) § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja määras D.O-le karistuseks
D.O esitas 07.09.2021 kaebuse (tl 3-5) PPA Lõuna prefektuuri 18.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,008378. Menetlusalune isik palub kohtul vaadata otsus üle, sest leiab, et talle määratud karistus on liiga karm. D.O tunnistab, et sel päeval, kui ületas lubatud kiirust, teostas ta möödasõitu piirkiirusest aeglasemalt liikunud sõidukist. Ta leidis, et
lg 2 tulenevat kohustust tagada sujuv liiklus, et vältida ohu ja kahju tegemist, ei rikkunud tema, vaid aeglasemalt sõitev sõiduk. Möödasõidu tegi ta hea nähtavusega teelõigul, seejuures kedagi ohtu seadmata. Menetlusalune isik mõistab oma teo võimalikke tagajärgi ja kahetseb siiralt. D.O leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks on liiga karm antud olukorras ning palub vaadata temale määratud karistus üle. D.O ei soovi kohtuistungil osaleda. PPA Lõuna prefektuur 06.10.2021 vastuses kaebusele (tl 15-17) on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks on alus, see aga ei tulene mitte menetlusaluse isiku kaebusest lähtuvast informatsioonist, vaid kohtuvälise menetleja eksimusest otsuse vormistamisel. Nimelt on väärteoasja lahendis ekslikult märgitud õigusrikkumise kuupäevaks xxx, tegelikult toimus see aga xxx, nagu on liikluspolitseinik M.K. xxx koostatud väärteoprotokollis märgitud. Õigusrikkumise toimepanemist just väärteoprotokollis kirjeldatud kuupäeval kinnitavad ka kõik teised asjas kogutud kirjalikud tõendid. Kohtuväline menetleja leiab, et selline eksimus ei liigitu VTMS § 150 lg 1 p 8 kirjeldatud ega ka muuks oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Seega ei oleks isiku automaatne õigeksmõistmine ja väärteomenetluse lõpetamine korrektne ega lubatav. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuses märgitud vale kuupäev läheb vastuollu VTMS § 74 lg 1 p-ga 5, siis ei sea see praegusel juhul kuidagi menetlusalust isikut arusaamatusse või keerukasse olukorda, kus oleks riivatud mingil moel tema õigusi. Väärteoasja lahendi lõpposa, mis puudutab õigusrikkumise kirjeldust, vastab väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele. Väärteoasja otsus vastab ka muus osas VTMS § 74 sätestatud nõuetele ning D.O õigused ja võimalused väärteomenetluses osaleda ning ennast kaitsta pole riivatud. Rikkumise asjaoludega seoses leiab kohtuväline menetleja, et materjalide läbivaatamise järel ei tuvastatud kiiruse mõõtmises ühtegi kõrvalekallet. Kiirust on mõõtnud pädeva ametiasutuse vastava koolituse läbinud ametnik, kasutades selleks töökorras ja taadeldud kiirusmõõturit ning mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi ei esine. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestise põhjal on võimalik mõista, et mõõtmine on jälgitav ning läbi viidud korrektselt. Videosalvestise pinnalt saab järeldada, et kaebuses välja toodud möödasõit võis küll aset leida, aga pidi toimuma varem, sest menetlusaluse isiku sõiduki ja tema taga liikuva auto vahemaa on küllalt pikk. Seega on võimalik järeldada, et sõidukiirus ei ole mõõdetud möödasõidu hetkel, nagu seda on kirjeldanud menetlusalune isik kaebuses. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku jaoks, kellel on kaks kehtivat samalaadset väärteokaristust, millest viimane pandi toime vaid natuke aega enne käesolevat rikkumist, ei ole otsusega mõistetud karistus liialt karm, vaid vastab isiku teosüüle. Määratud karistus vastab 1/3-le maksimaalsest karistusmäärast. Menetlusaluse isiku liikluskäitumist on üritatud juba mõjutada rahatrahvidega, kuid nähtavasti tulutult, mistõttu on asjakohane muuta karistuse meedet ja loota, et sellel on ka reaalne mõju. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 2 taotletakse kohtuvälise menetleja lahendi tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning peatada D.O juhtimisõigus kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Uue otsusega saaks parandatud kohtuvälie menetleja ebatäpsus. 2 Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja ssseisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et D.O-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 20 pöördel). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ütlused väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et D.O juhtis xxx kella xxx ajal xxx Maakonnas xxx vallas xxxxx 11. kilomeetril suunaga xxx mootorsõidukit Mercedes-Benz GLS500 reg-nr-ga xxx kiirusega 127 +/- 8 km/h (s.o 119 km/h). Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul oli 90 km/h. D.O ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 29 km/h. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka D.O kohtueelses- ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, pardakaamera salvestis) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et D.O juhtis xxx kella xxx ajal xxx Maakonnas xxx vallas xxxxx 11. kilomeetril suunaga xxx mootorsõidukit Mercedes-Benz GLS500 reg-nr-ga xxx kiirusega 119 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 21) nähtub, et xxx kella xxx paiku mõõtis PPA Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik M.K. xxx 11. kilomeetril suunaga xxx, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DB 014030 (antennid KC161392 ja KR039856), mõõtevahendi taatlustunnistuse numbriga TTRS-21/00124 (tl 27), mootorsõiduki Mercedes-Benz GLS500 reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks 127 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 90 3 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse 119 km/h. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Kiirusmõõturit taadeldi taatlustunnistusest nähtuvalt 05.07.2021. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis ka läbi ametnik, kes on läbinud 25.09.2007 pädeva mõõtja koolituse (tl 25). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud asjaolud nähtuvad ka toimiku juurde lisatud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisest, millega kohus on tutvunud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 22) andis menetlusalune isik ütlused selle kohta, et ta juhtis autot xxxx teelõigul ning aeglasemast kaubikust möödasõitu tehes ületas lubatud piirkiirust 29 km/h. D.O kahetseb siiralt oma tegu ja õppis sellest. Lisaks toob ta välja, et juhtimisõiguse säilimine on talle väga oluline, sest ta otsib tööd ehitusobjektidele ning sellisel tööl on vaja tööriistad ja materjalid objektile saada. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et D.O poolt juhitud sõiduki Mercedes-Benz GLS500 reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks mõõdeti xxx kella xxx paiku xxxxxx 11. kilomeetril suunaga xxx taadeldud kiirusmõõturiga pädeva ametniku poolt lubatud 90 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 119 km/h. Seega ületas D.O lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Menetlusalune isik on ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist tunnistanud. Seega on täidetud
Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt otsusesse märgitud vale teo toimepanemise kuupäev ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks, sest tegemist on eksimusega, mis ei muuda asjaolu, et D.O poolt toime pandud rikkumine on õigusaktides nõutud viisil fikseeritud ja tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, pardakaamera videosalvestisega ning menetlusaluse isiku ütlustega. Otsusesse märgitud rikkumise vale kuupäev läheb küll vastuollu VTMS § 74 lg 1 p 5 sätestatuga, aga ei sea kuidagi menetlusalust isikut olukorda, kus tema õigusi oleks rikutud. Ka otsuses kajastatud õigusrikkumise kirjeldus vastab väärteoprotokollis fikseeritule ning väärteoprotokollis on kajastatud ka õige rikkumise toimumise kuupäev. Otsus vastab ka muus osas VTMS § 74 sätestatud nõuetele ning seega on oma sisult korrektne. Kuna kohus on seotud ainult väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-88-14, p 6.3) ning väärteoprotokollis kajastatud faktilised asjaolud riimuvad kogutud tõenditega, puudub vajadus kohtuvälise menetleja otsust tühistada. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et D.O õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta ületas asulavälisel teel kiirust ning sisimas ka nõustus sellega. Asjaolu, kas tegemist oli möödasõiduga või mitte, ei oma käesolevalt tähtsust. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut D.O toimepandud väärteo eest karistada. 4 Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku D.O kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on D.O-le määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud D.O-le rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või võtta juhtimisõigus ära kuni 6 kuuks. Käesoleval juhul võeti D.O-lt karistusena ära juhtimisõigus. Nimetatud karistuse keskmine määr 3 kuud. D.O-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena juhtimisõiguse äravõtmine aga alla sanktsiooni keskmist määra ehk 2 kuud. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo osas (s.o kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes). Kohtu hinnangul on D.O süü keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja ka lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul 2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Arvestades D.O süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust muuta, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik D.O arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Seda enam asjaolu valguses, et menetlusalust isikut on ka varasemalt korduvalt kiiruseületamise eest rahatrahviga karistatud. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 18.08.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,008378 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü 5 niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Isegi kui D.O teostas möödasõitu, siis see ei ole kohustuslik manööver ning selle sooritamisega nõustub juht tegelikult mis tahes tagajärgedega, sh kiiruseületamisega. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.