) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Avaldaja on toonud välja, et peale avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist on avaldaja leidnud püsiva töökoha ja sissetuleku ning sõlminud laenuandjatega kokkulepped finantskohustuste edaspidiseks täitmiseks. Usaldusisik on leidnud, et juhul kui võlgniku poolt 19.01.2023 avalduses esile toodud faktilised asjaolud on õiged (st võlgnik ise on saavutanud kokkulepped võlgnevuste tasumise osas võlausaldajatega kohtuväliselt ning on asunud püsivalt tööle), puudub vajadus maksejõuetuse menetluse jätkamiseks. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja võtab avalduse tagasivõtmise vastu. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. Eeltoodust tulenevalt avalduse läbi vaatamata jätmine ei välista avaldaja õigust pöörduda samas nõudes uuesti kohtusse.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise 2 FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 543,75 eurot, millele lisandub käibemaks summas 108,75 eurot (arvestusega 3 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 145 eurot + käibemaks), kokku 652,50 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohus möönab, et kuigi avaldaja on esitanud taotluse avalduse tagasivõtmiseks, on usaldusisik oma tööülesanded täitnud ning võlgniku maksejõuetusmenetluses vajalikud toimingud teostanud. Seetõttu on usaldusisikul õigus tasule. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 652,50 eurot (sealhulgas käibemaks). Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.