Obsah (6)

§ 177§ 423§ 475§ 386§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Kadri Kroodo Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2463 Tsiviilasi A. Z. hagi Swedba

§ 177lg 2).

Kostjal tuleb menetluskulude esinemisel menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

1. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. 1 Asjaolud
2. Harju Maakohtu menetluses on A. Z. 15.02.2022 hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagis esitatud asjaolude kohaselt mõisteti V. G.lt Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59498 Swedbank Liising ASi kasuks välja 12 670,38 eurot. V. G. suri xxxx ning 13.07.2021 pärimistunnistuse alusel läks tema vara üle A. Z.le. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas võlgniku surma tõttu täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/7960 ning algatas uue täitemenetluse nr 022/2021/5883 sama kohtuotsuse alusel hageja kui pärija suhtes. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/5883 tuleb tunnistada lubamatuks, sest kohtutäitur poleks tohtinud uut täitemenetlust lõpetada, vaid oleks pidanud vana jätkama. 24.03.2022 menetlusdokumendis tugineb hageja uue nõude alusena sellele, et nõude täitmine on aegunud.
3. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja leiab, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi, sest hageja pole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja oleks pidanud vaidlustama täitemenetluse alustamist, esitades kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse seaduse (TMS) § 217 alusel. Isegi kui surnud isiku suhtes täitemenetlus lõpetatakse, ei ole kuidagi takistatud selle uuesti alustamine pärija suhtes. Ainuüksi täiteasja vale number ei muuda sundtäimist lubamatuks. Täitmisel olev nõue pole ka aegunud, sest aegumine peatus võlgnikuga maksegraafikute sõlmimise ajaks. Nõude aegumine oli peatunud perioodil 28.08.2013 kuni V. G. surmani xxxx. Lisaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. Kohtumääruse põhjendused 3.

§ 423

lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja esiletoodud asjaolud ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/5883, s.t hageja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada.

1. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugineb sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Ta leiab, et kuna esimene täitemenetlus ebaõigesti lõpetati, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses. Riigikohus on 17.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-6362 p-s 11.2 selgitanud, et olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hageja etteheited formaalsete puuduste kohta täitemenetluse algatamisel ei puuduta täitmisele võetud nõude 2 täidetavust, olemasolu ega kehtivust TMS § 221 lg 1 tähenduses, vaid kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel/jätkamisel. TMS § 217 võimaldab esitada kaebuse ka kohtutäituri otsusele täitemenetluse alustamisel.
2. TMS § 217 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähtaeg on sama paragrahvi
3. lõike kohaselt ennistatav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja pole viidanud sellele, et ta oleks esitanud kohtutäiturile kaebuse, mistõttu pole tal enam võimalik tugineda kohtutäituri võimalikule eksimusele uue täitemenetluse alustamisel selle asemel, et vana jätkata. Kohus rõhutab aga, et nimetatud kohtutäituri eksimus ei mõjuta kuidagi nõude sisu ega olemasolu hageja suhtes. Samuti ei mõjuta see nõude aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg 1 kohaselt katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmine algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
4. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks ka põhjusel, et nõue on aegunud. Kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole kohane õiguskaitsevahend. Kui hageja leiab, et nõude täitmine on aegunud, tuleb tal esitada TMS § 2231 kohane avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse saab esitada kas kohtutäiturile või otse kohtule. Avalduse esitamisel otse kohtule kuulub sellelt tasumisele kõrgem riigilõiv. Kohus lahendab avaldust

§ 475lg 1 p 153 alusel hagita menetluses.

Seega on nõude täitmise aegumise avalduse lahendamiseks ette nähtud eraldi menetluskord, kus kohtul tuleb rakendada uurimispõhimõtet; erinev on ka avalduse esitamisel tasutav riigilõiv. Seega ei pea kohus põhjendatuks lahendada nõude täitmise aegumise küsimust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Kui hageja soovib, on tal võimalik oma õigusi kaitsta avalduse esitamise kaudu TMS § 2231 alusel. 7. Kokkuvõtvalt ei saa hageja esiletoodud asjaolud, isegi kui eeldada nende paikapidavust, olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks täiteasjas nr 022/2021/5883. Seetõttu jätab kohus hagi

§ 423lg lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

8.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega tühistab kohus 18.02.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/5883. 9.

§ 168

lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Menetluskulusid kohus antud juhul kindlaks ei määra ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2 ja 3 4 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui kostjal on tekkinud menetluskulusid käesolevas asjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4