Obsah (11)

§ 113§ 127§ 492§ 173§ 171§ 3§ 101§ 108§ 115§ 1044§ 103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13583 Tsiviilasi AB „Lietuvos dra

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 14.09.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3. Välja mõista puudutatud isikult O. R.lt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 320 eurot.
4. Jätta avaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 90 euro ulatuses. 2-22-13583
5. Välja mõista puudutatud isikult O. R.lt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja nõue ja asjaolud 1. AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu; avaldaja) palub mõista O. R.lt (puudutatud isik) välja kahjuhüvitise summas 2190 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 13.09.2022 summas 13,92 eurot ning viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 14.09.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on I. K.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
2. 16.05.2022 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 15.05.2022 I. K. korteris veekahju – ülemised naabrid uputasid. Veekahjustused on köögis, esikus, kahes toas.
3. Kindlustusvõtja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ Õ juhatuse liikme, Z. K. selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist nr xxxx, kahjustusega veevoolikust.
4. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 27.06.2022 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt ülemise naabri juures, korteris nr xxxx, käib remont. Korteris nr xxxx on saanud kahjustada köögi laminaatparkett ja lagi; esiku kaks seina; magamistoa sein ja lagi; elutoa sein. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxxx nähtavad kahjustused.
5. Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 3414,05 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
6. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 2190 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jääb kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 2190 eurot.
7. Puudutatud isik on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. 2 2-22-13583
8. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 01.08.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.08.
9. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.08.
11. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Veekahju on alguse saanud Xxxx korterist. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (

§ 127lg 3).

Puudutatud isiku seisukoht

1. Kohus võttis avalduse 30.09.2022 määrusega menetlusse. Kohus kohustas puudutatud isikut esitama arvamuse avalduse kohta 20 päeva jooksul alates 30.09.2022 määruse kättesaamisest ja kui materjalid toimetatakse puudutatud isikule kätte välismaale, tuli vastus esitada 30 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest.
2. Menetlusdokumendid on puudutatud isikule TsMS § 326 lg 1 alusel kätte toimetatud 29.12.2022 aadressile Xxxx. Kättetoimetamine TsMS § 326 lg 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt nimetas puudutatud isik 29.10.2022 seisuga oma elukohaks Xxxx. Kohus on proovinud menetlusdokumente üle anda viidatud aadressil 10.10.2022 kell 15.45 ja 14.10.2022 kell 18.53, kuid dokumentide puudutatud isikule isikulikult allkirja vastu üle andmine ei õnnestunud. Seega TsMS § 326 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning menetlusdokumendid tuleb lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks postkasti jätmisega. Vastuse esitamise tähtpäev saabus 18.01.
4. Puudutatud isikul oli võimalik tutvuda tsiviilasja materjalidega ning esitada oma vastuväiteid avaldusele. Puudutatud isik ei ole käesoleva määruse tegemise ajani kohtule nõuetele vastavat vastuväidet esitanud. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3 2-22-13583
6. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
7. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (

§ 173lg 2).

Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (

§ 171lg 1).

Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on I. K. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 200 eurot. Avaldaja sai 16.05.2022 kahjuteate, mille kohaselt toimus 15.05.2022 korteris Xxxx veekahju. Kindlustusvõtja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ Õ juhatuse liikme, Z. K. selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist nr xxxx, kahjustusega veevoolikust. Puudutatud isik on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 27.06.2022 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt ülemise naabri juures, korteris nr xxxx, käib remont. Korteris nr xxxx on saanud kahjustada köögi laminaatparkett ja lagi; esiku kaks seina; magamistoa sein ja lagi; elutoa sein. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxxx nähtavad kahjustused. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr xxxx.

1. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 15.05.2022, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (

) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei 4 2-22-13583 saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada

§ 1044lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude.

Lisaks saab deliktilise nõude esitada

§ 1044

lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. 19. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu

§ 115

lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

20. Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (

§ 103lg 1).

1. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 2190 eurot, kuivõrd kahjuhüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud.
2. Avaldaja saatis 01.08.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.08.
3. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.08.
4. Viivised avalduse esitamise seisuga (periood 16.08.2022 – 13.09.2022) on 13,92 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise perioodi 16.08.2022 – 13.09.2022 eest summas 13,92 eurot ning edasiulatuva viivise

§ 113

5 2-22-13583 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude 2190 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
2. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja menetluskulu summas 410 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

1. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, et avaldaja ajakulu menetlustoimingutele on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on põhjendamatu. Avalduse alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja tavaline tegevus ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses on 90 eurot/h. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja põhjendatud menetluskulu on 320 eurot (50 + 90 * 3). Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud, milleks on 320 eurot ning menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Avaldus jääb rahuldamata 90 euro ulatuses (taotletud summa 410 eurot - rahuldatud summa 320 eurot). 26. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. 6 2-22-13583 Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7