukohariigi kohtuotsusega. 15.
  65. Iirimaa seaduse kohaselt tekib väljaspool abielu sündinud lapse isal hooldusõigus, kui ta on elanud lapse emaga koos 12 järjestikuse kuu jooksul, millest 3 kuud on vanemad elanud koos lapsega ühise perena (vt Justiitsministeeriumi esitatud tõlge Iiri hooldusõigust käsitleva 6 2-21-17964 seadusandluse kohta, I kd, tl 69-70). Samasisuline Iirimaa seaduse lahtiseletus hooldusõiguse kohta nähtub ka Iirimaa elanikele mõeldud portaalist
  66. 15.
  67. Iirimaa seadusest ega konventsioonist ei tulene, et lapse isa saab oma hooldusõigust konventsiooni alusel tekkivates vaidlustes tõendada üksnes elukohariigi kohtuotsusega. Selline tõlgendus muudaks tähendusetuks Iirimaa seaduses sätestatud tegelikust kooselust tuleneva hooldusõiguse. Tegelikust kooselust tulenevat hooldusõigust saab lapse isa tõendada kõikide tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega.
  68. Maakohus jättis sisuliselt hindamata vanemate esitatud tõendid tegeliku kooselu või selle puudumise kohta. Lapse isa on esitanud töökaaslase, tema naise ning tööandja kirjalikud ütlused ning dokumendid lapse ema elukoha kohta (09.06.2022 ja 18.07.2022 menetlusdokumentide lisad). Lapse ema on omalt poolt esitanud tõendid, et lükata ümber lapse isa väited ühise elukoha kohta. TsMS § 230 lg 1 järgi on lapse ise tõendamiskoormus tõendada asjaolu, et vanematel oli Iirimaa seaduses nõutud kestusega kooselu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 442 lg 8 järgi vanemate esitatud tõendeid hinnata ning põhjendada, miks ta ei nõustu menetlusosalise väitega elulise asjaolu kohta. Kui maakohus jõuab tõendeid hinnates järeldusele, et lapse isa väited tegeliku kooselu kohta on tõendamata, tuleb kohtul teha sisuline otsustus, millega jätta avaldus rahuldamata.
  69. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks asja uuel läbivaatamisel, määrates kindlaks ka riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuse.
  70. TsMS §-i 427 teisest lausest tulenevalt ei saa praeguse määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 1 Guardianship status of fathers (citizensinformation.ie) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.