Obsah (5)

§ 198§ 126§ 125§ 42§ 196

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3980 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu M

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.E esitas
2. juulil 2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaebuse tema suhtes tehtud PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi väärteomenetleja Tarmo Tuulase
3. juuli
4. a otsusele väärteoasjas nr 2780,18,
5. N.E kõrvaldas kaebuses esinenud puudused
6. septembril 2018 ja
7. oktoobril 2018 esitatud dokumentidega ning taotles kohtuistungi korraldamist.
8. Kohus määras
9. oktoobri
10. a määrusega kaebuse kohtulikule arutamisele
11. oktoobril 2018 peetaval kohtuistungil ja kutsus istungile kaebuse esitanud isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja.
12. N.E
13. oktoobril 2018 kohtuistungile ei ilmunud. Samal päeval enne istungit saabus kohtule N.E e-kiri, milles ta teatas, et ei saa haigestumise tõttu istungil osaleda. Samuti selgitas N.E, et proovib järjepidevalt helistada oma perearstile, et ta väljastaks sellekohase teate, aga telefon on kogu aeg kinni. Perearstile kohale minna polnud tal võimalik, sest ta elab Otepääl ja perearst on Tõrvas. N.E lubas anda endast parima, et saaks tõendi edastada.
14. Tartu Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega jäeti N.E kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata. 4.1 Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (

) § 126 lg-st 1 on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. N.E taotles asja arutamist kohtuistungil ja saadetud kohtukutses teavitas kohus teda ilmumise kohustuslikkusest. 4.2

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta, ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg 1 esimese lause kohaselt võib maakohtunik kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

§ 42

lg 1 kohaselt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused, mis on väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; kutse kättesaamise hilinemine; muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Seega võib kohus lükata kaebuse arutamise edasi juhul, kui

1. a)kohtumenetluse pool on esitanud põhjendatud taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks;
2. b)esitatud on kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuv põhjus. 4.3 N.E ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks ega esitanud mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks

§ 42lg 2 mõttes.

N.E 24. oktoobril 2018 saadetud e-kirja haigestumise kohta ei saa käsitada mõjuva põhjusena istungile ilmumata jäämiseks. Puuduvad igasugused tõendid, et N.E esines mõjuv takistus kohtuistungile ilmumiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub

§ 125lg-s 1 nimetatud alus kaebuse arutamise edasilükkamiseks.

1. N.E esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles märgib, et ei ole nõus kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Haigestumise tõttu ei olnud N.E võimalik kohtuistungil osaleda. Kuna tal ei olnud võimalik haiguse fikseerimiseks perearsti juurde minna, keeldus arst tõendit väljastamast. Seega ei olnud N.E võimalik tõendit esitada temast mitteolenevatel põhjustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.
3. Asjas ei ole vaidlust selles, et kohus määras väärteoasja arutamiseks kohtuistungi
4. oktoobriks 2018 ning kohustas menetlusalust isikut istungil osalema. N.E kinnitas kohtukutse kättesaamist
5. oktoobril
6. Samuti ei ole vaidlust selles, et N.E kohtuistungile ei ilmunud, teavitades sellest kohut
7. oktoobril 2018 enne istungit. Teates avaldas N.E, et on haigestunud, mistõttu ei ole tal võimalik istungile ilmuda. Järgnevalt vajab lahendamist küsimus, kas sellises olukorras oli maakohtul alust jätta esitatud kaebus läbi vaatamata. 8.

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta, ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

§ 42

omakorda sätestab väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused, milleks on lõike 2 kohaselt väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena, kutse kättesaamise hilinemine ja muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Eeltoodust 2 tuleneb, et kaebuse arutamise edasilükkamine saab toimuda kohtumenetluse poole taotlusel ja selleks peab esinema mõjuv põhjus, mis takistas isikul kutsel märgitud ajal kohtusse ilmuda. 9. Kõnealuses asjas ei ole N.E esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Ta on küll kohut teavitanud, et ei saa määratud ajal kohtuistungile ilmuda, ning andnud lubaduse anda endast parim arstitõendi esitamiseks, ent taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks tema teade ei sisalda. Kui siiski asuda seisukohale, et N.E teatest kohtuistungile ilmumise võimatuse kohta võib järeldada tema soovi asja arutamiseks uue aja määramiseks, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et istungi edasilükkamiseks puudus alus. Menetlusaluse isiku haigestumine on iseenesest asjaolu, mida saab käsitada väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuva põhjusena

§ 42lg 2 p 3 mõttes, ent praegusel juhul on see jäänud tõendamata.

Ringkonnakohus möönab, et ootamatu haigestumise korral võis N.E tõendi esitamine enne kohtuistungi toimumist olla raskendatud või lausa võimatu, ent menetlusalune isik ei ole seniajani vastavat tõendit kohtule esitanud. Seega puudub ka ringkonnakohtul alus lugeda tema istungile ilmumata jäämist põhjendatuks. 10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 196

lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja N.E määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3