Obsah (9)

§ 477§ 5§ 230§ 231§ 172§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15388 Tsiviilasi Osaühing MARRU INVEST jt avaldus Tallinn,

) § 613 lg 1 p 4 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe ja kumbki pool ei ole taotlenud ärakuulamist, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on tuvastanud, et Korteriühistu Tallinn, Liivalaia tn 5 on Liivalaia tn 5 Tallinnas asuva korterelamu ühiseks majandamiseks loodud mittetulundusühistu, mille liikmeteks olid mitteeluruumist korteriomandi omanik Aktsiaselts M ja 66 eluruumist korteriomandite omanikud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-9822 on tuvastatud, et Aktsiaselts M jagas 28.04.2017 notariaalse lepinguga seni talle kuulunud ühest mitteeluruumist korteriomandi 69-ks mitteeluruumist korteriomandiks, mis on kantud kinnistusraamatusse. Aktsiaselts M on andnud osade korteriomandite omandiõiguse üle muuulgas puudutatud isikutele II-IV. 03.09.2018 esitasid 12 korteriomanikku ehk puudutatud isikud II-IV ja korteriomanikud M I, Aktsiaselts M, L V, E T, T Š, R V, E V, T H ja V K korteriühistu juhatusele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korteriühistu juhatus teatas, et kutsub üldkoosoleku kokku oktoobris

1. Juhatusele taotluse esitanud 12 korteriomanikku otsustasid 19.09.2018 üldkoosoleku kokku kustuda algusajaga 05.10.2018 kl 17:30 Kauplus D ruumides Liivalaia 5, Tallinn. Selleks pandi vastav üldkoosoleku teade trepikodade infostendidele ja saadeti korteriühistu juhatusele. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel tuginesid puudutatud isikud korteriühistu põhikirja § 13 lõikele 2, mille kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad 1/10 ühistu liikmetest üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatus kutsus 28.09.2018 kokku üldkoosoleku 16.oktoobriks
2. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas 05.10.2018 toimunud korteriomanike erakorralise üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja seetõttu tühised või alternatiivselt kehtetud. Avaldajad leiavad, et kuivõrd rikutud on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda, 5 üldkoosolek ei olnud hääleõiguslik ning üldkoosolekul vastu võetud otsused rikuvad avaldajate õigusi ja huve, on üldkoosoleku otsused vastuolus seadusega ja seetõttu tühised. Alternatiivselt paluvad avaldajad 05.10.2018.a üldkoosolekul vastu võetud otsused nr 2, 3, 4, 6 ja 8 kehtetuks tunnistada. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 24 1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsusega on tõendatud, et Aktsiaseltsi M poolt korteriomandite moodustamise eesmärk oli saavutada häälteenamus korteriühistu üldkoosolekul mitteeluruumide omanikele sobivate otsuste vastuvõtmiseks. Kohus leidis, et hagejad on usutavalt põhistanud, et Aktsiaseltsi M huvi moodustada oma korteriomandist 69 uut korteriomandit oli kantud soovist omandada korteriühistus tulevikus häälte osakaal vastukaaluks 66 eluruumi korteriomanikele ja saavutada üldkoosolekutel häälteenamus endale soodsate otsuste vastuvõtmiseks. Kohus märkis, et selline käsutustehingu eesmärk on vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna asja käsutamise eesmärk on sisuliselt enda õiguste läbisurumine, millega eelduslikult kaasneb praeguse vaidluse asjaolude kohaselt eluruumide omanike huvide kahjustamine. Kohus leidis, et heauskse omandamise üheks eelduseks AÕS § 561 lg 1 alusel on aga käsutustehingu kehtivus, st see ei või olla mh tühine. Sellisel juhul oleks tehtav kinnistusraamatu kanne omaniku kohta ebaõige AÕS § 65 lg 1 mõttes. Riigikohus on leidnud, et heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui käsutustehing on kehtiv (vt RKTKo nr 3-2-1-127-13, p 20). Korteriomandite moodustamise käsutustehingu tühisus ei võimalda kostjatel II-VIII korteriomandid ostnud isikutel seda heauskselt omandada. Kui heauskne omandamine toimuks, tekiks ostjate sissekandmisel kinnistusraamatusse eelduslikult valed kanded, mis ei tekitaks omandit. Kohus rahuldas hagejate nõuded kostjate Aktsiaselts M, M M, L V, S S, E V, T S, K Oe, R Vi ja T H vastu ja kohustas kostjaid andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks, millega suletakse ja kustutatakse korteriomandi jagamisel tekkinud uute korteriomandite kohta avatud registriosad. Samuti rahuldas kohus hagejate nõuded kohustada Aktsiaseltsi M andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks ja kinnistusregistriosa avamiseks, millega moodustatakse ja avatakse uus kinnistusregistri registriosa (9370/37918 mõttelist osa kinnistust ning reaalosa 6 mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 937 m2 ja tähistus plaanil 67 ning omanikuks Aktsiaselts M). Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostjate tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1). Kuivõrd Riigikohus ei võtnud 28.03.2022 määrusega kostjate kassatsioonkaebust menetlusse, on viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saanud tühise käsutustehingu alusel moodustatud korteriomandite omanikel tekkida korteriomandi ja korteriühistuseaduses ning mittetulundusühingute seaduses korteriühistu kui mittetulundusühistu liikmele sätestatud õigusi, sealhulgas MTÜS § 20 lõikes 3 ja 4 sätestatud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda. Eelneva alusel on antud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud oluliselt selleks ettenähtud korda, mistõttu on vaidlusalused korteriomanike 05.10.2018 erakorralise üldkoosoleku otsused KrtS § 24 1 lg 1 alusel tühised. Kohus märgib, et kuivõrd kohus rahuldab eeltoodud põhjendustel avaldajate nõude vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, ei pea kohus vajalikuks anda hinnagut teistele asjaoludele ja tõenditele, mis käsitlevad antud otsuste tühisise tuvastamise ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõuet. Menetluskulud

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isikud II-IV osalesid vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel ja valiti tühise üldkoosoleku otsuse alusel ka uuteks juhatuse liikmeteks ning eelnevaga põhjustasid avaldajate õigustatud kohtusse pöördumise, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isikute II-IV kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

Avaldajate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7