← Eesti

2-22-10368/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10368 Tsiviilasi K V (V) hagi R V (V) va

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause)) alates 15.07.2022 kuni K V täisealiseks saamiseni.

  1. Punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja R V kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval M V arvelduskontole nr xxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja 1

(5)hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust, kuna maksab hageja ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt ehk kostja ei maksa elatist iga kalendrikuu eest ette, s.t hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Ebaregulaarne elatisraha maksmine on tekitanud olukorra, kus hageja seaduslikul esindajal on last kasvatava vanemana võimatu prognoosida elatisraha laekumisi ning planeerida lapse ülalpidamisega seotud väljaminekuid.
  2. Arvestades hageja tavalist elulaadi, koosnevad hageja igakuised vajadused järgmistest kuludest: eluasemekulud (sh kommunaalkulud) 75 eurot, toidukulud 70 eurot, riided (sh jalanõud) 90 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 7 eurot, muud kulud (erakorralised kulud, mööbel, sisustus, elektroonika) 10 eurot, tervishoid (sh ravimid, vitamiinid, kreemid, hügieenitarbed) 30 eurot, lasteaed 88 eurot, eelkool 55 eurot ja hiljem igakuiselt 25 eurot (koolitarvikud ja pikapäevrühma söögitasu), vaba aja kulud (sh huviringid, sünnipäevad, mängutoad, ujumine) 30 eurot, meelelahutus 50 eurot (kino, teater, raamatud, mängu- ja veekeskused, mänguasjad), tähtpäevad 100 (lapse sünnipäev, jõulud, aastavahetus, munadepühad, sõprade sünnipäevad sünnipäevad). Lisaks tuleb arvestada suuremate ühekordsete kuludega ja selleks vajaliku reservi kogumisega (septembris kooli õppima asumisel kohustuslikud koolitarvikud, koolivorm ja mööbel).
  3. Hetkel rahuldab M V lapse vajadused vahetult, igakuise töötasu ja vanemahüvitise arvelt. Hageja seadusliku esindaja igakuine töötasu on keskmiselt 1300 eurot kuus ja vanemahüvitise suurus 60 eurot kuus. Seega on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek keskmiselt 1360 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja omab Harju maakonnas kinnisvara ning väärtusliku vallasvarana sõiduautot xxx.
  4. xxx-aastase terve ja töövõimelisena on kostja võimeline hoolitsema selle eest, et tema alaealine laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
  5. Hageja palub: mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 27.06.2033)

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225.64 eurot kuus (elatise summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil

§ 101

lg 3 ja

§ 101

lg 4 kohaselt); määrata, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval M V arvelduskontole nr xxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 6. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on maksnud jaanuaris elatist 300 eurot. Kostja ei ole toetanud koolitarvete, lasteaia ja eelkooli kulud kandmisel. Pärast 2

(5)avalduse teada saamist on kostja hagejale paar kooliasja ostnud. Spad, kinod jne on lõbustus, sellised väljaminekud on ka hageja seaduslikul esindajal. xxx on ehitusfirma, kus R V töötab üksinda, mistõttu kostja väide, et ta teenib miinimumpalka, on küsitav. KOSTJA VASTUS
  1. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostjal on veel kaks ülalpeetavat – laps E V ja abikaasa K V. Lisaks sellele on kostjal eelmisest kooselust ligi 100 000 euro eest kohustusi/laene, mida kostja maksab siiani. Kostja sissetulek on 654 eurot, mida makstakse sularahas, kuna kostja pangaarved on arestitud.
  2. Kostja veedab hagejaga aega - käiakse kinos, spaades, väljasõitudel, reisidel. Samuti ostnud riideid ja jalanõusid ning andnud ka raha. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;  hageja elab koos emaga;  hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
  2. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise muutuva suurusena vastavalt

§ 101

lg 1 sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 12. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja majanduslik seisund on halb; (
  2. ii)kostja on hagejale andnud ülalpidamist vahetult, käies kinos, spaades, väljasõitudel, reisidel, samuti ostnud riideid ja jalanõusid ning andnud ka raha. 13. Hageja kulud on vähemalt 660 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma 3

(5)lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 660 eurot kuus. Seega on hageja kulud igal juhul suuremad kui esitatud elatisnõue seda eeldab.
  5. Kostja on märkinud, et tema sissetulek ei ole hagi rahuldamiseks piisav. 17.11.2022 määruses on kohus palunud kostjal esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted. Kostja on kohtunõude jätnud täitmata, mistõttu on kostja väited majandusliku seisukorra osas täielikult tõendamata. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  6. Asjakohatud on kostja viited, et ta on lapsele andnud vahetut ülalpidamist. Kohus märgib, et elatise tasumise kohustus loetakse täidetuks raha kandmisega last kasvata vanema arvelduskontole (

§ 100lg 1-2).

Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, nt riiete ja jalanõude ostmise teel või lapsele endale raha andmise teel. Väljasõite, meelelahutust ja taskuraha andmist ei saa lugeda kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 17.11.2022 määruses on kohus palunud kostjal esile tuua ja tõendada hagejale tehtud rahaliste kulutuste koosseis ja suurus ning see, kas ja kui palju aega hageja koos temaga keskmiselt igakuiselt veedab. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu on vahetu ülalpidamise andmise väide ka tõendamata.

  1. Samuti ei muuda vaidluse tulemit kostja abikaasa ja tema varaline seis, kostja teine laps ning neile ülalpidamise andmine. 17.11.2022 määruses on kohus palunud kostjal esile tuua teise lapse (E V) kulude koosseis ja suurus. Samuti on palunud kohus kostjal selgitada, miks kostja peab oma abikaasat (K V) ülal pidama. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu on väide tõendamata ja kohtul ei ole võimalik sellega lahendi tegemisel arvestada.
  2. Hageja esitas hagi 15.07.
  3. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 15.07.
  4. Seadusjärgne elatisemäär on alates 01.04.
  5. a 225,64 eurot, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetustega (

§ 101lg 5). 4

(5)18. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60eurosest lapsetoetusest) alates 15.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodud elatisemäär muutub iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust.
  3. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  4. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  5. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  8. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.