3-22-2579/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2579 Määruse kuupäev

1. veebruar 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni
2. detsembri
3. a otsuse nr 2-18.1/22/214 tühistamiseks ja toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja - X Vastustaja – Viljandi linn, volitatud esindaja Margit-Marit Raudsepp RESOLUTSIOON
4. Lõpetada haldusasja nr 3-22-2579 menetlus.
5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. X (kaebaja) esitas
7. novembril 2022 Viljandi Linnavalitsusele toetustaotluse nr 71/22/4627, milles soovis saada ühekordset toetust üürikorteri üüri sissemakseks.
8. Viljandi Linnavalitsus (vastustaja) jättis
9. detsembri
10. a otsusega nr 2-18.1/22/214 taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole ühekordse toetuse määramiseks alust, sest kuigi taotleja ja tema laps on ajutise kaitse saajad, ei ole taotleja üürilepingu pooleks. Üürilepingu on sõlminud
11. mail 2022 teine isik, kes ei ole ajutise kaitse saaja.
12. X esitas
13. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt keelduti kaebajale üüritoetuse maksmisest põhjendamatult. Vaidlust ei ole selles, et üürilepingu sõlmis kaebaja abikaasa, kes ei ole ajutise kaitse saaja. Kaebaja väitel on aga teisele perekonnale sarnastel asjaoludel toetust makstud. Toetuse maksmine ei tohiks sõltuda sellest, kes on üürilepingu sõlminud, kui leibkonna moodustavad nii ajutise kaitse saaja kui ka isik, kellel ei ole ajutist kaitset. 3-22-2579
14. Kohus võttis
15. detsembri
16. a määrusega X kaebuse Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni
17. detsembri
18. a otsuse nr 2-18.1/22/214 tühistamiseks ja toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse.
19. Vastustaja esitas
20. jaanuaril 2023 vastuse kaebusele. Vastustaja hinnangul on kaebaja praeguseks oma eesmärgi saavutanud. Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon otsustas
21. jaanuaril 2023 määrata kaebajale ühekordse toetuse 890 eurot (üür ja tagatisraha).
22. Vastustaja esitas
23. jaanuaril 2023 kohtule täiendavad dokumendid, s.o Sotsiaalkomisjoni
24. jaanuari
25. a koosoleku protokolli nr 2-18/23/2 väljavõtte ning SEB panga maksekorralduse üüritoetuse üle kandmise kohta.
26. Kohus palus
27. jaanuari
28. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega. Kohus selgitas tühistamis- ja kohustamisnõudega seonduvaid asjaolusid. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale tuvastamisnõudele üle minemise eeldusi ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebajal tuli kohtule vastata viie tööpäeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. KOHTU SEISUKOHT
29. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja tegi
30. jaanuaril 2023 otsuse, millega määras kaebajale seoses üürikorteri sissemaksega ühekordse toetuse. Ühekordne toetus on praeguseks välja makstud. Sellises olukorras ei ole vaidlustatud otsuse (
31. detsembri
32. a otsus nr 2-18.1/22/214) tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest sellel otsusel puudub muutunud asjaolude tõttu tema õigustele jätkuv negatiivne mõju. Viljandi linna
33. detsembri
34. a otsus nr 2-18.1/22/214 tuleb lugeda ammendunuks. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb analoogia korras lähtuda HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg- st 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
35. detsembri
36. a määrus asjas nr 3-14-50421 (p 21),
37. detsembri
38. a otsus asjas nr 3-15-873 (p 34) ja
39. novembri
40. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14 (p 12). Kuna kaebajale on ühekordne toetus praeguseks välja makstud, siis ei ole kohtule esitatud kohustamisnõue samuti enam asjakohane. Seega on kaebaja kaebuses soovitud eesmärgi praeguseks saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.
41. Kohus andis
42. jaanuari
43. a kohtunõudega kaebajale võimaluse esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas ja taotlus tuvastamisnõudele üleminekuks viie päeva jooksul arvates kohtunõude saamisest. Samuti selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja sai
44. jaanuari
45. a kohtunõude venekeelse tõlke kätte
46. jaanuaril 2023, kohtunõudele vastamise tähtaeg hakkas kulgema
47. jaanuaril 2023 ning möödus
48. jaanuaril
49. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kohtule vastanud, esitanud vastuväiteid haldusasja menetluse lõpetamisele ega teavitanud tuvastamiskaebuse esitamise soovist. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla.
50. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
51. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. 2 3-22-2579 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3